) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni viitega sellele, et isik viibib Schengeni viisaruumis, sh Eestis ilma seadusliku aluseta alates 27.04.
1) 11.05.2024 märkas politseipatrull ebakindla sõidustiiliga sõidukit, mille kontrollimisel oli roolis XX, kes oli osutamas Yi toidukulleri teenust. Kontrollimise hetkel esitas isik politseipatrullile oma Jordaania passi ja Eesti juhiload ning ütles, et oma Eesti elamisluba ta hetkel üles ei leia. Isik esitas valeandmeid, kuna ta oli alates 04.04.2024 (elamisloa andmisest keeldumise menetluse algatamisest) teadlik, et elamisluba ei pruugita pikendada. PPA-le koostatud arvamuskiri tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise kohta ei anna isikule alust viibida Eesti Vabariigis. 2) 12.05.2024 küsitlesid PPA ametnikud puudutatud isikut. Isik selgitas, et ta viibib Eestis oma Jordaania passi ja Eesti juhilubade alusel ning tal ei ole kehtivat elamisluba, kuna see sai kehtetuks. Küsitluse käigus isik selgitas, et tal on õigus Eestis viibida ning ta ei lahku Eestist. Isiku sõnade kohaselt viibib ta Eestis seaduslikult, kuna tema vaidlus elamisloaga seotult ei ole veel lõppenud ning terve mõistuse järgi peaks tal olema võimalus viibida Eestis kogu vaidluse aja. Küsitlusest on näha, et isik ei soovi vastata küsimustele, mis on seotud tema lahkumise või ise lahkumise korraldamisega Eesti riigist ning lõpuks on ta enda sõnul nõus lahkuma ainult siis, kui kohus nii otsustab. Isik ärritus küsimuste peale, mis olid seotud tema lahkumisega ning ta ei soovinud neile vastata. 3) Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama. Vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida isik on tõendanud oma väljendatud seisukohtade ja käitumisega. Isik on PPA-le korduvalt väljendanud soovi Eestis olla ja siin ebaseaduslikult edasi tööd teha. Viimases elamisloa taotlemise menetluses anti isikule korduvalt võimalusi parandada oma nõuetele vastavust, kuid isik ei teinud seda ega hakanud ka planeerima oma Eestist lahkumist. PPA järeldab isiku käitumisest, et ta lihtsalt ei soovigi Eestist lahkuda.
4) Isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et pidada võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida järelevalvemeetmeid. Välismaalasel ei ole absoluutset õigust Eestis viibida. Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik isik Eestist välja saata. On alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isik on oma seisukohtades väljendanud ja oma käitumisega näidanud, et ta võib rikkuda Schengeni liikmesriikides ja Eestis kehtivaid seadusi. Isiku soov on jääda Eestisse mistahes viisil. 4. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.05.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa pidada XX kinni ja paigutada ta KPK-sse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.07.2024 (k.a). XX selgitas 12.05.2024 küsitluse käigus PPA-le, et ei soovi Eestist lahkuda, kuna soovib vaidlustada elamisloa pikendamisest keeldumise 24.04.2024 otsust. Samuti ei soovi isik lahkuda põhjusel, et tal on siin töö (Y), elukoht ja sõbrad. Puudutatud isik väljendas frustratsiooni ka Schengeni alale sisenemise keelu üle. Eelnevast tuleneb puudutatud isiku selge 2
kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu sedastamiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Riigikohus on 30.03.2021 määruses asjas nr 3-20-2004 selgitanud, et väljasaatmisest kõrvalehoidumise kavatsust pole võimalik järeldada lahkumisettekirjutuse tegemise menetluses puudutatud isiku ärakuulamise protokolli kantud seisukohast. Isikul peab olema võimalik haldusakti andmise menetluses väljendada oma seisukohta kavandatava koormava haldusakti sisu kohta, ilma et see tooks kaasa negatiivseid järelmeid. Ärakuulamisel öeldust ei saa automaatselt järeldada isiku soovimatust haldusakti täita, kui puuduvad muud asjaolud, mis viitavad ohule, et ta asub väljasaatmisest kõrvale hoiduma (p 23). Põgenemisohu jaatamine seetõttu, et isik on avaldanud soovi vaidlustada PPA 24.04.2024 otsuse, on absurdne. Tegemist on isiku õigusega, mille kasutamist ei saa talle ette heita. Kindlasti ei saa selle pinnalt teha järeldust, et isik soovib põgeneda. Igati mõistetav on isiku frustratsioon sissesõidukeelu osas, kui puuduvad temapoolsed rikkumised ja arusaam, mille vastu ta on eksinud. Isik on olnud seaduskuulekas. Ta on elanud Eestis 10 aastat ning talle on neljal korral väljastatud elamisluba. PPA-l on piisavalt teavet isiku elukäigu kohta ja isikut iseloomustavaid andmeid. Isik pole Eestisse saabunud seadusliku aluseta, ta on aktiivne ühiskondlikus elus osaleja ning ta ei ole passiivse, ennast varjava eluviisiga vms. Isik pole kordagi üheski menetluses end või asjaolusid varjanud. Vastupidi – isik on avaldanud PPA-le oma kontaktandmed, need on olnud pidevalt samad, isik on olnud kogu aeg kättesaadav, ka tema igapäevane tegevus on võrdlemisi avalik ja nähtav. Puudutatud isik on aktiivne õppija, soovib tegelda roheteaduse edendamisega, suhtleb akadeemilistes ringkondades. Puuduvad mistahes viited, et esineks oht pakku minekuks või isik sooviks eluviisi, kus ta peab end varjama. PPA usaldamatus sellises olukorras on täiesti mõistetamatu. 3) Arusaamatuks jääb kohtu selgitus, et kuivõrd isik on põhjendanud oma soovi Eestisse jääda ja leidnud, et väljasaatmine on tema suhtes ebaõiglane, on võimalik jaatada lahkumiskohustuse mittetäitmist. Eestis kohanemine on üks elamisloa eeldustest ning arusaadavalt sisustabki isik, mis teda Eestiga seob. Lubamatu on selliseid selgitusi tõlgendada viisil, nagu seda on teinud 3
lg 1 p-s 2 toodud kaasaaitamiskohustuse täitmist, märgib puudutatud isik, et jääb arusaamatuks, mida täpselt talle ette heidetakse. Puudutatud isik on olnud PPA-ga pidevas suhtluses, on esitanud vajalikud dokumendid ja andnud selgitused. 6) Kinnipidamine piirab isiku vabaduspõhiõigust ja ettevõtlusvabadust. Isik kannab KPK-s viibimise tõttu olulist kahju. Isikul on kohustused, mida ta peab täitma, mh rahalised kohustused (maksude tasumine, üüri tasumine, autoga seotud kohustuste tasumine jms). Olukorras, kus isik pole oma käitumisega andnud vähimalgi määral põhjust umbusalduseks, on isiku põhiõiguste riivamine lubamatu. 6. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb määruskaebusele vastu. 1) Puudutatud isikul oli pärast tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemist alates 28.01.2024 viibimisalus VMS § 43 lg 1 p 8 ja § 43 lg 4 järgi ning see kehtis 90 päeva. Isikul oli uue elamisloa taotlemise ajal VMS § 130 järgi viibimisalus kuni 27.04.2024, mil ta sai kätte tähtajalise elamisloa pikendamisest keelduva otsuse. Puudutatud isik on esitanud vaide PPA-le ja PPA jätkab isikuga vaidemenetlust tema esindaja kaudu. Vaidemenetlus ei anna seaduslikku alust Eestis viibida. 2) Põgenemisohu sisustamisel lähtusid PPA ja kohus puudutatud isiku varasemast käitumisest, mis on ka põhjendatud ja lubatav. Isik ei olnud kinnipidamise hetkeks alustanud ettevalmistusi Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks, mis annab alust uskuda, et ta ei soovi lahkumiskohustust iseseisvalt täita ega oleks alustanud ettevalmistusi vabatahtlikuks lahkumiseks vabaduses viibides, kuna isik arvamuse kohaselt on temal PPA-ga menetlus pooleli ja ta ei lahku enne temale sobiva otsuse saamist. Esmakordne KPK-sse paigutamise taotluse ja kohtu antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendamise nõuded olla nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. 3) Põgenemisoht muudab muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks. Tuginedes politseipatrullile avanenud vaatepildile puudutatud isiku autos (autos asusid voodiriided, toidukarbid, maitseainete purgid), samuti Xxx, Tallinn omaniku selgitusele, jääb PPA oma seisukoha juurde, et isikul puudus elukoht ning üüriarve tasumine ei täida tegeliku elukoha nõuet. Isik ei olnud valmis kuulama PPA selgitusi, vaid tõstis häält ja jäi oma versiooni juurde, et tal on õigus Eestis 4
lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, mille kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui
-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust; see on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust.
lg 11 sätestab: „Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.“
p 6 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu, see oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Tulenevalt
§-st 23 näeb
ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid sellise ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine
§-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115 art 15 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk igat juhtumit eraldi hinnates, kui leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15 PPU, p 61 ja Riigikohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Isiku pakku mineku tõenäosusele tuleb esialgsel kinnipidamisel anda hinnang vähemalt esialgselgi kujul – olemasolevate ja võimalusel kiiresti kontrollitavate andmete põhjal (Riigikohtu 12.04.2024 määrus asjas nr 3-23-2204, p 19). Kinnipidamiseks pole alust, kui puudutatud isiku põgenemisohtu ei saa täielikult välistada, kuid tema kinnipidamiseks pole oht piisavalt suur. Kohus ja PPA peavad ära näitama, miks ei piisa lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetest, ennekõike kindlaksmääratud elukohas elamise ja PPA-s enda registreerimise kohustusest (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). 9. Ehkki puudutatud isik oli teadlik sellest, et tema elamisluba ei pikendatud ja ta oli teadlik või vähemalt pidi olema teadlik sellest, et tal on väljasõidukohustus (
), ei saa siinsetel asjaoludel piisava kindlusega väita, et soovimatus kohe Eestist lahkuda tähendab seda, et isik läheb vabadusse jäädes PPA eest pakku ning hakkab eesseisvast väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Puudutatud isiku käitumisele ja öeldud sõnadele õigusliku hinnangu andmisel tuleb vaadelda juhtumi asjaolusid tervikuna. 10. Ringkonnakohus peab asjas oluliseks, et puudutatud isik on Eestis elanud ligi 10 aastat ning ta taotles elamisloa pikendamist. PPA taotlusest ei nähtu, et riigil oleks varem olnud puudutatud 5
näevad küll ette võimaluse jätta vabatahtliku lahkumise tähtaeg määramata, kuid selleks peab olema kaalukas põhjus, kuna vabaduse võtmine on üks intensiivsemaid põhiõiguste riiveid. 11. PPA pidas XX kinni 11.05.2024, tegi järgmisel päeval viivitamata täitmisele kuuluva lahkumisettekirjutuse ja taotles halduskohtult 13.05.2024 luba paigutada isik kaheks kuuks KPK-sse. Seega toimusid menetlused väga kiiresti. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud sel ajal tuvastatud piisavat ohtu, et isik läheb vabadusse jäädes pakku. Halduskohus pidi loa andmise otsustamisel hindama puudutatud isiku põgenemise ohtu sisuliselt ja seda sõltumatult lahkumisettekirjutusest (mille vaidlustamise tähtaeg ei olnud kohtuloa andmise otsustamise ajaks ka veel möödunud). KPS-s kinnipidamist ei saa kohaldada üksnes reaktsioonina riigis seadusliku aluseta viibimisele. Selleks, et riigis seaduslikult pikka aega elanud inimesele jätta andmata vabatahtliku lahkumise võimalus (koos järelevalvemeetmetega) ja võtta temalt kohe vabadus, peavad esinema kaalukad asjaolud. XX on lõpetanud Eestis ülikooli, olnud oma valdkonnas ühiskondlikult tegev ning osutas kinnipidamise ajal Yis sõiduteenust, s.o oli eelduslikult kättesaadav. Tal oli olemas eluruumi üürileping, ehkki PPA patrullpolitseinike hinnangul elas ta autos. See ei muuda asjaolu, et tal oli kehtiv eluruumi üürileping olemas ja ta tasus üürimakseid ning üürileandja ei olnud PPA-le selgelt öelnud, et XX ei tohi seal eluruumis viibida. Järelikult oli PPA-l võimalik kohustada isikut elama kindlaksmääratud elukohas (
lg 2 p 1, ilmuda määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele ja ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, võtta Jordaania pass ja juhiload hoiule (
Ehkki isik avaldas PPA ametnikele soovi Eestisse jääda ning väljendas ennast vestluses emotsionaalselt, ei vii need ringkonnakohtu hinnangul siiski järelduseni, et väljasaatmise tagamiseks oli ainus võimalus teda KPK-s kinni hoida. Isik kinnitas, et lahkub Eestist, kui kohus nii otsustab – ka see viitab asjaolule, et isikul oli oma 6
lg 4 sätestab, et kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud. PPA teatanud, et taotleja on praeguseks saadetud välja tema kodakondsusjärgsesse riiki, s.t ta on Eestist lahkunud. Seega tuleb XXle riigi õigusabi andmine lõpetada. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.