lg 1 järgi Lühimenetluses Prokurör Jakob Juksaar Süüdistatav Ardi Kütt Kaitsja Ik: 39210276515, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht: töötab xxx, elukoht: xxx, xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi Eesti Vabariigis ei ole. Advokaat Sven Sillar (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON 1. Ardi Kütt süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Ardi Kütile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Ardi Kütile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 aasta Ardi Küti suhtes tingimisi kohaldamata, jättes selle karistuse Ardi Küti suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Ardi Kütt temale määratud 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.
p 1 kohaselt arvestada Ardi Kütile määratud 1 aasta ja 7 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 12.06.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
lg 1 ja 4 ning § 191 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
Käitlemise all tuleb Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt mõista narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist, tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule.
süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka vaid ühe käitlemiseks loetava osateo toimepanemisest. Sõiduauto BMW reg. märgiga XXXXXX 20.09.2019 vaatlusprotokolli (tl 16-31) kohaselt leiti ja võeti ära vaatluse käigus juhiistme alt plastikust läbipaistev purk sinise kaanega, kus oli 14 fooliumpallikest ning purgis oli tunda kanepile iseloomulikku lõhna. Liiklusregistri andmetel (tl 74-79) oli sõiduk BMW reg. märgiga XXXXXX omanik 20.09.2019 Ardi Kütt. Ekspertiisimääruse (tl 35) kohaselt esitati narkootilise aine ekspertiisiks sõiduauto BMW reg. märgiga XXXXXX leitud 14 fooliumpalli taimeosadega ning ekspertiisiakti nr 19E-AN1162 (tl 37-39) kohaselt ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 13,51 grammi on kanepiõisikud tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 16%. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega, millise käitlemine on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud piirangutega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 3 EKEI antud vastusest järelepärimisele (tl 48-51) nähtub, et kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajalik keskmine kogus on kanepi puhul 7,5 grammi. Süüdistatav Ardi Kütt kohtulikul arutamisel ennast süüdi ei tunnistanud ning taotles enda ülekuulamist KrMS § 237 lg 5 alusel, mistõttu kohus rakendas süüdistatava KrMS § 293 lg 2 sätestatu alusel ning süüdistatav andis ütlusi ristküsitluses. Jätkates vastamist prokuröri küsimustele keeldus süüdistatav ühele prokuröri küsimusele vastamast, mistõttu oli kohus sunnitud ristküsitluse katkestama ja kuna prokurör ei olnud nõus katkestatud ristküsitlusel saadud ütlusi tõendina arvestama, otsustas kohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel süüdistatava varasemate ütluste kasutamise tõendina. Kuivõrd prokurör avaldas vaid süüdistatava 07.12.2023 kahtlustatavana antud ütlused (tl 41-45) ning väärteomenetluses antud ütlusi (tl 32) ei avaldanud, saab KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina hinnata vaid süüdistatava kahtlustatavana antud ütlusi, mis avaldati, kuigi KrMS § 233 lg 1 sätestatud põhimõte sellist piirangut ei sea. Samas on tegemist isikulise tõendiallika ütlustega, milliste tõendina arvestamiseks on KrMS §ga 2862, 288-2891 sätestatud erikord juhuks, kui süüdistatav taotleb enda ülekuulamist kohtuistungil. Seetõttu jätab kohus süüdistatava väärteomenetluses tunnistajana antud ütlused (tl 32) tõendikogumist kõrvale. 07.12.2023 kahtlustatavana antud ütlustes selgitas Ardi Kütt, et 2019 aastal tarvitas ta pidevalt kokaiini ning sellest maha tulemiseks kasutas CBD (kannabidiool) kanepit, mis ei tekitanud pilves olekut, kuid tegi tal olemise kergemaks ning leitud kanepi ostis paar päeva enne 20.09.2019 ühest CBD poest, millest ei olnud veel jõudnud midagi suitsetada. Kohus leiab, et ülejäänud ütlustel ei ole asja lahendamiseks tähtsust ning oluline on vaid tõendamiseset puudutav, s.o narkootilise aine päritolu puudutav teave. Narkootilise aine päritolu kohta antud ütlusi ei pea aga kohus usaldusväärseteks. Kriminaalasjas ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav ostis narkootilise aine mõnest tööstusliku kanepi müügiga tegelevast CBD poest. Kuna süü olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks on oluline tähtsus sellel, kust on vaidlusalune keelatud aine pärit ja millistel asjaoludel see omandati ning kui süüdistatav väidab, et vaidlusalune aine on omandatud legaalsest allikast, peab süüdistatav ka seda versiooni kinnitavad tõendid esitama. Kohus loeb sellise versiooni esitamist aktiivseks kaitseks ning kui süüdistatav peab vajalikuks ennast aktiivselt kaitsta, peab ta selle kaitseversiooni kinnitamiseks esitama menetlejale tõendid või andma menetlejale võimaluse süüdistatava väiteid kontrollida. Süüdistatav ei ole esitanud ei ostu kinnitavat kviitungit, pangakonto väljatrükki ega ka väidetava kaupluse nimetust või asukohta. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada mitte ainult kaupluse asukohta, vaid ka selle olemasolu üldse. Seega ei ole need süüdistatava väited kontrollitavad ning süüdistatav ei ole ka andnud menetlejale võimalust versiooni kontrollida, mistõttu süüdistatava kaitseversiooni vaidlusaluse aine legaalse omandamise kohta tuleb lugeda paljasõnalisteks. Samuti ei ole süüdistatav selgitanud, kuidas ta veendus, et tegemist ei ole narkootilise ainega ja tegemist on just CBD kanepiga. Leitud narkootiline aine oli pakendatud fooliumpallikestesse, mis olid omakorda plastikpurgis, milledel ei olnud ühegi poe tunnusmärke/silte, tootja andmeid, sertifikaadi andmeid või viiteid selle olemasolule, jne andmeid aine päritolu kohta, mis kinnitaks seda, et süüdistatav aine tõesti CBD poest ostis, seda enam kui süüdistatav ütles, et ta ei olnud veel jõudnud midagi ära tarbida. Ükski kauplus ei pakenda oma kaupa fooliumpallikestesse ega müü kaupa suvalises hermeetiliselt suletavas purgis, mis vähendab kanepile iseloomuliku lõhna levimist ruumis. Selline pakendamisviis, s.o fooliumist nutsakusse (pallikesse) pakendamine ja purgis hoiustamine ning müümine on iseloomulikud vaid tänavamüügile, mitte kauplusele. Kohtu menetluses on olnud kriminaalasju isikute süüdistuses
järgi, millistes kogutud tõenditest nähtub isikutel ära võetud käitlemiseks keelatud kanepi identne pakendamisviis ning ka käesoleval ajal on kohtu menetluses kriminaalasi, kus kahtlustatavalt 2024. aasta märtsis ära võetud ja käitlemiseks keelatud kanep oli pakendatud samasugusel viisil. Seega ei ole aastate jooksul käitlemiseks keelatud kanepi pakendamise põhimõtted ja viis selle aine käitlemisel muutunud. Samuti oli leitud narkootilise aine THC sisaldus 16%, mis ei ole ligilähedalgi lubatud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sortidele, millede puhul THC sisaldus ei tohi ületada 0,3%. 4 Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Ardi Kütil oleks olnud arsti ettekirjutust kanepi tarvitamiseks ja sellest tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud eelmärgitud seaduse § 3 lg-s 1 sätestatud lubatavusklausli alusel, s.o meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Ardi Kütil puudus seaduslik alus narkootilise aine, s.h ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootilise aine käitlemine on ebaseaduslik
Seega käitles Ardi Kütt 13,51 grammi kanepit (THC sisaldusega 16%), millisest kogusest oleks jätkunud ligikaudu 18 isikule narkootilise joobe tekitamiseks ja seega on tõendamist leidnud, narkootilist ainet käideldi suures koguses. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Nii kaitseversioonist kui ka süüdistatava selgitustest saab järeldada, et kohtule on püütud luua muljet süüdistatava eksimusest teo keelatuses, s.t süüdistatava eesmärk oli osta CDB kanepit, kuid talle müüdi THC sisaldusega kanepit, kuid varasema negatiivse kogemuse tõttu ta THC sisaldusega kanepit osta ei tahtnud. Seega seda otseselt küll välja ütlemata püütakse kohtule jätta muljet, et süüdistataval puudub süü kuna ta ei saanud aru teo keelatusest ja see eksimus oli temale vältimatu. Kohus sellise seisukohaga siiski ei nõustu. Kohus peab vajalikuks arvestada seda, et Ardi Kütt on tunnistanud pikaajalist sõltuvust narkootilistest ainetest ja teda on ka väärteokorras narkootiliste ainete tarvitamise eest karistatud (karistused arhiveeritud). Seejuures on süüdistatav selgitanud seda, et mõnikord kestsid pidutsemised nädala ja ta tarvitas erinevaid aineid. Ka joobe tuvastamise saatekirja alusel tehtud uuringust on tuvastatav, et ta oli tarvitanud amfetamiini ja kokaiini. Seega on süüdistatav olnud pikemaajaliselt seotud erinevate narkootiliste ainete omandamise ja tarvitamisega, mistõttu on ta teadlik valdkonnast kui niisugusest ning sellest, et narkootiliste ainete ja psühhotroopsete ainete käitlemine on ebaseaduslik ja karistatav, mistõttu on ta teadlik selle valdkonna spetsiifikast ja seda valdkonda puudutavast eriregulatsioonist, samuti õigusliku lubatavuse piirist selles valdkonnas tegutsemisel. Seega selleks, et selles valdkonnas tegutseda õiguspäraselt, tuli süüdistataval see valdkond endale selgeks teha ja tal oli kohustus seda valdkonda tunda. Sellest saab omakorda järeldada, et oluliste sätete mitteteadmine on välditav nende sätete selgekstegemisega. Selleks, et vältida keelatud aine omandamist ja sellest tulenevalt ka süüteo toimepanemist, selleks, et omandada nn lubatud ainet, pidanuks süüdistatav selle aine omandama usaldusväärsest allikast. Kohus leiab, et süüdistatav endale neid valdkonda reguleerivaid sätteid sellel eesmärgil endale selgeks ei teinud ning süüdistataval ei olnud ka plaani omandada CBD kanepit. Kohtu arvates viitab sellele just see, et leitud ja ära võetud narkootiline aine, selle pakendamise viis ja välimus viitavad üheselt sellele, et seda ei ole ühestki kauplusest ostetud ja süüdistatav sai täpselt aru, et tegemist ei ole väidetava CBD kanepiga, vaid tal oli teadmine käitumise keelatusest ja karistatavusest, mistõttu on kohus seisukohal, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et seda narkootilist ainet käideldes teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ta ka tahtis seda. Seega on tõendamist leidnud, et Ardi Kütt pani toime
lg 1 ettenähtud kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine (kanep) ebaseadusliku käitlemise. 3. KARISTUSE MÕISTMINE 5 Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud eranditult ühe- kuni kümneaastase vangistuse. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust, s.h rahvatervise võimalikku ohustamise määra ja käideldud keelatud aine ohtlikkust. Kehtiva kohtupraktika (31-1-52-13, 3-1-1-58-13, 1-17-1629, 1-18-2232) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades käideldud kanepi kogust, s.o 13,51 grammi, ületati suure koguse piirmäära vähem kui kahekordselt ning sellest kogusest oleks piisanud 18-le inimesele joobe tekitamiseks. Arvestades taolist keelatud aine kogust, ainet ennast ja võimalikku ohustatud isikute arvu ei saa asuda seisukohale, et isiku süü on suur. Samuti ei ole tuvastamist leidnud, et süüdistatav oleks tegelenud narkootilise aine käitlemisega pikema aja vältel või, et tema eesmärk oli kanepit ka edasi müüa tulu teenimise eesmärgil. Pigem saab kriminaalasjast järeldada, et süüdistatav oli aktiivne ja tihe narkootiliste ainete tarvitaja. Seega on ka süüdistatava süü, arvestades ära võetud keelatud aine suhteliselt tagasihoidlikku kogust ja aine ohtlikkust, hinnatav keskmisest oluliselt väiksemana. Edasi hindab kohust karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav ei tunnista süüteo toimepanemist ning ei ole avaldanud ka kahetsust, mistõttu ei ole tuvastatud ühtegi kergendavat asjaolu. Samuti ei ole tuvastatud raskendavaid asjaolusid. Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (tl 47) nähtuvalt ei ole süüdistataval Eesti Vabariigis kehtivaid karistusi ning tal on kaks arhiveeritud väärteokaristust
Seega oleks ainsaks tingimuseks karistuse täitmisele pööramist vältida jätta katseajal uus tahtlik kuritegu toime panemata.
Seega kuna joobe tuvastamine ei toeta süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit ja süüdistatavale ei ole sõiduki joobeseisundis juhtimist süüks arvatud ning sellises süüdistuses teda süüdi ei mõisteta, ei ole ta selle menetluskulu osas süüdimõistetu KrMS § 180 lg 1 tähenduses ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta joobeseisundi tuvastamise kulu summas 222 eurot Ardi Kütilt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistatava sissetuleku suurus tema asukohariigis ei ole kohtule teada, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 1 aasta jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). 7 5. ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas erinevaid asitõendeid, milledest osa asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ja osa EKEI keemiaosakonnas.
kohaselt konfiskeerib kohus käesolevas jaos sätestatud süüteo (
kuni § 190) toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Sätte sõnastusest saab seega järeldada, et konfiskeerimine on kohustuslik. Samuti sätestab
lg 4, et vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuivõrd süüdistataval narkootilise aine käitlemiseks, s.h omandamiseks, valdamiseks ja edasiandmiseks seadusest tulenev luba puudus, on ka selle sätte puhul tegemist kohustusliku normiga. Eeltoodust lähtuvalt konfiskeerib kohus aine ekspertiisist (akt nr 19E-AN1162) järele jäänud narkootilise aine, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda ning jätab konfiskeeritud aine NPALS § 7 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (akt 23ATH26343) on 04.10.2023 üle antud Pakend nr 9, milles läbipaistev purk kaanega, milles fooliumpaberi tükid. Kuivõrd esemete kasutamisotstarbest saab üheselt järeldada, et neid esemeid kasutati narkootilise aine käitlemiseks, siis on asitõendite hoidlas hoiustatud esemete puhul tegemist tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahenditega, millised tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse (akt 23ATH27534) on 13.12.2023 üle antud kolm pakendit DNA-proovidega (pakendid nr 9.1-9.3). Nimetatud asitõendite osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.