1-24-2821/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2024 Kohtuasja number 1-24-2821 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Mario Truu Kohtuasi kriminaalasi kokkuleppemenetluses Jaanus Lehtla (Lehtla; isikukood: 39207135215) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuni 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaanus Lehtla, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Jaanus Lehtla apellatsioon Tartu Maakohtu
3. juuni 2024 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
5. mail 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Jaanus Lehtla ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem kriminaalasjas nr 24261050066 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur J. Lehtlale KarS § 4231 järgi karistuseks viis kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb sellele karistusele liita J. Lehtlale Tartu Maakohtu
6. augusti 2022 otsusega (kriminaalasjas nr 1-22-4487) mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Seega tuleb J. Lehtlale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aega arvata alates
7. aprillist 2024, mil J. Lehtla kannab teises kriminaalasjas mõistetud karistust. Kokkuleppe kohaselt tuleb J. Lehtlalt välja mõista kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu 95,16 eurot.
8. Tartu Maakohtus
9. juunil 2024 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. J. Lehtla kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb selle juurde. Samuti kinnitas J. Lehtla kohtule, et ta on kätte saanud sõlmitud kokkuleppe koopia.
10. Tartu Maakohtu
11. juuni 2024 otsusega tunnistati J. Lehtla KarS § 4231 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppekohase karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise algusajaks
12. aprill
13. Samuti mõisteti J. Lehtlalt välja sundraha ning kaitsjatasu – need menetluskulud tuleb J. Lehtlal tasuda ositi ühe aasta jooksul.
14. J. Lehtla esitas
15. juunil 2024 maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav toob välja, et ta ei kuulnud istungil kohtunikku rääkimas – videosilla vahendusel toimunud istungil segas teda vangla teistest ruumidest (sektorist) kostunud lärm. J. Lehtla väidab, et ta palus korduvalt kohtunikul end korrata ning küsis, kas ta võib ekraanile lähemale tulla, saamaks aru, millest räägitakse. Niisugustele pretensioonidele kohtunik ei reageerinud. Seetõttu jäi J. Lehtlale kokkulepe ebaselgeks. Maakohus on rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Samuti pole J. Lehtla saanud prokuratuurilt kokkuleppe koopiat, mistõttu puudub tal ülevaade, millise kokkuleppe on ta sõlminud. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Kuna J. Lehtla kriminaalasja on maakohus lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb apellatsiooniõigusesse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
17. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
18. peatüki
19. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
20. J. Lehtla heidab apellatsioonis ette ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist: enda sõnul ei saanud ta istungil toimunust aru, sest istung toimus videosilla vahendusel ning kohtunik ei reageerinud tema pöördumisele. Samuti väidab J. Lehtla, et prokuratuur ei edastanud talle sõlmitud kokkuleppe koopiat – seepärast ei teadnud süüdistatav, millisele kokkuleppele on ta alla kirjutanud. Niisuguste väidete esitamise tõttu tuleb J. Lehtla apellatsioon lugeda KrMS § 318 lg 4 ls 1 kohaselt lubatavaks.
21. Kohtukolleegium leiab aga üksmeelselt, et esitatud apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Osutatud sätte kohaselt võib ringkonnakohus jätta eelmenetluses apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Tegemist on olukorraga, kus apellatsioon on küll kooskõlas sellele esitatavate nõuetega, kuid sellel puudub ilmselgelt edulootus. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et praegu nii ongi.
23. juunil 2024 videosilla vahendusel toimunud kohtuistungi helisalvestise kohaselt vastas J. Lehtla ilma raskustele kuuldust arusaamisele viitamata kohtuniku küsimustele ja kinnitas, et ta mõistab kokkuleppe sisu. Taustamüra salvestiselt kuulda ei ole. Ka kinnitas J. Lehtla kohtule, et ta on kokkuleppe koopia kätte saanud. Seega jäävad süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud väited edutuks, mistõttu jätab kolleegium J. Lehtla apellatsiooni ilmselgelt põhjendamatuna läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) 2