lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Abiprokurör Pille Juhkov Süüdistatav Elmer Urm (Eesti Vabariigi kodanik; ik: 37702112724; elukoht: XXX; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; e-post; XXX; tel: XXX; karistatus: kehtivad karistused puuduvad; tõkend: ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 13.07.2023. a -14.07.2023. a) Kaitsja Vandeadvokaat Avo Pärmann, RÕA korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Elmer Urm
lg 1 ning mõista karistuseks rahaline karistus 110 (ükssada kümme) miinimumpäevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 1100 (üks tuhat ükssada) eurot.
a kuni 14.07.2023. a. s.o 2 päeva ehk 6 päevamäära. Seega lugeda kandmata rahaliseks karistuseks 104 (ükssada neli) päevamäära, s.o 1040 (üks tuhat nelikümmend) eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 1040 (üks tuhat nelikümmend) eurot täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Elmer Urm ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev, s.o 1.07.2024. 1 1-24-3387
lg 3, § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Elmer Urm süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist rahalise karistusega 110 miinimumpäevamäära, millest maha arvata eelvangistuses viibitud kaks päeva. Kandmata karistus 104 päevamäära, 1040 eurot jätta
Samuti tegi prokurör kohtule ettepaneku määrata
lg 3 alusel Elmer Urmile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmise 3 kuuks. 2 1-24-3387 Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Seega tuleb Elmer Urm teise astme kuritegudes süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistust ja käskmenetlus on seega põhjendatud.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 26 on tõendatud kahtlustatava keskmine päevasissetulek, millest nähtub, et
lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette nähtud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Võttes arvesse tõendamist leidnud kuriteo objektiivset teopilti, süü suurust ning etteheidetavate kuritegude toimepanemise aega, peab kohus prokuröri ettepanekut Elmer Urmi karistamiseks rahalise karistusega keskmisest määrast madalamas määras, 110 päevamäära, mõistlikuks, kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et Elmer Urmi määratud karistuse puhul on otstarbekas jätta see tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga
Samuti peab kohus prokuröri ettepanekut Elmer Urmilt võtta
lg 3 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks proportsionaalseks ja eripreventiivset eesmärki täitvaks. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Elmer Urmi süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 110 miinimumpäevamäära s.o 1100 eurot.
a kuni 14.07.2023. a, s.o 2 päeva vangistust, ehk 6 päevamäära. Seega lugeda kandmata rahaliseks karistuseks 104 päevamäära, s.o 1040 eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Elmer Urm ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samamoodi peab kohus põhjendatuks võtta Elmer Urmilt
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale (e-posti aadressile XXX), kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.