Obsah (13)

§ 477§ 230§ 232§ 367§ 173§ 172§ 174§ 150§ 144§ 484§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2024, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-125778 Tsiviilasi Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korter

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
3. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx) omanikuks (dtl 90). Seega puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
4. Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude summas 7861,60 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.10.2016 – 31.08.
5. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 152 jj). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik ei ole avaldajale kulude kandmise keeldumisest teatanud, mis välistaks puudutatud isikul avalduses märgitud kululiike tasumast. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
6. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.10.2016 – 31.08.2023 majandamiskulude võlgnevus summas 7861,60 eurot.
7. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 sätestas, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 14. Seega on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist alates iga arve maksetähtajast kuni 11.10.2023 kokku summas 2442,39 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni.

Kuivõrd avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 11.10.2023, kuulub edaspidine viivis väljamõistmisele alates 12.10.

1. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 7861,60 eurolt perioodil 12.10.2023 kuni 17.06.2024 (k.a) 250 päeva eest moodustab 663,12 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 17.06.2024 seisuga kokku 3105,51 eurot (2442,39 eurot + 663,12 eurot).
2. Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes

§-st 367 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele alates 18.06.2024 edasiulatuv viivis põhivõla tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni põhivõla 7861,60 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 7861,60 euro suurust ehk edaspidiselt arvestatav viivis mitte rohkem kui 4756,09 eurot (7861,60 – 3105,51). 16. KrtS § 42 lg 2 punkti 3 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Kuivõrd avaldaja nõue ületab 1000 eurot on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 50 eurot põhjendatud ja kuulub samuti puudutatud isikult väljamõistmisele. MENETLUSKULUD 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

1. Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
2. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 20.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

01.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku summas 760 eurot. Menetluskulud on kujunenud järgnevalt: 1) Asjaolude selgitamine, tõendite valimine ja hindamine, infovahetus kliendiga, avalduse koostamine ja esitamine hagita menetluses tsiviilasjas 2-23-125778 - MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus poolt 18.10.2023 esitatud arve 23205 alusel 675 eurot (7,5 töötundi korda 90 eurot); 2) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud kulud: riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 85 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 21. Avaldaja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega ei ole arvele lisatud käibemaksu. 22. Avaldaja on märkinud menetluskulude nimekirjas tasutud riigilõivu suuruseks 65 eurot, kuid tegelikkuses on käesoleval juhul ühendatud tsiviilasjad 2-23-125778 ja 2-23-125796, mistõttu on avaldaja poolt kantud kulu riigilõivule asjas 2-23-125796 65 eurot ning asjas 2-23-125778 302,16 eurot, kokku 367,16 eurot.

§ 150

lg 33 kohaselt ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu kuulub see summas 367,16 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. 23.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks puudutatud isikult summas 20 eurot (

§ 484²).

24. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

1. Kohus, kontrollinud avaldaja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 90 eurot on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt äärmiselt mõistlik. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 675 eurot (7,5 h x 90 eurot).
2. Kokkuvõttes kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 1062,16 eurot (367,16 eurot riigilõivud, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning 675 eurot õigusabikulud).
3. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

28.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik