Obsah (7)

§ 436§ 173§ 162§ 174§ 175§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juuni 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-10504 Tsiviilasi Osaühing YA hagi J P vastu t

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista varaline kahju, mis hageja hinnangul on tekitatud kostja poolt ilma nõusolekuta hagejale kuuluvate heinte tarvitamises kostja hobuste söötmiseks. Kostja eitab hageja poolt etteheidetud teo toimepanemist.
2. Kohus leiab, et hageja nõuet tuleb kvalifitseerida kui deliktiline kahjunõue VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 ja § 127 lg 4 järgi eelkõige kahju tekitaja õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kahju tekitanud teo(d), kahju olemasolu, põhjusliku seose teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et talle on põhjustatud õigusvastaselt kahju, vabanevad kostjad vastutusest, kui nad tõendavad mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka RKTKo nr 3-2-1-53-12, p 14 ja RKTKo nr 3-2-1-132-16, p 14).
3. Esmalt tuleb tuvastada, kas esines kostjale etteheidetav tegu, mis vastab õigusvastase teo tunnustele (VÕS § 1045 lg 1 p 5), seejärel kas selline tegu on põhjuslikus seoses kahjuga, mille hüvitamist hageja nõuab.
4. Hageja poolt esitatud 24.07.2020 arve kohaselt on hageja ostnud OÜ-lt U T 136 rulli heina summas 1707,12 eurot enda lammaste toitmiseks (dtl 8). Hageja väitel hoidis ta nimetatud heina suulise rendilepingu alusel J Ale (kes on hageja juhatuse liige) kuulunud Hi kinnistul asuvas küünis (vt ka 7.05.2024 kohtuistungi protokoll). 1.09.2021 notariaalse võlaõigusliku müügilepingu alusel müüs J A Hi kinnistu koosseisus oleva katastriüksuse jagamise tulemusel moodustuva kinnistu, suurusega ligikaudu 2,0 ha, K Kile (dtl 9 jj). Müügilepingu eseme otsene valdus läks ostjale üle 1.09.2021 (vt lepingu punkt 3.1). Lepingupooled leppisid lepingu p-s 3.5 kokku, et müügieseme otsese valduse üleandmisel allkirjastatakse lihtkirjalik üleandmis-vastuvõtmise akt, mis loetakse ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga. Hageja sõnul sellist akti tegelikult ei allkirjastatud ning küünis oleva heina olemasolu ega kogust ei fikseeritud ega kirja ei pandud (vt hageja seletus 7.05.2024 protokoll). Lepingu p 3.7 kohaselt leppisid müüja ja ostja kokku, et müüjal on õigus kasutada müügilepingu esemel paikneva ehitise abihoone osa ning seda ümbritsevat maa-ala kuni 23.06.
5. Müüja ja ostja leppisid kokku, et nad ei soovi sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut eelnimetatud õiguse tagamiseks ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Hageja hinnangul oli seega OÜ-l YA õiguslik alus kasutada Hi kinnistul asuvat küüni temale kuuluvate heinarullide hoidmiseks kuni 23.06.
6. Lepingu punkti 4.3.kohaselt tuli ostjale üle anda müügilepingu eseme omand, mis on koormamata käesolevas lepingus nimetamata ja lubamata kolmandate isikute õigustega. Kinnistusregistri registriosa nr 2746334 II jakku on tehtud Hi kinnistu omanikukanne K Ki kohta 28.01.2022 (dtl 20). Hageja väitel selgus 23.06.2022 küüni valduse üleandmisel, et K Ki sõber J P, kes on hobusekasvataja, oli tarvitanud oma hobuste söötmiseks 50 rulli OÜ-le YA kuuluvat heina. Kostja J P väitel ei ole tema hagejaga ühtegi kokkulepet heinte kasutamise ega ostmise osas sõlminud ega ka hageja heinu kasutanud, samuti ei vastuta ta Hi kinnistul toimunu eest. Kõik kokkulepped mis võisid olla, said olla kinnistu omaniku K Kiga. Kostja teada ei ole kuskil fikseeritud, et hageja hoiab oma heinu küünis. Kostja kinnitab, et tunneb küll Hi omanikku K Ki isiklikult ning karjatab kokkuleppel tema maadel oma hobuseid (vt kostja seletus 7.05.2024 kohtuistungi protokollis). Tunnistaja E R, kes on J A väitel tema elukaaslane (dtl 46 jj), kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei oska ta öelda kui palju heina Hi kinnistul olevas küünis oli, kui kinnistu ära müüdi. Ta nägi paar korda pealt kui peale kinnistu müüki Jaan Panjora küünist hobustele heina viis. See hein oli OÜ YA hein (dtl 101 jj). Tunnistaja K K ütluste kohaselt olid J Alt ostetud küünis tema heinad, mitte J A ega OÜ YA omad. Kui ta kinnistu ostis, siis olid hoonekompleksis (lauda ja küünihoone) tõesti mingid heinad, kuid peale ostu-müügilepingu sõlmimist said need tema omaks. Ta eeldas, et kõik vara, mis hoonetes kuulub talle, nagu notaris kokku lepiti, kuna mingit üleandmis akti ei sõlmitud. J A jättis notaris rääkimata, et tal on mingi rendileping ning kinnitas, et kolmandate isikute õigused müügiesemele puuduvad. Tunnistaja sõnul ei ole tema sõlminud ühtegi suulist ega kirjalikku kokkulepet heinte osas. OÜ-st YA ei tea ta midagi. J A ei ole tema poole pöördunud pretensioonidega seoses heintega. J P tegutses ostetud Hi kinnistul tema nõusolekul ja korraldusel ning hoidis seal oma loomi. J Aga polnud tal mingit kokkupuudet, samuti ei ole tema teada ka J Pl mingeid kokkuleppeid J Aga. Jaan ei viinud küünist midagi minema. Küünis olevaid heinu söötis J P hobustele tema nõusolekul. Need oli tunnistaja sõnul tema heinad, mis ta ostis hobuste jaoks ühe eraisiku käest (dtl 101 jj).
7. Eelnevate tõendite pinnalt saab kohtu hinnangul järeldada, et peale Hi kinnistu müümist jäi sinna tuvastamata kogus heina, mida uus omanik K K pidas enda omaks ning teistsuguste kokkulepete/lepingute olemasolu on tõendamata. Tõendamata on ka see, et need heinad kuulusid hagejale. Küünis hoidis enda heina ka uus omanik K K, kelle nõusolekul kostja heinu oma hobustele söötis. Tõendatud ei ole, et kostja söötis enda hobuseid hagejale kuuluvate heintega.
8. Kohus leiab eelneva põhjal, et kostja õigusvastane tegu ei ole tõendatud, samuti ei ole tõendatud hageja kirjeldatud kahju ega selle ulatus. Seetõttu jääb hageja kahjunõue tõendamatuse tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

11.

§ 174

lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kostja esitas 10.05.2024 menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kostja menetluskulude suuruseks kokku 1171,20 eurot (sh käibemaks) ja mõista kulud hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt koosnevad kostja menetluskulud õigusabi kuludest, mida on kostjale osutanud Relsiit OÜ jurist Taimi Tiisler, kokku 12 tunni ulatuses, tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta).
2. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas enda seisukohta esitanud. 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Kostja esindaja tunnitasumäär maakohtus oli 80 eurot (ilma käibemaksuta), mida kohus peab mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks.
2. Kostja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 12 tundi, millest hagiavaldusega tutvumisele on kulunud 2 tundi, hagiavaldusele vastamisele 3 tundi, hageja vastusega tutvumisele 1 tund, vastusele seisukoha esitamisele 3 tundi ja kohtuistungil osalemisele 3 tundi.
3. Menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

1. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Antud tsiviilasja mahtu ja keerukust ning kostja menetlusdokumentide (hagivastuse ja hageja 4.10.2023 seisukohale vastus) ning hageja esitatud seisukohtade sisu arvestades võib pidada kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks kokku 7,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu hagiavaldusega tutvumisele on 1 tund, hagivastuse koostamisele 2 tundi, hageja vastusega tutvumisele 30 minutit, vastusele seisukoha esitamisele 2 tundi ning kohtuistungil osalemisele 2 tundi, kuna istung kestis vastavalt protokollile kell 11.01 kuni 12.
2. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku seega 600 eurot (7,5 x 80), millele lisandub käibemaks 132 eurot.
3. Seega rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 732 eurot (koos käibemaksuga) ning mõistab need hagejalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik