Obsah (12)

§ 374§ 430§ 614§ 198§ 477§ 428§ 432§ 173§ 168§ 177§ 178§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3002 Tsiviilasi Osaühingu Horizont K

§ 374alusel ühte menetlusse.

5. Osaühingu Horizont Kinnisvara Haldus ja Osaühing Amando Kinnisvara sõlmisid 20.06.2024 kompromissi, mille kohaselt paluvad kohtul juhindudes

§ 430

lg-tes 1 ja 2 ning § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga kompromiss kinnitada ja asjas (mõlemas vaidluses) menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist ning paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Samuti kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 6. Tsiviilasja 2-24-3433 (Osaühihingu Amando Kinnisvara avaldus Osaühingu Horizont Kinnisvara Haldus vastu vee- ja kanalisatsioonitorustike kahjustamise keelamiseks) 01.04.2024 menetlusse võtmise määrusega kaasas kohus menetlusse puudutatud isikuna ka Tallinn, Maleva tn 1 korteriühistu. 7. Kohus on seisukohal, et 01.04.2024 määrusega kaasas kohus korteriühistu menetlusse ebaõigesti. Riigikohus on tsiviilasjas 2-19-43 selgitanud, et

§ 614

lg 1 ei tähenda seda, et korteriühistu on igat liiki korteriomandiga seotud vaidlustes menetlusosaliseks. Käesolev vaidlus ei riiva korteriühistu õigusi ega puuduta tema huve, mistõttu ei vasta käesolevas vaidluses korteriühistu puudutatud isiku mõistele

§ 198lg 1 p 2 mõttes.

Sel põhjusel saab kohus Osaühingu Horizont Kinnisvara Haldus ja Osaühing Amando Kinnisvara vahelise kompromissi kinnitada. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 477

lg 6 järgi võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. 9. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3 2-24-3002 11. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele.

1. Osaühingu Horizont Kinnisvara Haldus ja Osaühing Amando Kinnisvara saavad menetluse esemeks olevaid õigusi (rahaline nõue ja nõue hoiduda eriomandi eset läbiva torustiku kahjustamisest) käsutada.
2. Käesoleva kompromissi kinnitamisega ei anna kohus hinnangut sellele, kas vaidlusalune torustik on paigaldatud seaduspäraselt ning kas see on saanud osaks kõikide korteriomanike kaasomandisse kuuluvast torustikust ehk kaasomandi osa esemeks KrtS § 4 lg 4 tähenduses. Vastav vaidlus lahendatakse eraldi asjaomases tsiviilasjas.
3. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 15. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 16. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 17. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata Osaühingu Horizont Kinnisvara Haldus ja Osaühingu Amando Kinnisvara kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 18. Osaühing Horizont Kinnisvara Haldus ja Osaühing Amando Kinnisvara taotlevad, et kohus jätaks Tallinn, Maleva nt 1 korteirühistu menetluskulud

§ 168lg 3 või § 172 lg 1 teisest lausest tulenevalt tema enda kanda.

Kohus peab taotlust põhjendamatuks.

1. Käesoleval juhul tehakse lahend (kinnitatakse kompromiss) selles vaidlusküsimuses, mille lahendamisse korteriühistu oli kaasatud, Osaühingu Amando Kinnisvara kasuks. Seega jätab kohus Tallinn, Maleva nt 1 korteriühistu menetluskulud Osaühingu Amando Kinnisvara kanda.
2. Kooskõlas

§ 177

lg-ga 2 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist. 21.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 4 2-24-3002 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 22. Tühistada

§ 386lg 4 alusel Harju Maakohtu 11.03.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

23. Lõpetada tsiviilasja 2-24-3002 menetlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 5