Obsah (16)

§ 486§ 428§ 440§ 367§ 173§ 162§ 165§ 168§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 218§ 4842§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-142395 Tsiviilasi Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi A

§ 486lg 2) ehk käesoleval juhul 03.11.2022.

Arvete tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist summas kokku 1350,74 eurot, st tunnustatud võlgnevuse viivis on kokku 1217,01 eurot, vaidlusaluse arve sissenõutavaks muutunud viivis on summas 133,73 eurot. Lisaks on hageja esitanud sissenõudekulude tasumise nõude summas 35 eurot, millelt hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest kohtule kuni nõude rahuldamiseni. Hageja palub kohtul mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 5887 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 1350,74 eurot ja edasiulatuv viivis lepingujärgses määras 0,06% päevas alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni ning järgnevalt kuni põhinõude täitmiseni ning viivis võla sissenõudmiskuludelt.

1. Hageja 13.06.2023 menetlusdokumendi kohaselt kostjad tasusid 25.04.2023 hagejale 400 eurot. Muid makseid ei ole kostjad hagejatele enam teinud. Kui on tegemist mitmest lepingust tuleneva põhivõla ja intresside ning viivistega, tuleb arvestada makstud raha kõigepealt tagamata põhivõlast tulenevate intresside ning viivise ja põhivõla enda katteks ning seejärel tagatud põhivõlast tulenevate intresside ning viiviste ja põhivõla enda katteks. Seega loeb hageja kostjate tehtud makse alusel tasutuks põhikohustused (arve summa) ning põhinõudelt arvestatud viivise vastavalt arvete sissenõutavaks muutumise ajale, sest vastasel korral saaks võlgnikupool ebaausa eelise, kuivõrd viiviselt kui samuti tasumata nõudelt ei ole võimalik viivist arvestada (VÕS § 88 lg 8 ja 9). Hageja hinnangul on õiglane arvestada tasutud maksest 400 eurot maha 50% põhinõude ja 50% viivise katteks.
2. Hageja palub 13.06.2023 menetlusdokumendis võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 200 eurot. Lõpetada nimetatud summades hageja nõude menetlemine. Hageja 18.08.2023 menetlusdokumendi kohaselt arvete tasumata jätmiselt tuleb 18.08.2023 seisuga tasuda viivist summas kokku 2200,96 eurot (viivise summa on välja toodud arvestades hageja osalist loobumist sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 200 eurot). KOSTJATE VASTUVÄITED
3. Kostjate 24.04.2024 vastuse kohaselt kliendina ei saa nad tunnistada viimast väljastatud arvet (MA-598), kuivõrd teenuse tellimise leping oli esindamise mõttes isikuliselt hr R. S.ga, kes pakkus märtsis 2022 olude sunnil teenust osutama teist (vande)advokaati, kellelt kostjad aga ei soovinud kõnealuses kohtulikku esindamist vajavas episoodis teenuseid. Hr S. ei saanud kostjaid kohtus kahjuks enam esindada - mistõttu olid kostjad sunnitud operatiivselt tellima ja tasuma sama teenuse teiselt advokaadibüroolt. Asjaolu, et Emerald Legal väidetavalt valmistas kõnealuse arve aluseks olevaid teenuseid ette, ei ole oluline, kuivõrd kliendina kostjad ei ole mingeid teenuseid selleks tellinud, mida hr S. tunnistas ka viimasel kohtumisel aprillis
4. Hr S. väide, et büroo tegi töö ära ja arve eest tuleb tasuda, on kahjuks eksitav, kuivõrd kliendina ei saanud kostjad 4 2-22-142395 kuidagi tellida tööd, milles kohtus hr S. poolt kostjaid esindada poleks olnud võimalik. Eeldada, et klient tellib töö, mida teostaja ei saa lõpuni teha, oleks ebaõige ja vastuolu tavapraktikaga. Konfidentsiaalsuse tõttu ei soovi kostjad kõiki detaile välja tuua.
5. Kostjate hinnangul on võlasumma 5 (viie) arve eest summas 4 767 eurot. Kostjad ei ole nõus tasuma viiviseid ega muid kulusid, sh kohtukulud, kuivõrd maksmise tasumises oleks saanud Emerald Legal kostjatega kokku leppida ka kohtuväliselt. Lisaks võimaldas Emerald Legal suuremeelselt väga paindlikku maksegraafikut pika aja jooksul kogu kostjate koostöö vältel, mistõttu oli kohtu poole pöördumine arusaamatu. Samuti ei teinud Emerald Legal kostjatele kohtusse pöördumise hoiatust, mis kindlasti ei ole hea tava, mis samuti ei võimaldanud kostjatel alustada võla tasumist, kuivõrd kohtu poole oli juba pöördutud ning hrS. ei soovinud kohtuta kokku leppida. Samuti teab hrS. väga hästi, et kliendi käimasolevad kohtuasjad on kliendi jaoks väga suur rahaline koormus, millele ei olnuks mõistlik Emerald Legal’i poolt kohtukulusid lisaks juurde tekitada.
6. Kostjad ei võta hagi omaks, kostjad tunnistavad nõuet osaliselt summas 4 767 eurot ainult hageja poolt tegelikult kostjatele osutatud teenuste eest, millest on kostjad hagejat juba enne kohtu poole pöördumist informeerinud. Kostjad on 2020-2022 korduvalt ja meeldetuletuseta tasunud hagejate esitatud enamiku arveid osutatud teenuste eest, mistõttu puudub alus arvata nagu kostjad ei jätkaks arvete tasumist. Vaidlusalus(t)e arvete eest alustas hageja teenuse pakkumist kostjapoolse eelneva heakskiiduta, mida hageja on tunnistanud. Veel enam, hageja püüdis osutada teenust teise isiku poolt kui hagejate ja kostjate senine praktika, millega kostjad ei olnud nõus. Hageja ei ole esitanud lugupeetud kohtule tõendit, et kostjad olid nõus konkreetse kostjaid kohtus esindava advokaadi vahetusega - põhjusel, et kostjad ei olnud nõus. Hageja püüab väljamõeldud arvega, kohtukulude tekitamise ja kostjaid eelnevalt hoiatamata kohtu poole pöördumisega karistada kostjaid, kes olid hageja personaalse tegevuspiirangu tõttu sunnitud loobuma hageja teenustest teise õigusteenuse pakkuja kasuks.
7. Kostjad ei ole alustanud igakuise maksete tegemisega, kuivõrd kostjate ja hageja vahel ei olnud lõplikku üksmeelt ühe arve osas. Samuti, kuivõrd dialoog maksmise osas ja maksmisi 2022 jooksul on toimunud, ei pea kostjad õigustatuks viiviste hagejapoolset nõudmist, kuivõrd aja kulu ei ole tekkinud kostjate süül ning soovi korral oleks hageja saanud sõlmida kostjatega maksegraafiku enne Pärnu Maakohtusse pöördumist 2022 sügisel, millega seoses oleks juba 6 kuu maksed teostatud. Seda kõike kostjate jaoks raskesti mõistetava hagemise asemel. Kostjad ei ole soovinud avaldada kolmandatele osapooltele (sh kohus) delikaatset kliendi ja advokaadi suhet, mille tõttu on hagejal ja kostjatel eri tõlgendus ühe ainsa arve osas.
8. Kostjate 11.10.2023 seisukoha kohaselt kostjad ei saa nõustuda võlgnetava summa vähendamisega 200 euro võrra, kuivõrd kostjad tasusid hea tahte ja ajatamise valmisoleku märgina 400, mitte 200 eurot. Hageja poolne tasutud summa jagamise viis põhisumma ja viiviste vahel ei ole kostjate jaoks õiglane ning suurendab kokkuvõttes viiviste summat. Kostjad ei ole nõus tasuma viiviseid ega hageja poolt alusetult ja teenust osutamata esitatud arveid ega hageja sissenõudmiskulude katmist, millised seisukohad on kostjate poolt lugupeetud kohtule varem esitanud. Kostjad ei ole nõus juba tasutud summade arveldamist viiviste vähendamiseks, kuivõrd viivitamine kui selline on tekkinud hageja tegevuse tulemusel - maksegraafikus kokku leppida oli võimalik ammu, kohtu poole ei olnud üldse mõtet pöörduda, viiviste nõudmisega soovib hageja alusetult rikastuda ning raskendada kostjate majanduslikku olukorda. Hageja on väljendanud kirjalikult soovi anda väljanõutavad summad täitmisele, mis halvendab kostjate majanduslikku olukorda veelgi, blokeerides tavapärase elutegevuse ja teenimisvõimalused ning lisades kostjatele täiendavaid suuri täitemenetluse kulusid.
9. Kostjate 02.05.2024 lõplike seisukohtade järgi võla sissenõudja on ise advokaadibüroo, mistõttu ei ole reaalne, et tegu on märkimisväärsete sissenõudmiskuludega. R. S. ei saanud kostjaid enam esindada kostjatest sõltumata põhjustel, ehk siis kostjad olid sundolukorras leidmaks advokaadibüroo, kelle volitused võimaldasid kostjaid kohtusaalis esindada. 5 2-22-142395 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1. kirjalikus menetluses, lähtudes 20.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja 13.06.2023 menetlusdokumendi kohaselt kostjad tasusid 25.04.2023 hagejale 400 eurot. Hageja palub vastu võtta hageja loobumine põhinõudest summas 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 200 eurot. Seetõttu võtab kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetab seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-22-142395 menetlus hageja põhinõude 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 200 eurot osas. Vastavalt hageja 18.08.2023 menetlusdokumendis tooduga (dtl 218) lahendab kohus tsiviilasja järgmiste menetlusse jäänud nõuete osas: (vähendatud) põhinõue 5847 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1169,84 eurot, edasiulatuv viivis, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja sellelt arvestatud viivis. 21. Kostjad esitasid korduvalt taotluse osaotsuse tegemiseks seoses asjaoluga, et kostjad tunnistasid vastuväites võlgnevust summas 4767 eurot.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad tõid 11.10.2023 menetlusdokumendis esile, et kostjate seisukoht hageja osaotsuse taotluse kohta on palve kohtule mõista kostjatelt hageja kasuks välja ainult põhivõlgnevus summas 4367 (võlasumma 4767 eurot miinus kostjate poolt juba tasutud 400 eurot) eurot, millise kostjad saavad tasuda - kui hageja võlasummaga nõustub - võrdsetes osades 12 kuu jooksul 400 eurot kalendrikuus. Kostjad ei ole nõus ühegi hageja osaotsuse alternatiiviga. Kostjatel ei ole võimalik võlasummat 4367 eurot tasuda korraga. Juhul, kui kohus kinnitab maksegraafiku 4367 eurot jaotatuna 12 kuu peale, asuvad kostjad koheselt osamakseid tegema. Kohtu hinnangul kostjate eelnevast vastuväitest ei tulene selgelt, et kostjad võtavad võlgnevuse mistahes ulatuses õigeks

§ 440mõttes.

Kostjate vastuväite põhjendus, mille kohaselt on kostjad valmis võlga maksegraafiku alusel tasuma, on pigem võimalik käsitleda kui kompromisskokkuleppe ettepanekut. Lisaks on hageja 19.10.2023 menetlusdokumendis osaotsuse taotlusest sisuliselt loobunud. Nimelt tõi hageja esile, et asi oleks mõistlik tervikuna lahendada. Eelnimetatud põhjendustel jätab kohus hageja osaotsuse tegemise taotluse rahuldamata.

1. Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid hageja, kostja I ja kostja II 10.07.2020 kliendilepingu kostjatele I ja II õigusabiteenuse osutamiseks. Hagi kohaselt õigusteenuse sisu seisnes kostjate õigusalases nõustamises ja esindamises vastavalt klientide suulisele ja kirjalikule tellimusele. Tegemist on raamlepinguga, mille alusel said kostjad tellida hagejalt õigusteenust vastavalt enda äranägemisele. Hagi kohaselt sisalduvad lepingu tingimused hagile lisatud kliendilepingus (dtl 8487). Kohtule nähtub, et tegemist on 09.06.2020 kuupäeva kandva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud lepinguga. Kostjad ei ole eelnimetatud lepingule, lepingu vormile ega lepingus sisalduvatele tingimustele vastu vaielnud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja, kostja I ja kostja II sõlmisid lepingu 09.06.2020 kliendilepingus sätestatud tingimustel. Hagi kohaselt kostja III ühines kostja I ja kostja II kohustusega tasuda õigusabiteenuse osutamise eest hageja esitatud arved. Kostjad ei ole eelnimetatud väitele vastuväiteid esitanud. Ka kohtule nähtub, et arved on esitatud kostja III nimele (dtl 227-228, 88-97). Kliendilepingu 4.1 kohaselt klient tasub büroo poolt osutatud õigusabi eest advokaadibüroo poolt väljastatud arvete alusel (dtl 86). Kliendilepingu p 4.5 järgi klient on kohustatud arve tasuma 7 tööpäeva jooksul alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Arvega mittenõustumisel peab klient 3 tööpäeva jooksul, alates arve saamisest, teatama sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks (dtl 86). 6 2-22-142395
2. Kohtu hinnangul on pooltevahelise õigusteenuse osutamise lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi (18.08.2023 täiendused) kohaselt kostjad ei ole täitnud lepingulist kohustust, st on jätnud esitatud arved tasumata. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päevaks oli tasumata arve nr 3012164 summas 476 eurot (dtl 227-228), arve nr 21040044 summas 800 eurot (dtl 88-89), arve nr 21050070 summas 864 eurot (dtl 90-91), arve nr 21100060 summas 1219 eurot (dtl 92-93), arve nr 21120122 summas 1408 eurot (dtl 94-95) ja arve nr 22030146 summas 1280 eurot (dtl 96-97). Kokku summas 6 047 eurot. Kostjate vastuse kohaselt tunnistavad kostjad võlgnevust summas 4 767 eurot järgmiste tasumata arvete osas: arve nr 3012164 summas 476 eurot, arve nr 21040044 summas 800 eurot, arve nr 21050070 summas 864 eurot, arve nr 21100060 summas 1219 eurot, arve nr 21120122 summas 1408 eurot. Kuivõrd kostjad võtsid omaks, et võlgnevad hagejale 4767 eurot, siis selles ulatuses kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4767 eurot.
3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohustuse täitmise sissenõutavust sätestavad VÕS üldosas kohustuse täitmist reguleerivad sätted, eelkõige rahalise kohustuse täitmist reguleerivad sätted. VÕS § 82 lg 2 järgi, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Kliendilepingu p 7.1 kohaselt kliendi poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel on bürool õigus nõuda viivist 0,06% tasumata summast iga viivitatud päeva kohta (dtl 87).

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hageja nõuab viivist arve nr 3012164 summas 476 eurot tasumisega viivitamise eest alates 23.01.2021 kuni 03.11.2022 viivise summas 185,64 eurot (dtl 171). Arve nr 3012164 tasumise tähtaeg oli 22.01.2021 (dtl 227). Hageja nõuab viivist arve nr 21040044 summas 800 eurot tasumisega viivitamise eest alates 15.05.2021 kuni 03.11.2022 viivise summas 258,24 eurot (dtl 172). Arve nr 21040044 tasumise tähtaeg oli 14.05.2021 (dtl 88). Hageja nõuab viivist arve nr 21050070 summas 864 eurot tasumisega viivitamise eest alates 12.06.2021 kuni 03.11.2022 viivise summas 264,38 eurot (dtl 173). Arve nr 21050070 tasumise tähtaeg oli 11.06.2021 (dtl 90). Hageja nõuab viivist arve nr 21100060 summas 1219 eurot tasumisega viivitamise eest alates 13.11.2021 kuni 03.11.2022 viivise summas 260,38 eurot (dtl 174). Arve nr 21100060 tasumise tähtaeg oli 12.11.2021 (dtl 92). Hageja nõuab viivist arve nr 21120122 summas 1408 eurot tasumisega viivitamise eest alates 14.01.2022 kuni 03.11.2022 viivise summas 248,37 eurot (dtl 175). Arve nr 21120122 tasumise tähtaeg oli 13.01.2022 (dtl 94). Kokku summas 1217,01 eurot.
2. Kostjad ei ole viivise määrale ega viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kostjad tõid esile, et kostjad ei ole nõus tasuma viivist, kuivõrd maksmise tasumises oleks saanud pooled kokku leppida ka kohtuväliselt. Kostja väitel võimaldas hageja suuremeelselt väga paindlikku maksegraafikut pika aja jooksul kogu kostjate koostöö vältel, mistõttu oli kohtu poole pöördumine arusaamatu. Samuti ei teinud hageja kostjatele kohtusse pöördumise hoiatust, mis ei ole hea tava ning mis ei võimaldanud kostjatel alustada võla tasumist, kuivõrd kohtu poole oli juba pöördutud ning hrS. ei soovinud kohtuta kokku leppida. Kostjad leiavad, et aja kulu ei ole tekkinud kostjate süül ning soovi korral oleks hageja saanud sõlmida kostjatega maksegraafiku enne Pärnu 7 2-22-142395 Maakohtusse pöördumist 2022 sügisel, millega seoses oleks juba 6 (kuue) kuu maksed teostatud. Seda kõike kostjate jaoks raskesti mõistetava hagemise asemel.
3. Kohtu hinnangul ei võimalda kostjate vastuväited viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Hagejal oli õigus pöörduda oma nõude maksmapanekuks kohtu poole ning hageja pole kohustatud kostjatele maksegraafikut võimaldama. Ka hageja võimalik suuremeelsus kostjatega koostöö vältel ei võta hagejalt õigust nõuda kostjatelt viivist. Kostjatel oli omakorda võimalus kohtueelselt võlgnevust tasuda või seda oluliselt vähendada, mis omakorda välistaks/piiraks viivise ulatust. Kostjate vastuväited viimase arve osas ei ole takistuseks kostjate poolt aktsepteeritud ulatuses arvete tasumiseks. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue 1217,01 eurot õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud.
4. Pooltel on vaidlus seoses 31.03.2022 arvega nr 22030146 summas 1280 eurot (dtl 96-97). Kostjate vastuväite kohaselt teenuse tellimise leping oli esindamise mõttes isikuliselt hr R. S.ga, kes pakkus märtsis 2022 olude sunnil teenust osutama teist (vande)advokaati, kellelt kostjad aga ei soovinud kõnealuses kohtulikku esindamist vajavas episoodis teenuseid. HrS. ei saanud kostjaid kohtus enam esindada - mistõttu olid kostjad sunnitud tellima ja tasuma sama teenuse teiselt advokaadibüroolt. Asjaolu, et Emerald Legal väidetavalt valmistas kõnealuse arve aluseks olevaid teenuseid ette, ei ole kostjate hinnangul oluline, kuivõrd kliendina kostjad ei ole mingeid teenuseid selleks tellinud, mida hrS. tunnistas ka viimasel kohtumisel aprillis
5. Hr S. väide, et büroo tegi töö ära ja arve eest tuleb tasuda, on kostjate meelest eksitav, kuivõrd kliendina ei saanud kostjad kuidagi tellida tööd, milles kohtus hr S. poolt kostjaid esindada poleks olnud võimalik. Eeldada, et klient tellib töö, mida teostaja ei saa lõpuni teha, oleks ebaõige ja vastuolu tavapraktikaga. Konfidentsiaalsuse tõttu ei soovi kostjad kõiki detaile välja tuua.
6. Hageja tõi esile, et vaidlusaluse arve puhul pöördus kostja II hageja poole e-kirjaga
7. märtsil
8. Kohtule nähtub, et 21.03.2022 kostja II B kirjutas R. S.le: „Armas R., tere, kaasomanikud on andnud mind kohtusse ja nõuavad, et mind arvataks kaasomanike hulgast välja... Palun Sind väga, vaata see hagi läbi ja ütle mis on Sinu esmamulje sellest. Tervitustega ja lugupidamisega, B“ (dtl 102). Samal kuupäeval 21.03.2022 vastas R. S., et nad vaatavad koos Katriniga hagi läbi hiljemalt kolmapäevaks ja annavad siis teada oma arvamuse (dtl 104). 24.03.2022 kirjutas R. S., et vaatas koos Katriniga hagi/ teema läbi ning selgitas samas kirjas kostjatele I ja II võimalikud tegutsemisviisid kostja II vastu esitatud hagi valguses (dtl 100-102). Eelnevale kirjale vastas 24.03.2022 kostja II B, et tänab vastamast ning et arutab kostjaga I võimalike variantide üle (dtl 105). Kostja I kirjutas 24.03.2022, et soovib kohtuda (dtl 100). Lepiti kokku kohtumise aeg ning kostja I saatis 24.03.2022 R. S.le (koopiana ka Katrin Paulusele) „Katrinile paremaks arusaamiseks (hagi kontekstis) ka (mittetäieliku) sisendi, mida meie (kostja) oleme kronoloogiliselt kaasomandis kinnistul teinud“ (dtl 98-99, 159).
9. Kohus nõustub hagejaga, et kirjavahetusest nähtub, et kostjad kooskõlastasid selle, et õigusteenuse osutamisel osaleb ka advokaat Katrin Paulus (dtl 98, 104, 105, 159). R. S. saatis 07.04.2022 kostjatele I ja II tehtud töö, mis oli kirja kohaselt tehtud kostjate soovide järgi (dtl 108). Saadetud oli B vastus tema vastu esitatud hagile ja vastuhagi (16 lk-d) koos lisadega (dtl 109-158). Eelkäsitletud tõendite pinnalt ei nõustu kohus kostjate väitega, et teenuse tellimise leping oli esindamise mõttes sõlmitud isikuliselt hr R. S.ga, kes pakkus märtsis 2022 olude sunnil teenust osutama teist (vande)advokaati, kellelt kostjad väidetavalt ei soovinud kohtulikku esindamist vajavas episoodis teenuseid. R. S. on kostjatele I ja II selgelt kirjutanud, et vaatab kostja II vastu esitatud hagi koos advokaat Katrin Paulusega üle. Samuti ei pea paika kostjate väide, et kliendina kostjad ei ole hagejalt mingeid teenuseid tellinud. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub üheselt kostjate I ja II tahe saada R. S. õiguslik hinnang kostja II vastu esitatud hagile ning järgnevalt soovisid kostjad tulla advokaadibüroosse vastuvõtule, et asja detailsemalt arutada. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis viitaksid asjaolule, et kostjad I ja II polnud neile osutatud õigusteenusega rahul, sh kostjatele I ja II saadetud hagivastuse ja vastuhagi osas. Samuti ei nähtu kirjavahetusest ega ühestki muust kohtule esitatud tõendist, et kostjad I ja II olid vastu asjaolule, et neile 8 2-22-142395 õigusteenuse osutamisel osaleb koos R. S.ga advokaat Katrin Paulus. Paljasõnalised on kostjate väited, et kliendina ei saanud kostjad kuidagi tellida tööd, milles kohtus hr S. poolt kostjaid esindada poleks olnud võimalik.
10. Pooltevahelise lepingu p 4.5 sätestab, et arvega mittenõustumisel peab klient 3 tööpäeva jooksul alates arve saamisest teatama sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks (dtl 86). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostjad on vaidlustanud arve nr 22030146 saamist. Veelgi enam kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostjad on korduvalt lubanud võlgnevust kogusummas 6047 eurot, mis sisaldab endas mh arvel nr 22030146 märgitud tasu summas 1280 eurot, tasuda (dtl 160-165, 177). Kostjad vaidlustasid arvel nr 22030146 märgitud teenust alles 14.12.2022 vastuväites maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusele. Kuivõrd kostja I on lubanud võlgnevust summas 6447,13 eurot tasuda 24.05.2022 e-kirjas (dtl 177), siis pidi kostja I hiljemalt 24.05.2022 arve nr 22030146 kätte saama. Seega loeb kohus arve nr 22030146 kostjate I ja II poolt aktsepteerituks.
11. Arve nr 22030146 aruande kohaselt osutas hageja kostjale I ja II järgmisi teenuseid: 23.03.2022 dokumendiga tutvumine ja analüüs kliendile, 30.03.2022 nõupidamine kliendiga, 04.04.2022 dokumendi koostamine hagi vastuse ja vastuhagi koostamine; 05.04.2022 dokumendi koostamine hagi vastuse ja vastuhagi koostamine (dtl 97). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjad I ja II on hagejalt teenust tellinud ning kostjad I ja II on käinud advokaadibüroos konsultatsioonil, samuti on R. S. ja advokaat Katrin Paulus koostanud ja saatnud kostjatele I ja II tutvumiseks vastuse hagile ja vastuhagi (dtl 102, 104, 100-102, 105, 98-99, 159, 108, 109-158). Kostjad I ja II pole neile osutatud õigusteenuse tunnihinna ega osutatud õigusabi ajakulu osas vastuväiteid esitanud. Seega kokkuvõttes on kostjad kohustatud tasuma arve nr 22030146 summas 1280 eurot. Kostjad I ja II on teenuse (käsundi) tellinud ja hageja selle täitnud (õigusteenuse osutanud). Kokku on põhjendatud hageja nõue kostjatele I ja II osutatud õigusteenuse eest summas 6047 (4767 + 1280) eurot.
12. VÕS § 65 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Hagi kohaselt olid kostja I ja II mõlemad kliendilepingu pooleks (kliendiks) ning seega kohustusid täitma tasu maksmise kohustust ühiselt. Kostja III The Negotiating Man OÜ on ühinenud kostja I ja II kohustustega hageja ees VÕS § 178 lg 1 tähenduses. Sama paragrahvi lg 4 järgi vastutavad nimetatud kostjad hageja ees solidaarselt. Kostjad ei ole eelnimetatud asjaolu kahtluse alla seadnud.
13. Hageja nõuab viivist arve nr 22030146 summas 1280 eurot tasumisega viivitamise eest alates 19.04.2022 kuni 03.11.2022 summas 152,83 eurot (dtl 218). Arve nr tasumise tähtaeg oli 18.04.2022 (dtl 96). Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostjate vastuväited arvele nr 22030146 summas 1280 eurot on alusetud, siis on põhjendatud hageja viivisenõue arve nr 22030146 summas 1280 eurot tasumisega viivitamise eest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga 03.11.2022 on viivise summas 152,83 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt).
14. Kohtumenetluse kestel (25.04.2023) tasusid kostjad hagejale võlgnevuse katteks 400 eurot (dtl 197). Pooltel on vaidlus, milliste nõuete katteks tuleks eelnimetatud makset arvestada. Täitmist erinevate kohustuste katteks reguleerib VÕS §
15. Selle eesmärk on määrata kohustuste täitmise järjekord juhul, kui võlgnikul on võlausaldaja ees mitu kohustust, kuid üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning on vaja välja selgitada, millised kohustused on täidetud (vt Riigikohtu
16. mai
17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 14). VÕS § 88 lg-st 1 tuleneb üldine põhimõte, mille järgi võib võlgnik määrata, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksab. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle VÕS § 88 lg 4 kohaselt määrata võlausaldaja. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, tuleb lähtuda VÕS § 88 lg-s 6 sätestatud järjekorrast. 9 2-22-142395
18. Kohus peab seega kõiki asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades esmalt tuvastama, kas võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis. Võlgnik saab seda määrata nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (vt Riigikohtu
19. jaanuari
20. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14). VÕS § 88 lg 8 näeb siiski võlausaldaja kaitseks ette, et kui võlgnik peab tasuma ka kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Intress VÕS § 88 219-7316 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (vt Riigikohtu
21. jaanuari
22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-11, p 11). Võlgnik saab VÕS § 88 lg-st 9 lähtuvalt määrata VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erineva järjekorra üksnes võlausaldaja nõusolekul, mis võib olla antud nii otsese ja kaudse tahteavaldusena, kuid ka vaikimisi, kui see vastab tavale või praktikale (vt Riigikohtu
23. jaanuari
24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-09, p 13).
25. Kohtule nähtub, et kostja II märkis 400 euro suuruse ülekande selgitusse „vastavalt kostjate ettepanekule tsiviilasjas nr 2-22-142395 makse aprill 2023“. Kostjate ettepanek, täpsemalt maksegraafik sisaldub 24.04.2023 menetlusdokumendi p-s 2 (dtl 192). Maksegraafiku kohaselt pakkusid kostjad, et tasuvad 4767 eurot igakuiste osamaksetena summas 400 eurot alates 30.04.2023 kuni 29.02.2024 ning viimane osamakse 31.03.2024 summas 367 eurot (dtl 192). Kostjad vaidlesid hageja viivisenõudele vastu ning tunnistasid põhivõlgnevust summas 4767 eurot. Eelneva pinnal on võimalik tuvastada, et kostja II määras kaudse tahteavaldusega, et tasub 400 eurot põhivõla (4 767 eurot) katteks. Kuigi VÕS § 88 lg-t 8 arvestades tulnuks esimeses järjekorras tasutuks lugeda hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Hageja andis VÕS § 88 lg 9 tähenduses nõusoleku VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erineva järjekorra määramiseks üksnes 200 euro osas, nimelt oli hageja nõus, et 200 eurot läheb põhinõude katteks ning 200 eurot viivise katteks. Eelnimetatud hageja nõusolek on kooskõlas VÕS § 88 lg 9 regulatsiooniga, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostjate põhiosavõlgnevus vähenes 200 euro võrra ja viivisevõlgnevus 200 euro võrra. Kohus rahuldab hageja hagi kostjate vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 5847 eurot (6047 eurot – 200 eurot hagist osaline loobumine võlgnevuse osalise tasumise tõttu).
26. Samuti mõistab kohus kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuselt 6047 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1169,84 eurot (1369,84 eurot, s.o 1217,01 eurot + 152,83 eurot – 200 eurot hagist osaline loobumine viivise osalise tasumise tõttu). Rahuldamisele kuulub ka edasiulatuva viivise nõue alates kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast 04.11.2022 kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni 24.05.2024 viivise määras 0,06% päevas. Kohtule nähtub hageja 18.08.2023 menetlusdokumendist, et hageja arvestas kostjate 25.04.2023 maksega 200 eurot osaliselt tasutuks 31.12.2020 arve nr 3012164 summas 476 eurot, pärast maksmist tasumata nõue 276 eurot. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise arve nr 3012164 tasumise viivitamise eest võlgnevuselt 476 eurot 0,06% päevas alates 04.11.2022 kuni 25.04.2023 (arve osaline tasumine summas 200 eurot) summas 49,41 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) ning ülejäänud võlgnevuse osas summas 5571 eurot (arve nr 21040044 summas 800 eurot, arve nr 21050070 summas 864 eurot, arve nr 21100060 summas 1219 eurot, arve nr 21120122 summas 1408 eurot, arve nr 22030146 summas 1280 eurot) alates 04.11.2022 kuni 25.04.2023 summas 578,27 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivis põhivõlgnevuselt 5847 (6047 – tasutud 200) eurot viivise määras 0,06% päevas alates 26.04.2023 kuni 24.05.2024 summas 1385,74 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Kokku kuulub kohtuotsuse tegemise seisuga rahuldamisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 3183,26 eurot. Vastavalt hageja taotlusele rahuldab kohus edasiulatuva viivise nõude põhivõlgnevuselt 5847 eurot viivise määras 0,06% päevas alates 25.05.2024 kuni põhinõude (5847 eurot) nõuetekohase täitmiseni.
27. Põhjendatud on ka sissenõudekulude hüvitamise nõue. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib 10 2-22-142395 esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis kostjatele meeldetuletusi 15.12.2022 (dtl 166), 20.12.2022 (dtl 167), 25.12.2022 (dtl 168), 04.01.2023 (dtl 169), 19.01.2023 (dtl 170). Hagi kohaselt lõppes poolte leping 05.04.
28. Kostjad pole eelnimetatud väitele vastu vaielnud ega võla meeldetuletuskirjade kättesaamist vaidlustanud. Põhjendamatu on kostjate vastuväide, et kõrvalnõudeid nad tasuma ei peaks. Kirjad on saadetus kooskõlas VÕS § 1132 lg 3 regulatsiooniga. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulu 35 eurot ning vastavalt taotlusele võla sissenõudmiskuludelt seadusjärgne viivis perioodi 04.11.2022-24.05.2024 eest summas 6,12 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) ning edasiulatuvalt viivis võla sissenõudmiskuludelt 35 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 25.05.2024 kuni võla sissenõudmiskulude nõude 35 eurot nõuetekohase täitmiseni.
29. Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei käsitle poolte väiteid ja tõendeid seoses poolte vahel kohtueelselt peetud kompromissi läbirääkimistega maksegraafiku sõlmimiseks. Eelnimetatud asjaolu ei olnud vaidlusalune ega oluline hageja nõuete rahuldamisel. Samuti on ebaoluline, millises ulatuses on kostjad tasunud hagejale tema poolt osutatud õigusabi teenuse eest arvete alusel, mille osas pole kohtule nõudeid esitatud ning mis ei ole vaidlusalused.
30. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 5847 eurot, hagi esitamise seisuga (03.11.2022) sissenõutavaks muutunud viivis 1169,84 eurot, viivis perioodi 04.11.2022-24.05.2024 eest summas 2013,42 eurot, edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 5847 eurot viivise määras 0,06% päevas alates 25.05.2024 kuni põhinõude (5847 eurot) nõuetekohase täitmiseni, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja sellelt arvestatud viivis.
31. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude solidaarselt kaaskostjate kanda jätmist reguleerib

§ 165

lg 3, mis sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

§ 168

lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja loobunud põhinõudest summas 200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 200 eurot. Loobumise põhjuseks oli asjaolu, et kostjad on hageja nõudeid pärast hagi esitamist osaliselt rahuldanud. Seega hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud jäävad kostjate kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses kõigi kostjate vastu (solidaarne vastutus), siis jäävad menetluskulud terves ulatuses kostjate kanda. 43. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 30.04.2024 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjatelt hageja kasuks välja riigilõiv 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2580 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hageja esindajal kulus 14 tundi ja 20 minutit järgmistele toimingutele: kostjate vastuväitega tutvumine, hagi koostamine (tõendite kogumine, analüüs) (1 tund); hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine (3 tundi); hagiavalduse täiendamine (1 tund); hagiavalduse koostamine (1 tund); e-kirjavahetus (kompromiss) (30 minutit); tutvumine kostjate vastusega, tõendite ülevaatus, edasine tegevuskava (30 minutit); vastuse koostamine, tõendite kogumine (2 tundi); hagiavalduse täienduse koostamine, lisade komplekteerimine (2 tundi); dokumendi täiendamine (30 minutit); tutvumine kostja vastusega, nõupidamine, vastuse koostamine (1 tund); päringu koostamine (10 minutit); menetluse kiirendamise taotluse 11 2-22-142395 koostamine (50 minutit); päringud kohtule, tutvumine tähtaegade määramise määrusega; kompromissiläbirääkimised kostjatega; hagi tagamise analüüs (30 minutit); menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit). Hagejat esindas kuni 22.04.2024 õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraadiga R. S. ning alates 22.04.2024 hageja juhatuse liige X. Hagejat esindavate isikute tunnitasu on menetluskulude nimekirja kohaselt 180 eurot. Hageja taotleb kohustada kostjaid tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 44. Kostjate vastuväite kohaselt vastaspool ise on advokaadibüroo, kes spetsifikatsiooni kohaselt justkui on mugavalt jätkanud - selleks kohtu abi taotledes - kostjatele õigusteenuse osutamist. Kohtusse pöördus vastaspool, ehkki kokkuleppe oli võimalik enne kohtusse pöördumist kui kompromissina ka kohtuasja jooksul. Vastaspool pöördus kohtusse kostjaid hoiatamata, milline on eksimine hea tava vastu ja teadlik kostjatele lisakulude tekitamine. Vastaspoole kohtukulud on ebaproportsionaalselt suured ehk näivad olevat fabritseeritud ja kunstlikult tekitatud, kuivõrd tegevuste ja/või dokumentide tegelik kogus ja maht on olnud näidatust oluliselt väiksemad, seda enam et menetlus on toimunud kirjalikult. Kostjatel on seoses teise tsiviilasjaga olnud alates 2022 kohtukulud üle 22 000 eurot, mistõttu on kostjate rahaline koormus olnud ja on jätkuvalt ülisuur, menetluskulude lisandumine käib üle jõu. 45. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 700 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juriidilisel isikul (sh advokaadibürool) on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab

§ 218

lg 1 sätetele ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-18415, p 13). Ka äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (RKTKo 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Siiski leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. 46. Hageja esindaja tunnitasu määr 180 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu. Siiski juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kohtule esitatud hagiavalduse p-s 61 märkis hagejat esindav R. S., et hagi koostamisel on hagejale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on põhjendamatu suurendada menetluskulude nimekirjas hagi koostamise tunnitasu 180 euroni, kui eelnevalt oli sama töö eest kohtule kinnitatud tunnitasu 160 eurot. Seega lähtub kohus sellest, et hagi koostamise tunnihind on 160 eurot. Samuti leiab kohus, et esindaja tööaruandes näidatud hagi koostamise kulu on ülemäärane. Kohtule esitatud hagi p 61 kohaselt kulus hageja esindajal hagi koostamisele 5 töötundi, menetluskulude nimekirja tööaruande kohaselt aga 6 tundi, sh kostjate vastuväitega tutvumisele. Kohus selgitab, et maksekäsu kiirmenetluses on

§ 4842

järgi avaldaja maksimaalne võimalik kulu 20 eurot, mis kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas ka sisaldub. Seega ei arvesta kohus esindaja ajakuluga, mis kulus maksekäsu kiirmenetluses vastuväitega tutvumisele. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamisele 3 tundi. Tegemist on lihtsa võlgnevust puudutava nõudega ning hagi koostamine ei vaja põhjalikku õiguslikku analüüsi. Seega loeb kohus põhjendatuks menetluskuluks hagi koostamisele 480 eurot (3 h x 160 eurot). 47. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ka järgnevatele toimingutele esile toodud ajakulu. Hageja on oma hagi korduvalt täpsustanud. Hageja asjaajamine ei ole käesolevas menetluses vastanud advokaadibüroopidajalt oodatavale tasemele. Nõuded on esitatud mitmes avalduses ja neid on korduvalt muudetud ilma, et kostjad oleksid andnud oma tegevusega selleks põhjust, v.a hagist osaline loobumine. Kohtule esitatud hagis oli nõude kujunemine äärmiselt ebaülevaatlik, hagis märgitud võlgnevuse (arvete) summad osaliselt ei vastanud hagile lisatud tõenditele. Segadus oli ka hagi resolutsioonis esitatud nõuetega. Vaidlusaluse arve nr 22030146 (summas 1280 eurot) tasumist nõudis hageja esialgu 1120 euro ulatuses, korrigeerimist vajas ka viivise summa. Kohtu 12 2-22-142395 hinnangul ajakulu hagi korduvale täpsustamisele, v.a seoses hagi nõuetest osalise loobumisega, oli põhjustatud hageja enda tegevusest, mistõttu pole nimetatud toimingute ajakulu terves ulatuses põhjendatud. Samuti on põhjendamatu hageja ajakulu hagi tagamise analüüsile. Kohtule pole käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise taotlust esitatud. Eelnevast tulenevalt mõistlik ajakulu toimingutele, mis järgnesid hagiavalduse esitamisele (v.a kohtu poolt põhjendamatuks peetud ulatuses), on kokku 5 tundi. Kohus määrab hageja põhjendatud õigusabikuludeks pärast hagi esitamist 900 eurot (5 x 180 eurot). Kokku on põhjendatud õigusabikulud 1380 (900 + 480) eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud summas 2100 (700 + 1380 + 20) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2100 eurot ning menetluskuludelt (2100 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Pöördudes advokaadibüroo poole ning jättes tellitud teenuse eest tasumata võtsid kostjad enda kanda riski, et nõude maksmapanekuks võib advokaadibüroo pöörduda kohtu poole, millega kaasnevad täiendavad (menetlus)kulud. Asjaolu, et kostjatel on ka muid kohtumenetlusi ja väljaminekuid, ei ole aluseks menetluskulude hageja kanda jätmiseks.
2. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin, kohtunik 13