← Eesti

2-24-6622/3

Obsah (9)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

2-24-6622 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 30. mai 2024 Tsiviilasja number 2-24-6622 Tsiviilasi P

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 700 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Placet Group OÜ esitas 25.04.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse Novo Auto OÜ ja A. N.’i vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 8 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 272 eurot, tasumata intresside summas 558.90 eurot, tasumata leppetrahvi 425 eurot, tasumata sissenõudmiskulude 70 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 23.01.2024 sõlmisid hageja ja Novo Auto OÜ laenulepingu nr xxxx. Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja II hagejaga käenduslepingu nr xxxx. Lepingu alusel anti kostja I kasutusse laenusumma 8 500 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 510 eurot.
  2. Kooskõlas lepingu p-ga 2.
  3. kohustus kostja I tagastama laenusumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule selles ettenähtud tähtaegadel ja suuruses. Makse peab sama sätte kohaselt olema laekunud hagejale hiljemalt maksegraafikus sätestatud kuupäevaks. Lepinguga kokkulepitud intressimääraks on 34 % aastas. Käenduslepingu p 2 kohaselt vastutab kostja II, kostja I ja hageja vahel sõlmitud lepingust ja kõigist lepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga I. Käenduslepingu p 3 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 17 000 eurot. Kostja I teostas lepingu katteks 1 makse: 18.03.2024 summas 100 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 58.50 euro ulatuses intressid, 6.50 euro ulatuses viivised ning 35 euro ulatuses sissenõudmiskulud.
  4. Kostja I ei ole asunud lepingu täitma, millest tulenevalt on hageja edastanud kostjatele korduvaid võlateatisi. Võlateatiste edastamisega kaasnes sissenõudmiskulu vastavalt hageja kinnitatud 2

(4)2-24-6622 hinnakirjale summas 35 eurot. 25.04.2024 seisuga on tasumata kokku 2 võlateatise eest 70 eurot. Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ainsagi võlateatise alusel, millest tulenevalt edastas hageja kostjatele 02.04.2024 leppetrahvi nõude ning ülesütlemise teatise, andes täiendava tähtaja võlgnevuse ja leppetrahvi tasumiseks hiljemalt 09.04.2024, hoiatades, et võlgnevuse ja leppetrahvi tasumata jätmisel ütleb hageja edastatud tahteavaldusega lepingu üles 10.04.
  1. Kostjad ei likvideerinud tekkinud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja sõlmitud lepingu üles 10.04.
  3. 25.04.
  4. a seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõue on arvestatud kooskõlas lepinguga järgnevalt: tagastamata laenusumma 8 500 eurot = saadud laen 8 500 eurot; tasumata intressid 558.90 eurot = veebruarikuu intressimakse summas 126.14 eurot, märtsikuu intressimakse summas 229.74 eurot, intressid ülesütlemiseni 203.02 eurot, so aprillikuu intressimakse 243,62 eurot / 30 päeva * 25 päeva; tasumata sissenõudmiskulud 70 eurot = 26.03.
  5. a edastatud tasulise meeldetuletuse edastamisega seotud sissenõudmiskulu summas 35 eurot ja 23.04.
  6. a edastatud tasulise meeldetuletuse edastamisega seotud sissenõudmiskulu summas 35 eurot; leppetrahv summas 425 eurot, so 5 % tagastamata laenusummast = 5 % * 8 500 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjate võlgnevus seega kokku 9 553.90 eurot, sh 8 500 eurot tagastamata laenusumma, 558.90 eurot tasumata intressid, 70 eurot tasumata sissenõudmiskulud ning 425 eurot tasumata leppetrahv.
  7. Kuivõrd kostjad ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on lepinguga ette nähtud intressimäär 0.2 % päevas, ehk kõrgem intressimäär kui VÕS §-s
  8. Hagiavalduse esitamise seisuga 25.04.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 272 eurot.
  9. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 3, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 8 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 272 eurot, tasumata intressid summas 558.90 eurot, tasumata leppetrahvi 425 eurot, tasumata sissenõudmiskulud 70 eurot ja edaspidi viivised alates 26.04.
  10. a põhinõude 8 500 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 0.2% päevas, kuid mitte enam kui 8 500 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1 130 eurot, sh riigilõiv 980 eurot ja õigusabi kulud 150 eurot.
  11. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  12. Viru Maakohus võttis 25.03.2024 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale 1 juhatuse liikmele ja kostjale 2 KÄPO vahendusel 09.05.2024 kätte toimetatud. Kirjalikku vastust 3
(4)2-24-6622 hagiavaldusele kostjad esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

10.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad ei täitnud nende ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud laenu- ja käenduslepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole vaidlust hagi üle.

  1. Kohus leiab, et hagi kuulub solidaarselt rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 9 825.90 euro ulatuses (sh põhivõlgnevus 8 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 272 eurot, tasumata intressid summas 558.90 eurot, tasumata leppetrahv 425 eurot, tasumata sissenõudmiskulud 70 eurot). Samuti kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele edaspidi viivised alates 26.04.
  2. a põhinõude 8 500 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 0.2% päevas, kuid mitte enam kui 8 500 eurot. 12.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 14. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 980 eurot ja õigusabikulud summas 150 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus mõistlikus suuruses ja põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagiavaldusele ei ole lisatud menetluskulude nimekirja, kuid kohtu hinnangul on õigusabikulude suurus summas 150 eurot mõistlik. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 25.04.2024 summas 980 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 130 eurot, so riigilõiv summas 980 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 4

(4)2-24-6622 nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.