) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
lg 1 alusel Xil kohtule teatada, kas ta nõustub tema isa koostatud kaebusega ja soovib sellise kaebuse menetlemist halduskohtus. Sama kohtunõudega palus kohus
lg 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 alusel Yil (kaebaja ema) kohtule teatada, kas ta annab nõusoleku Wile nende ühise lapse Xi nimel kaebuse esitamiseks. Ühtlasi palus kohus Yil teatada, kas ta nõustub kaebuse eest tasuma riigilõivu summas 60 eurot. Kohus andis kohtunõudele vastamiseks (sh riigilõivu tasumiseks) aega kuni 12.06.
lg 1 p 5 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. 5. Praegusel juhul on kaebajaks X. Kaebuse on esitanud kaebaja nimel kaebaja kinnipeetavast isa W, kes ei lisanud kaebusele ühtegi esindusõigust tõendavat dokumenti. Kohus selgitab, et alaealisel lapsel ei ole halduskohtumenetluses teovõimet (
lg 1), v.a vähemalt 15-aastane alaealine, kui ta saab kohtu hinnangul oma toimingutest halduskohtumenetluses aru ning ei kahjusta enda ega oma lähedaste huve (
lg 3).
Lapse seaduslikuks esindajaks on PKS § 120 lg 1 esimese ja teise lause järgi tema hooldusõiguslik vanem, sh on ühise hooldusõigusega vanematel ka ühine esindusõigus. Seega esindavad ühise hooldusõigusega vanemad last kui menetlusosalist kohtumenetluses üldjuhul ühiselt. Rahvastikuregistri andmetel on Wil ja Yil oma lapse Xi osas ühine hooldusõigus. PKS § 120 lg 7 järgi küll eeldatakse teise vanema nõusolekut, kui vanem esindab last iseseisvalt (üksi), kuid sellest ei saa järeldada, et kohus ei peaks küsima ega saaks küsida alaealise teise vanema ja ka üle 15-aastase alaealise enda arvamust (vt ka Riigikohtu 20.10.2021 otsus asjas nr 3-19-2061, p 26.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus kohustas 31.05.2024 kohtunõudega kaebajat (kes on rahvastikuregistri andmetel 16-aastane) teavitama, kas ta nõustub tema isa koostatud kaebusega ja soovib sellise kaebuse menetlemist halduskohtus. Sama kohtunõudega kohustas kohus kaebaja ema kohtule teatama, kas ta annab nõusoleku Wile nende ühise lapse nimel kaebuse esitamiseks. Kaebaja ema 13.06.2024 telefoni teel esitatud infost ja samal päeval edastatud e-kirjast võib kohtu hinnangul aru saada, et kaebaja ema ega kaebaja ei soovi käesoleva kaebuse menetlemist. Kuivõrd kaebaja ega kaebaja ema ei andnud nõusolekut Wi koostatud kaebuse menetlemiseks halduskohtus, siis ei saa kohus käesolevat kaebust menetleda. Lisaks ei ole ka W ise lisanud kaebusele mistahes esindusõigust tõendavaid dokumente. 6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada
7. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 8. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja, Yi ning kaebuse esitanud Wi nimed tähemärgiga (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.