KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja Kohtuniku nimi Mai Grauberg Kohtujurist Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-10740

§ 484.2 alusel 20 eurot ning riigilõivu 65 eurot.

Kostja esitas vastuväite hageja menetluskuludele, leides et kuna kostja tasus peale 18.03.24.a kohtumäärust esimesel võimalusel (29.03.24) omapoolse võlgnevuse ning Ühisteenused pole omaltpoolt teinud ühtegi katset kostjat informeerida tekkinud võlgnevusest enne kohtusse pöördumist ja palub jätta kõik kohtu kulud hageja kanda. 1

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 4. Kooskõlas

§ 429lg 1 lõpetab kohus menetluse AS ÜHISTEENUSED maksekäsu kiirmenetluse avaldus L.

R. vastu 79,08 EUR nõudes seoses hagist loobumisega. 5.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 179

lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

1. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist nõude täitnud.
2. Kostja on välja toonud, et AS Ühisteenused pole omaltpoolt teinud ühtegi katset kostjat informeerida tekkinud võlgnevusest enne kohtusse pöördumist, seega ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid kostja kanda.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisil.
4. Hageja esitas kohtule inkassofirma Julianus Inkasso OÜ 30.03.2022 võlateatise nr 3299677 leppetrahvi nr 0178017131 kp 06.04.2021 summas 40 eurot võlgnevuse kohta, kohustusega tasuda võlgnevus hiljemalt 06.04.2022.a (24.05.24 lisa 2). Nimetatud võlateatisest nähtuvalt on see edastatud aadressil xxx, mis on nii rahvastikuregistri andmete kohaselt kui ka kostja enda sõnul kostja elukohaks ja mille osas ei ole ka kostja väitnud, et ta seal ei elaks. Nii on kostja selle kontakti ise avaldanud rahvastikuregistris, mida hageja sai pidada mõistlikult võttes kostja kontaktiks ja millelt on kostjal võimalik kätte saada teiste isikute, antud juhul ka hageja tahteavaldust selleks, et nendega mõistlikult tutvuda. Sealjuures asjaolu, et kostja viibis maksekäsu tegemise ajal (18.03.24) välisriigis ei väära kostja omapoolset hoolsuskohustust vältimaks teavituste kättesaamist või trahvinõuete tasumata jätmist. Ülalviidatuga asub kohus seisukohale, et hageja on teatanud kostjale mõistlikul viisil TsÜS § 69 lg 2, § 70 järgi nõudest enne kohtumenetluse algust ning seega eeltoodust tulenevalt ja

§ 168lg 2, 5, § 172 lg kohaselt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

11. Kohus ei anna antud juhul hinnangut kostja võimaliku ajakulu ja mainekahju osas, kuna nimetatu ei ole käesoleva vaidluse osaks. 12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 2

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

13. Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 65 eurot ja õigusabikulud summas 20 eurot. 14.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 4842

kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. 15. Juhindudes

§ 175

lg-st 1,

§ 484

.2 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 20 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot, seega on põhjendatud hageja kulud riigilõivule summas 65 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 85 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 16.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3