Obsah (6)

§ 477§ 657§ 651§ 550§ 654§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-15540 Kohtuasi VSe a

§ 477lg 4.

1. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei võtnud arvesse laste esindaja arvamust, vaid tugines suuresti eestkosteasutuse seisukohale. Maakohus ei arvutanud välja, milline rahaline koormus jääb lastele tehtud määrusega. Olukorras, kus puudutatud lapsed peavad tasuma kodulaenu 19 446,13 eurot, tasuma pool kodu kommunaalmaksetest ja remondimaksetest, kandma pärandvarast miinimumelatist vähemalt 73 320 eurot, ei piisa pärandvaras olevatest rahalistest vahenditest (10 837,4 eurot) nende kulude kandmiseks. Seega on kohus selle asemel, et katta puudutatud laste kohustused summas vähemalt 92 766,13 eurot 66 053,87 euro 8 väärtuses osaga kinnisvarast, asetanud lapsed olukorda, kus nad on sunnitud müüma kohustuste täitmiseks ühe oma kahest kinnisasjast, korteriomandi või korteriomandi poole. Maakohus oleks pidanud põhjendama, miks antud juhul ei ole tehing laste huvides, kuivõrd primaarnõude rahuldamine selgelt tõstaks pärandvara hulka. Olukorras, kus laenu teenindaja on sissetulekuta alaealine, on see riskantsem, ja selline ebakindlus ei ole laste huvidega kooskõlas. Raha hoidmine laste kontol ja kasutamine kohtu loal ei ole otstarbekas, laste huvides on raha kasutamine nende ülalpidamiseks, kasvatamiseks ja arendamiseks.
2. Avaldaja kavatseb tulevikus Yyyyyy valla korteriomandit kasutada koduna pidades silmas laste heaolu. Seega pole põhjust arvata, et tegemist oleks kuidagi alusetu rikastumisega pärandvara arvelt või laste pärandvara tahtliku vähendamisega. Avaldaja on vanema kohustusi täitnud siiani vastutustundlikult, sh tasunud kodulaenu üksinda alates pärimismenetluse algatamisest, ja laste huvisid arvestades, seega võib eeldada, et sama käitumine ka jätkub.
3. Maakohus on alternatiivnõude lahendamisel jõudnud seisukohale, et lapsed peaksid leppima miinimumiga, samas lubaks nende vara hulk võimaldada paremat elustandardit ning nende tänased kulud ei saa olema tulevikus sama madalad. Kohus jättis rahuldamata määruskaebuse esitaja avalduse osas, millega määruskaebuse esitaja saaks määratud elatismiinimumi kasutada enda rahaliste vahendite osana. Küll aga ei ole kohus selgitanud alternatiivnõude rahuldamisel seda, kuidas on selliselt tagatud laste huvid. Kohus on pannud kohustuse kahe lapse pangakontodelt nende kulude eraldamise selliselt, et perel lasub raamatupidamiskohustus iga kulu osas. Avaldaja hinnangul ei selgu, kuidas võiks selline olukord olla laste huvides pere ühtse toimimise seisukohast. Menetlusosaliste seisukohad
4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas määruskaebust ning leidis jätkuvalt, et avaldaja primaarnõude rahuldamine ei ole laste huvidega vastuolus. Kaks suuremat laenukohustust täidetakse pärandvaras olevate rahaliste vahendite arvelt, eluasemelaenu lepingust nr xxxxxxxx tuleneva laste osa summas 19 446,13 eurot antakse üle avaldajale, kes täidab seda edaspidi eranditult oma vahendite arvel, samuti kasutab avaldaja laste ülalpidamiseks ning korteriomandiga aadressil Yyyyyyy alevik, Yyyyyyyyyy yy-y seotud kulude kandmist oma rahalised vahendid. Avaldaja poolt esitatud arvestuste järgi moodustavad laste ülalpidamiskulud (teise vanema pärandvara arvelt) kuni laste
5. eluaastani vähemalt 73 320 eurot. Pärast kahe suurema laenukohustuse täitmist puuduksid pärandvaras selles ulatuse vabad rahalised vahendid. Laste huvidega on kooskõlas, kui nad vabanevad kõikidest laenukohustustest. Lastele jääb kolm kinnisvara, millest saab tulevikus mh ka üüritulu teenida, pangakontodele jäävad rahalised vahendid, mida laste ema ei kasuta laste igapäevaseks ülalpidamiseks.
6. Eestkosteasutus ei toetanud määruskaebust ning jäi 05.12.2023 seisukoha juurde. Alternatiivselt võib kohus kaaluda laste eluasemelaenu osa lepingust nr xxxxxxxx tuleneva 19 446,13 euro suuruse nõude igakuiselt katmist laste vara arvelt, mis tagab pärijatele nende vara allesjäämise.
7. Avaldaja esitas 24.01.2024 seisukoha, milles võrdles uuesti lastele jäävat pärandvara hulka vastavalt maakohtu määrusele ja vastavalt enda taotletule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi koosmõjus

§ga 659 tühistada osaliselt resolutsiooni punkti 2.9 osas, millega maakohus piiras xx.xx.xxxx 9 surnud JJ pärandvarast alaealiste LSi ja JSi ülalpidamiseks kasutatavat summat PKS §-s 101 sätestatud elatismiinimumi määraga ühe lapse kohta. Ülejäänud osas jääb määrus muutmata. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega annab avaldajale nõusoleku laste nimel xx.xx.xxxx surnud JJ pärandvara kasutamiseks laste ülalpidamiseks PKS §-s 101 sätestatud kahekordse elatismiinimumi määras ühe lapse kohta, millele lisandub igakuiselt pärijate ½ osa eluasemelaenu lepingust nr xxxxxxxx tuleneva 19 446,13 euro suuruse nõude katmiseks vajalik rahasumma vastavalt laste kohustuste osade suurusele. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 20. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Praegusel juhul on avaldaja vaidlustanud maakohtu määruse selle resolutsiooni punktide 2.9 ja 3 osas. Ülejäänud osas ei ole avaldaja maakohtu määrust vaidlustanud, mistõttu selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli ning vastavas osas on määrus ka jõustunud. 21. Ringkonnakohus märgib vastuseks avaldaja maakohtule suunatud etteheidetele, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (

§ 477lg 2).

Lähtudes

§ 477lg-st 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega.

Avalduse, milles taotletakse nõusoleku andmist lapse nimel tehingu tegemiseks, läbivaatamiseks ei ole kohtul kohustust korraldada kohtuistungit. Kuigi maakohus oleks pidanud tegema eestkosteasutuse 05.12.2023 seisukoha menetlusosalistele nähtavaks selle saabudes, mitte alles lõpplahendi tegemisel, oli avaldajal võimalik esitada arvamus eestkosteasutuse seisukoha osas määruskaebuses, mida avaldaja ongi teinud. Eelnevast tulenevalt ei anna ainuüksi nimetatud etteheited alust maakohtu määruse tühistamiseks. 22. Samuti on alusetud avaldaja etteheited selle kohta, et maakohus tugines määruse tegemisel vaid kohaliku omavalitsuse seisukohtadele ning eiras lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamust, mis toetas ema avaldust. Esiteks selgitab ringkonnakohus, et nõusoleku andmine lapse nimel tehingu tegemiseks lahendatakse

§ 550

lg 1 p 6 järgi hagita menetluses, mistõttu ei ole kohus

§ 477

lg-st 5 tulenevalt sellise asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste väidetega. Kohus lähtub PKS §-st 123 tulenevalt laste nimel tehingute tegemiseks nõusoleku andmisel esmajoones laste huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on võtnud arvesse kõigi menetlusosaliste seisukohti ning hinnanud vaidlusaluseid tehinguid, mille tegemiseks avaldaja nõusolekut taotles, eraldi. Seejuures on maakohus enda järeldusi põhjendades jaganud kord avaldaja ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja, kord kohaliku omavalitsuse seisukohti.

1. Kaebuses heidab avaldaja maakohtule eelkõige ette seda, et maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse nõusoleku saamiseks lastelt eluasemelaenu lepingust nr xxxxxxxx tuleneva 19 446,13 euro suuruse nõude omandamiseks ja õiguse saamiseks kinke teel omandada lastele kuuluv ½ suurune kaasomandi osa korteriomandist aadressil Yyyyyyyyyy maakond, Yyyyy vald, Yyyyyyy alevik, Yyyyyyyyyy yy-y (registriosa numbriga yyyyyyyyyy) asendamaks ülalpidamiseks kuluvate rahaliste vahendite avaldaja kasutusse andmist. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti avaldaja kõnealuse taotluse rahuldamata.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste vara võõrandamine avaldaja taotletud viisil ei ole laste huvidega kooskõlas eelkõige põhjusel, et laste vara võõrandamine peaks toimuma lähtudes turuhinnast. Lapse vara heaperemeheliku valitsemise põhimõttest tuleneb see, et vanemad peavad lapse vara võimaluse korral kuni lapse täisealiseks saamiseni säilitama ja 10 pigem kasu saamise teel suurendama kui vähendama. Sellest tulenevalt ei ole üldjuhul lapse huvides võõrandada lapsele kuuluv vara tema ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKm, 17.11.2015, 3-2-1-127-15). Kuigi avaldaja peab ise tehingut, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse kinkeks, ei vasta tehing kinkelepingu tunnustele. Kinkelepingut iseloomustab kinkija ühepoolne kohustus rikastada kingisaajat ilma vastutasuta. Kui kinkija kohustub teist poolt rikastama tingimusel, et ta selle eest ka vastutasu (vastusoorituse) saab, ei ole tegemist kinkelepinguga (vt ka RKTKo 22.02.2007, nr 3-2-1-153-06, p 14). Avaldaja taotluse kohaselt omandaks ta aga kaasomandi osa korteriomandist koos laenulepingust tulenevate kohustustega lastele langevas osas asendades justkui vastusooritusena ülalpidamiseks kuuluvate rahaliste vahendite avaldaja kasutusse andmise. Kolleegiumi hinnangul ei saa vaatamata sellele praegusel juhul lastele kuuluva korteriomandi mõttelise osa selliselt emale võõrandamist pidada laste huvidele vastavaks arvestades nii korteriomandi mõttelise osa väärtust kui ka põhimõtet, et lastele peab ülalpidamist andma eelkõige nende esimese astme üleneja sugulane (PKS § 96). Kuna kõnesoleva korteriomandiga seotud lastele kuuluv laenukohustuse suurus on esitatud andmetel 19 446,13 eurot, vastab lastele kuuluva kaasomandi ½ mõttelise osa Yyyyyyyyyy yy-y korteriomandist säilitamine rohkem nende huvidele kui selle omandi ja laenulepingust tuleneva kohustuse emale üleandmine. Arvestades, et kinnisasja väärtus pikaajalise investeeringuna reeglina tõuseb pakkudes kaitset inflatsiooni eest, kaalub laenukohustuse täitmine pärandvara arvelt ning laste täisealiseks saades kinnisvara omamine üles asjaolu, et täisiga alustatakse laenukohustuste vabalt. Täisealiseks saades on võimalik puudutatud isikutel ise otsustada, kas ja kuidas nendele kuuluvat korteriomandi kaasomandi osa käsutada. Vaatamata sellele, et olemasolevast pärandvaraks olevast rahast ning rahaks tehtavast pärandvarast ei pruugi täielikult piisata laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, on avaldajal võimalik laenumakseid teha pärandvaralt teenitava tulu arvel, andes lastele kuuluva Xxxxxxxx tee xx-xx korteriomandi üürile ja katta üüritasu arvel laenumakseid.
3. Maakohus andis maakohtu määruse resolutsiooni punktis 2.9 nõuoleku laste nimel xx.xx.xxxx surnud JJ pärandvara kasutamiseks laste ülalpidamiseks piirates kasutatavat summat PKS §-s 101 sätestatud elatismiinimumi määraga ühe lapse kohta. Kolleegium nõustub avaldajaga, et ei ole otstarbekas piirata PKS §-s 101 sätestatud elatismiinimumi määraga summat, millises määras võiks avaldaja kasutada pärandvara laste ülalpidamiseks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja asuks raha kasutama mittesihipäraselt. Summa piiramine PKS §-s 101 sätestatud elatismiinimumiga ei pruugi tagada suuremaid ühekordseid ja lastele vajalikke väljaminekuid. Lisaks ei ole võimalik ega ka mõistlik aastateks ette määrata laste huvides tehtavaid kulutusi ega neid lahti kirjutada. Arvestades avaldust ja määruskaebust, milles avaldaja taotles kohtu nõusolekut laste nimel pärandvara kasutamiseks laste ülalpidamiseks kahe elatismiinimumi määras lapse kohta, on põhjendatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.9 muutmine selliselt, et pärandvara kasutamine laste ülalpidamiseks on piiratud PKS §-s 101 sätestatud kahekordse elatismiinimumi määras ühe lapse kohta. Kohus rõhutab, et neid rahalisi vahendeid on laste seaduslik esindaja kohustatud kasutama laste huvides ja mõistlikult. Samuti on oluline märkida, et kuigi avaldajal on luba kasutada pärandvara laste ülalpidamiseks, on avaldajal endal PKS § 96 lg-st 1 tulenev laste ülalpidamiskohustus.
4. Avaldaja leidis määruskaebuses jätkuvalt, et oleks laste huvides, kui avaldaja saaks pärandvara kasutada laste ülalpidamiseks enda rahaliste vahendite osana. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väide, mille kohaselt on kulude järgimine ja laste pangakontodelt nende eraldamine tülikas, ei anna alust avaldaja taotlust rahuldada. Maakohus on sellega seoses õigesti tuginenud PKS § 183 lg-le 3 ja selgitanud, et eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. 11
5. Eelnevast tulenevalt tühistab ja muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.9 vastavalt käesoleva määruse resolutsioonis märgitule. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.
6. Selguse huvides märgib ringkonnakohus määruses kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 22 ja § 659).

Menetluskulude jaotus 29. Arvestades praeguse vaidluse olemust, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta määruskaebemenetluse kulud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kuna Harju Maakohus andis 17.11.2023 määrusega lastele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad laste esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud laste esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 12