Obsah (8)

§ 37§ 120§ 121§ 44§ 43§ 4§ 32§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-752 Määruse kuupäev 12. aprill 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi XX, CC, VV, BB, ZZi, NN ja MM kaebus Justiitsministeeriumi kohust

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajatele kätte avalikus e-toimikus, kus neile tehakse nähtavaks ka esitatud kaebus. ASJAOLUD

1. ZZ esitas
2. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule avaliku e-toimiku vahendusel kaebuse enda, XX, CC, VV, BB, NN ja MM nimel. Kaebajad taotlevad, et kohus kohustaks Justiitsministeeriumi algatama Viru Vangla teenistujate Triin Salometsa, Tiia Tiivase, Keity Vaistla, Kevin Kröönströmi, Rasmus Vaheri, Keith-Kristjan Kulo ja Roland Rulli suhtes juurdluse õigusrikkumiste ja väärkohtlemiste tuvastamiseks ning nende vastutusele võtmiseks. Samuti taotlevad nad, et kohus kohustaks Justiitsministeeriumi võtma tarvitusele abinõud kaebajate terviseandmete kaitseks ja terviseandmete väljastamise lõpetamiseks, kui selleks puudub kaebajate nõusolek. Kaebuse kohaselt kannavad kaebajad karistust Viru Vangla
3. üksuses. Nad avaldavad kaebuses rahulolematust vanglateenistujate suhtes. Eesti kohtud ja Euroopa Inimõiguste Kohus on 3-24-752 tuvastanud Viru Vangla teenistujate toime pandud rikkumisi kinnipeetavate suhtes, kuid vangla teenistujaid pole vastutusele võetud ega teenistusest vabastatud. Teenistujad on omavahel seotud sõprus- või perekondlike suhete kaudu, seadusevastaseid tegevusi varjatakse ja meelevaldseid õiguste rikkumisi jätkatakse. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja ja tema alluvad on edastanud kaebajate nõusolekuteta nende terviseandmeid teistele teenistujatele. Kaebajad on nõudnud sellise tegevuse lõpetamist, kuid seadusevastane tegevus jätkub ning sel viisil rikutakse kaebajate õigust terviseandmete konfidentsiaalsusele ja eraelu puutumatusele. Kaebajad on kaebuses toodud etteheidetega seoses pöördunud vangla sisekontrolli ja Justiitsministeeriumi poole, kuid ühtegi menetlust pole kunagi läbi viidud ja kaebajatega pole isegi vesteldud. Justiitsministeeriumi tegevusetus on tekitanud vanglateenistujates karistamatuse tunde ja viinud nende õigusrikkumiste legaliseerimiseni, mille tõttu teenistujad suhtlevad ülbelt ning fabritseerivad distsiplinaarmenetlusi ja kaebajate iseloomustusi. Kaebajad taotlevad, et kohus nõuaks Viru Vangla sisekontrolli osakonnalt ja Justiitsministeeriumilt välja kõik kaebajate viimase kolme aasta jooksul esitatud kuriteokaebused. Samuti paluvad kaebajad kohtul vabastada nad riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohtule on esitatud kohustamiskaebus (

§ 37lg 2 p 2).

3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 4. Kohus leiab, et kaebuses esitatud nõue kohustada Justiitsministeeriumi viima läbi juurdlus ja võtma vastutusele Viru Vangla teenistujad seoses kaebajate väidetavate õiguste rikkumiste ja väärkohtlemistega ei ole lubatav.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike suhtes teenistusliku järelevalve algatamist või distsiplinaarmenetluse alustamist. Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 4 kohaselt teostab Justiitsministeerium vangla üle teenistuslikku järelevalvet. VangS § 148 teine lause näeb ette, et valdkonna eest vastutaval ministril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus määrata distsiplinaarkaristus igale vanglaametnikule. Nimetatud sätted ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda teenistusliku järelevalve või distsiplinaarmenetluse alustamist ega vanglaametnike karistamist, sest nende menetluste eesmärk on kaitsta üksnes avalikku huvi. Kui kaebajad leiavad, et vanglaametnikud rikuvad mõne haldusakti või toiminguga nende õigusi, on neil õigus vaidlustada konkreetset haldustegevust vaide- ja kohtumenetluses (vt VangS § 11 lg-d 41 ja 5). Seeläbi on kaebajatele tagatud õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kui kaebajad soovivad juhtida Justiitsministeeriumi tähelepanu puudustele vangla töökorralduses, on neil õigus esitada Justiitsministeeriumile märgukiri (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1). Kui kaebajad soovivad esitada kuriteoteate, tuleb see esitada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 kohaselt uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. KrMS § 31 lg 1 sätestab, et uurimisasutuseks on oma pädevuse piires muu hulgas vangla. 2 3-24-752 5. Kaebus ei ole lubatav ka osas, mis puudutab Justiitsministeeriumi kohustamist võtta tarvitusele abinõud kaebajate terviseandmete kaitseks ja nende väljastamise lõpetamiseks kaebajate nõusolekuta. Kaebusest nähtuvalt soovivad kaebajad, et Justiitsministeerium muudaks Viru Vangla töökorraldust. Selline avaldus on sisult märgukiri ning kaebajatel on õigus esitada see Justiitsministeeriumile. Isikuandmete töötlemise käigus kaebajate õiguste rikkumise korral on neil õigus pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole (isikuandmete kaitse seaduse § 28 lg 1). Halduskohtule saab esitada kaebuse juhul, kui kaebajad leiavad, et Justiitsministeeriumi või Andmekaitse Inspektsiooni otsus või toiming rikub nende õigusi. Lisaks, nagu kohus eespool selgitas, saavad kaebajad vaidlustada vangla tegevust oma õiguste rikkumiste korral vaide- ja kohtumenetluses. 6. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus koguda asja lahendamiseks kaebuses taotletud tõendeid, s.o kaebajate viimase kolme aasta jooksul esitatud kuriteokaebuseid. Kuriteoteadete ja -kaebuste menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Kriminaalmenetlusega (sh kriminaalmenetluse alustamata jätmisega) seotud toimingute vaidlustamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik ning selliste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (

§ 4lg 1).

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebajate riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlusi, mistõttu jäävad need läbi vaatamata.
2. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ja sellest tulenevalt kaebuse tagastamise tõttu ei pea kohus vajalikuks kontrollida ZZ esindusõiguse olemasolu.

§ 32

lg 1 p 6 lubab halduskohtumenetluses olla kaebajal esindajaks teise kaebaja volitusel. Kaebus on e-toimikus kõigile kaebajatele nähtav ning kohus saadab käesoleva määruse kõigile kaebajatele.

1. XX esitas
2. aprilli 2024 taotluse saata talle vanglasse kõik dokumendid paberkandjal, sest ta ei oska eesti keelt ning vangla keelab e-toimiku kasutamisel teiste kinnipeetavate abi paluda. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna riigikeele oskamatuse tõttu pole kaebajal jäänud esitamata eestikeelne taotlus, kaebaja pole taotlenud menetlusabi tõlkimiseks ning halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette, et menetlusosaline peab saama elektroonilise menetlusdokumendiga tutvuda paberile tehtud väljatrükiga. Kaebajal on võimalik paluda vajadusel vanglateenistujate abi e-toimiku kasutamisel ning e-toimiku kasutamise ajal on võimalik teha endale käsikirjalised ärakirjad. Kaebusest ja käesolevast määrusest kaebajale paberkandjal väljatrükkide tegemine ei ole praegu põhjendatud.
3. Kohus asendab avaldatavas (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

kohtulahendis (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3 kaebajate nimed tähemärkidega