← Eesti

2-24-104252/6

Obsah (12)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2024, Rapla Tsiviilasja number 2-24-104252 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Paket

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Hageja esitas 31.01.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, mistõttu lõpetas kohus 22.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 15.03.
  2. Pärnu Maakohus võttis 25.03.2024 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. 2
  3. Nõude aluseks on töövõtulepingust tulenev nõue. Kostja palus pakkumist 19.10.2022 ekirja teel raamatute trükkimiseks. 19.10.2022 on hageja saatnud kostjale hinnapakkumise ning märkinud, et raamatud saaksid valmis 16.11.
  4. Pakkumise kohaselt 500 raamatu trükkimise maksumus on 990 eurot, millele lisandub käibemaks 198 eurot, ehk kokku 1188 eurot. E-kirjast nähtub, et kostja on kinnitanud pakkumise ja soovis 500 raamatut tellida, mille järgselt on edastanud oktoobris e-kirja teel hagejale ka trükifailid. Kostja on palunud kinnitust 10.11.2022, kas raamatud saavad 16.11.2022 ikka valmis, millele hageja on vastanud, et raamatud saavad valmis 11.11.
  5. Hageja on tellitud raamatud valmistanud ja üle andnud vastavalt saatelehtedele. Hageja teostas kostja poolt tellitud tööd ning esitas tehtud tööde eest arved, mis on kostjal hagejale tähtaegselt tasumata. Hageja korduvalt pöördus kostja poole, kuid kostjal on tasumata teostatud tööde eest arve põhisummas 706,13 eurot. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhisummalt 706,13 eurolt alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o 19.11.23022 kuni 15.03.2024). Hageja nõuab viivist summas 124,84 eurot ning edasiulatuvat viivist alates 16.03.2024 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 645,25 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 380,25 eurot ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  6. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 25.03.2024 kohtumäärus kätte KÄPO kaudu 05.05.
  7. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 20.05.
  8. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (20.05.2024) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

  1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

  1. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 2,25 tunni eest summas 380,25 eurot (arvestusega 169 eurot/tund ilma käibemaksuta), kokku 645,25 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni.
  2. Riigilõivu summas 245 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud ühe töötunni eest 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus ei nõustu lepingulise esindaja tunnihinnaga. Kohus leiab, et 3 hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis ja vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi. Seega kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt hüvitamisele summas 180 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 11. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 445 eurot (riigilõiv 245 eurot, põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot). 12.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 13.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 15.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.