Obsah (8)

§ 445§ 175§ 663§ 657§ 659§ 477§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ele Liiv, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-18-19162 Kohtuasi VAi hagi ND vastu andm

§ 445lg-st 1 tasaarvestas maakohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud osas.

Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2708,22 eurot (käibemaksuga). 3 2-18-19162 Määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada kostja menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha uue määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude hüvitamise taotlus täielikult, määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud 22 917,35 eurot ja tasaarvestuse tulemusel mõista hagejalt kostja kasuks välja vastavalt 15 647,17 eurot.
2. Määrus tuleb tühistada ainuüksi seetõttu, et maakohus on teinud arvutusvea ja eksinud seetõttu ka menetluskulude tasaarvestamisel. Määruse põhjenduste kohaselt mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja vastuhagiga seoses 10 549,24 eurot (4878,60 + 3191,04 + 2229,60 + 250). Tulenevalt menetluskulude jaotusest kuuluks kostjale hüvitamisele 20%, s.o 2109,84 eurot, mitte 1134,13 eurot. Maakohus jättis põhjenduste p-s 42 arvestamata 4878,60 eurot.
3. Maakohus oleks pidanud arvestama kostja lepinguliste esindajate poolt tehtud kõikide toimingutega. Seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, s.t põhimõtteliselt on hüvitatavad kõik kulud, mida menetlusosaline seoses lepingulise esindusega on pidanud kandma. Menetlusosalisel võib olla mitu esindajat ja mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse

§ 175

lg 3 alusel, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kostja lepinguliste esindajate töö ei olnud dubleeriv, mistõttu oleks pidanud mõlema esindajaga seotud kulud välja mõistma, kuna vaidlus oli keskmisest oluliselt keerukam, mahukam, detailirohkem ja pikem.

1. Kostja toob esile asjaolud, mis põhjendavad taotletud mahus menetluskulude kandmist. 14.
2. Menetlus kestis ca 5 aastat. Asja menetlesid maakohtus 3 kohtunikku. Hagejal tuli enne hagi menetlusse võtmist hagiavaldust kolmel korral täpsustada, mistõttu pidid kostja esindajad tutvuma kolme ebaselge hagi terviktekstiga, et koostada hagile vastus. 14.
3. 18.01.2021 menetluskulude nimekirjast nähtub selgelt, et valdav enamus menetluskuludest olid seotud hagiga, s.o ca 8000 eurot. Kostja menetluskulud oleksid võinud olla kordades väiksemad, kui hageja oleks oma hagi tagasi võtnud või sellest loobunud. 14.
4. Vastuhagiga seoses toimus 3 mahukat istungit, milleks tuli põhjalikult ette valmistuda. 14.
5. Hagi ja vastuhagi üheaegne menetlemine samas tsiviilasjas suurendas oluliselt menetluse mahtu ja muutis asja keerukamaks. Hagi ja vastuhagi ei menetleta samaaegselt kohtumenetluses tihti. 14.
6. Pooled esitasid menetluses hulgaliselt erakordselt mahukaid ja pikki menetlusdokumente, arvestades kohtuasja sisu, spetsiifikat ja keerukust, mis on seotud ebaõigete faktiväidete, ebakohaste väärtushinnangute ja mittevaralise kahju hüvitamisega opositsioonipoliitiku sõnavabaduse kontekstis. Kostja lepingulised esindajad pidid viitama kohtupraktikale. Materjalide juurde esitati tõlkimist vajavaid mahukaid lisasid ja asjatundja analüüse. Kliendiga tuli suhelda võõrkeeles, mis samuti põhjendas kahe esindaja kaasamist. 14.
7. Kõik kostja lepinguliste esindajate toimingud peavad olema arvestatud täiel määral, muu hulgas järgmised toimingud: 14.6.
8. 16.08.2019 toiming 5 tundi 30 minutit; 14.6.
9. 11.12.2019 toiming 6 tundi 30 minutit; 4 2-18-19162 14.6.
10. 10.01.2021–11.01.2021 O. Matvejevi toimingud 100% ulatuses; 14.6.
11. ajavahemikul 10.01.2021–14.01.2021 A. Aabi tehtud toimingud 100% ulatuses. Vandeadvokaat A. Aab, olles tol hetkel teise advokaadibüroo vandeadvokaat, pidi tutvuma asja materjalidega, et kostjat 19.01.2021 eelistungil edukalt esindada; 14.6.
12. 29.03.2021, 01.04.2021, 17.11.2021 ja 10.01.2022 A. Aab ja O. Matvejev toimingud, sest kirjavahetus ja kliendiga nõupidamised on olulised toimingud, ilma milleta ei saa oma kohtule esitatavaid seisukohti kooskõlastada. Kliendi ja advokaadi vaheline kirjavahetus on konfidentsiaalne, mistõttu ei pea sisemist kirjavahetust kohtule esitama; 14.6.
13. kõik vastuhagi terviktekstiga seotud toimingud, arvestades tõendite ja koostatud positsioonide mahtu ning asja keerukust; 14.6.
14. kõik hagi 01.03.2021 terviktekstile vastuse koostamisega seotud toimingud; 14.6.
15. kõik kohtuistungiteks ettevalmistamisega seotud toimingud ja istungitel osalemise toimingud, kuna kahe advokaadi istungitel osalemine oli põhjendatud; 14.6.
16. 06.04.2022 lõplike seisukohtade koostamisega seotud toimingud; 14.6.
17. apellatsioonkaebuse koostamise toimingud ajavahemikul 15.07.2022–01.08.
18. Kohus pidi arvestama ka vandeadvokaadi M. Pilv tehtud 25.07.2022, 01.08.2022 ja 04.11.2022 toimingutega ja tema tunnihinnaga 170 eurot (lisandub käibemaks), kuna M. Pilv oluliselt täiendas apellatsioonkaebust ja 04.11.2022 seisukohta hageja vastusele; 14.6.
19. menetluskulude jaotuse vaidlustamine eeldab sisulise töö tegemist, erakordselt mahuka kohtuasja materjalide analüüsimist, materjalide otsimist ja nendesse süvenemist. Menetluskulude nimekirja pikkus on olnud käesolevas asjas oluliselt suurem kui tavaliselt, arvestades ka menetluse kestust 3,5 aastat.
20. Kostja arvutuste järgi peab hageja hüvitama kostjale menetluskulud 15 647,17 eurot (17 580 + 3598,96 + 1738,39 – 7270,18). Menetluse edasine käik
21. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

19.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9978,40 eurot ja kostjalt hageja kasuks välja 5 2-18-19162 menetluskulude hüvitise 7270,18 eurot. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 12 938,95 euro ulatuses rahuldamata. Ülejäänud osas, s.o kostja taotluse rahuldamise osas ja hageja taotluse rahuldamise osas, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud. 20. Kostja arusaam, et kohtul tuleb kostja menetluskulude hüvitamise taotlus igal juhul täielikult rahuldada, kuna ta on taotluses näidatud summa ulatuses kulusid kandnud, ei ole õige.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

21. Ka

§ 175

lg 3 kohaldamisel tuleb kohtul menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata. Viidatud sätte alusel ei saa menetlusosaline eeldada, et talle hüvitatakse täielikult kõik kulud, mis kaasnevad mitme lepingulise esindaja õigusabiteenuse kasutamisega. Maakohus on arvestanud kulude põhjendatuse hindamisel asja keerukust ja mahtu ning mitme esindaja vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisavalt põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud kostja lepinguliste esindajate töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses ja mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Maakohtu järeldus põhineb kostjale osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega vajaliku ajakulu hindamisel. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

1. Kuigi kostja on toonud esile mitmeid argumente, mis tema hinnangul põhjendavad praeguses asjas suuremat ajakulu, ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohtu järeldus kulude hindamisel ebaõige. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. 22.
2. Maakohus on analüüsinud menetlustoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust toimingute põhiselt, mistõttu menetluse kestus ja asja menetlemine maakohtus 3 erineva kohtuniku poolt ei anna alust väljamõistetud summast suuremate menetluskulude hüvitamiseks. 22.
3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et hagile vastuse koostamine oli kostja jaoks ajamahukam seetõttu, et hageja täpsustas hagiavaldust kolmel korral ja kostjal tuli vastuse koostamisel tutvuda kolme ebaselge hagi terviktekstiga. Asja materjalidest nähtuvalt ei 6 2-18-19162 ole hagiavaldus mahukas ning hageja on kohtu nõudel täpsustanud kahel korral üksnes nõuet, mitte esitanud pikki ebaselgeid hagi terviktekste (I kd, tl-d 2–4, tl 20 ja pöördel ning tl 25 ja pöördel). 22.
4. Kostja hinnangul suurendas hagi ja vastuhagi üheaegne menetlemine samas tsiviilasjas oluliselt menetluse mahtu ja muutis asja keerukamaks. Hagi ja vastuhagi olemusest tulenevalt peabki neid menetlema samas asjas. Kostja seisukoht, et tema menetluskulud oleksid võinud olla kordades väiksemad, kui hageja oleks oma hagi tagasi võtnud või sellest loobunud, jääb samuti menetluskulude hindamisel arusaamatuks. Hageja ei saanud hagi esitades teada, et tema hagi jääb rahuldamata. Menetlusosaliste kulude põhjendatust on maakohus analüüsinud nii hagi kui vastuhagi menetlemisel ning määranud kindlaks ja mõistnud välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. 22.
5. Kohtuistungiteks tuleb ette valmistuda, kuid see ei tähenda, et hageja peab hüvitama kostja taotletud menetluskulud täielikult. Maakohus hindas

§ 175

lg 1 alusel, millises mahus oli praeguses asjas istungiks ettevalmistamine põhjendatud. 22.

1. Kostja rõhutab määruskaebuses, et pooled esitasid menetluses hulgaliselt erakordselt mahukaid ja pikki menetlusdokumente. Maakohus on pikkade menetlusdokumentide sisu hinnates leidnud, et menetlusdokumendis märgitu oleks saanud esitada lühemalt ja kompaktsemalt ning tõendite esitamisel ei ole vajadust pikalt analüüsida, vaid oluline on lühidalt esile tuua, mida esitatud tõenditega tõendada soovitakse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga. Asjakohasele kohtupraktikale tuginemine on põhjendatud enamikes vaidlustes, selles osas ei ole ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise asjad erandiks. Asjaolu, et kostja suhtleb vene keeles, ei põhjenda suuremat menetluskulu. Hageja ei pea hüvitama kostjale kulusid, mis kaasnevad sellega, et kostja ja tema lepingulise esindaja omavahelist suhtlust on vaja tõlkida.
2. Kostja leiab, et kõik lepinguliste esindajate toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning ajakulu peaks olema suurem kui maakohtu põhjendatuks pidas. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest. Ringkonnakohus vastab järgnevalt kostja etteheidetele määruskaebuses esile toodud toimingute ajakulu osas. 23.
3. Kostja 16.08.2019 menetlusdokumendi koostamise ajakulu hinnates on maakohus jälgitavalt põhjendanud, miks pidas vajalikuks 5,5 tunni asemel 3,5 tundi. Kostja 11.12.2019 menetlusdokumendi koostamise ajakulu on maakohus vähendanud 3,5 tunni võrra tulenevalt menetlusdokumendi sisust. Ajavahemikul 10.01.2021–11.01.2021 tehtud toimingute ajakulu on maakohus põhjendatult vähendanud, arvestades koostatud menetlusdokumendi sisu. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. 23.
4. Maakohus ei pidanud põhjendatuks lisandunud vandeadvokaadi poolt toimikuga tutvumise ajakulu. Tegemist ei ole esindaja vahetumisega (

§ 175lg 3).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esindaja lisandumisega täiendavate kulude tekkimist ei pea hageja hüvitama. Vaatamata sellele, et maakohus leidis, et mitme lepingulise esindaja panust sai käesolevas asjas arvestada, ei tähenda see, et põhjendatud on mitme esindaja puhul kõikide kulude hüvitamine. Eelduslikult annab mitme esindaja teenuse kasutamine võimaluse jagada tööülesandeid, s.t õigusteenuse osutamine ja toimingute tegemine on efektiivsem ning menetlusdokumendi koostamiseks ja toiminguteks kulub vähem aega kui ühel esindajal. Seeläbi on võimalik lõppkokkuvõttes aja ja seega ka menetluskulude kokkuhoid, mitte vastupidi. 7 2-18-19162 23.3. Kostja leiab, et vandeadvokaatide A. Aabi ja O. Matvejevi 29.03.2021, 01.04.2021, 17.11.2021 ja 10.01.2022 toimingud peavad olema arvestatud täies ulatuses, sest kirjavahetus ja kliendiga nõupidamised on olulised toimingud. Ringkonnakohus nõustub, et eelduslikult ei saa esindaja klienti esindada omavahelise suhtluseta. Kohtul tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust. Kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on

§ 175

lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud ja ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda. 23.

1. Maakohus on pidanud põhjendatuks kostja mõlema lepingulise esindaja tööd nii seoses hagile vastuse kui ka vastuhagi koostamisega ning arvestanud ajakulu hindamisel tõendite ja koostatud positsioonide mahtu ning asja keerukust. Kostja seisukoht, et talle tuleb hüvitada menetlusdokumentide koostamisega seotud ajakulu taotletud mahus, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et mitme esindaja puhul peab tegevus õigusabi osutamisel olema optimeeritud, mitte kulusid juurde tekitav. 23.
2. Kostja hinnangul oli kahe advokaadi istungitel osalemine põhjendatud ja seetõttu peavad kõik kohtuistungiteks ettevalmistamisega seotud toimingud ja istungitel osalemise toimingud menetluskulude nimekirjas märgitud mahus olema arvestatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et istungil osalemisega seonduvate kulude hüvitamine on praegusel juhul põhjendatud üksnes ühe esindaja osas. Kohtuistungi protokollist pole võimalik järeldada esindajate vahelist tööjaotust. Välistada tuleb olukord, kus toimingud on esindajate poolt dubleeritud ja neid saaks teha üks esindaja. 23.
3. Kostja leiab, et 06.04.2022 lõplike seisukohtade koostamisega seotud toimingud on põhjendatud täies mahus. Maakohus on taotletud 5 tunni asemel pidanud põhjendatuks 2 tundi. Lõplikud seisukohad on menetluses esitatud asjaolude kokkuvõte. Menetlusosaline võib kohtule esitada kohtuvaidluse kokkuvõtvad kirjalikud seisukohad, kuid arvestades, et olulises osas sisalduvad dokumendis esitatud seisukohad eelnevalt esitatud menetlusdokumentides tooduga, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et taotletud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. 23.
4. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus ei ole võtnud arvesse vandeadvokaadi Marko Pilve tehtud menetlustoimingutega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegelesid apellatsioonkaebuse koostamisega vandeadvokaadid O. Matvejev ja M. Pilv. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonkaebuse koostamiseks mõlema esindaja peale kokku on 4 tundi, kuna kostja vaidlustas üksnes menetluskulude jaotust, ning mõistlik tunnihind 140 eurot. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. 23.
5. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei rikkunud määruse põhjendamise kohustust. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. See, et kostja maakohtu määruses esitatud analüüsiga ja maakohtu hinnanguga konkreetsete menetlustoimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus ajakulu kohta. Kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud toiminguid tsiviilasja toimikuga, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega menetlustoimingute ajakulu osas. 8 2-18-19162
6. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, mis puudutab maakohtu arvutuskäiku vastuhagi menetlemisega seonduvate kostja menetluskulude kokku arvutamisel. Maakohus määras kindlaks ja pidas põhjendatuks ja vajalikuks kostja 18.01.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud kuludest õigusabikulud 3405,60 eurot, riigilõivu 450 eurot, asjatundja kulu 600 eurot ja tõlketasu 423 eurot, s.o kokku 4878,60 eurot, millest hageja on kohustatud hüvitama tulenevalt menetluskulude jaotusest 20%, s.o 975,72 eurot. Maakohus määras kindlaks ja pidas põhjendatuks ja vajalikuks kostja 06.04.2022 menetluskulude nimekirjas märgitud kuludest õigusabikulud 5420,64 eurot ja riigilõivu 250 eurot, s.o kokku 5670,64 eurot, millest hageja on kohustatud hüvitama tulenevalt menetluskulude jaotusest 20%, s.o 1134,13 eurot. Seega on maakohus vastuhagi menetlemisega seonduvad kulud kindlaks määranud summas 2109,85 eurot (vt maakohtu määruse p 56). Kostjal on jäänud märkamata, et maakohtu määruse p-s 56 on maakohus märkinud vastuhagiga seonduvad kulud kahel real (975,72+1134,13). Seega ei ole maakohus eeltoodud osas menetluskulude kokku arvestamisel eksinud.
7. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. 26.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. 27. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 9