← Eesti

2-24-4990/10

Obsah (6)§ 101§ 102§ 116§ 96§ 99§ 143

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-4990 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juunil 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. K. hagi I. K. vastu elatise suurendam

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1

  1. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda K. K. arvelduskontole nr EEXXX, selgitusega „V. K. elatis“ kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
  2. kuupäevaks.
  3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada I. K. menetluse ajal (so alates 27.03.2024.a) tasutud elatisemakseid.
  4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJA NÕUE
  5. Hagiavalduse kohaselt sündis I. K. ja K. K. abielust XXX poeg V. K.. Kostja ja K. K. abielusuhted lõppesid kevadel
  6. Sellest ajast alates elab kostja K. K. ja lapsest eraldi. Laps elab koos emaga ning on ema ülalpidamisel. Peale K. K. ja kostja kooselu lõppu ei osalenud kostja poja ülalpidamises. Viru Maakohtu 14.07.2017 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx kinnitati K. K. ja I. K. kompromiss, mille punkti 1.
  7. kohaselt kohustus I. K. tasuma elatist poja V.i kasuks igakuise elatusrahana 200 eurot kuus, alates 01.07.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xxx. Hageja ema töötab X OÜ-s ning tema keskmine netotöötasu on ca 880 eurot kuus. Muid sissetulekuallikaid hageja emal ei ole. K. K. omandis on kinnisvara, s.o korteriomand aadressil xxx, mis on hageja ja hageja ema alaline elukoht. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx kompromissi sõlmimise momendil oli hageja veel alla aasta vana ning kulutused lapsele ei olnud seetõttu veel nii suured. Samuti ei olnud veel vanematele teada, et tulevikus tekivad lapsel probleemid tervisega. Hetkel on laps 7-aastane ja kulud tema ülalpidamiseks oluliselt suurenenud. Laps käib lasteaias harva, kuna on tihti haige. Alates 01.09.2024 käib hageja koolis esimeses klassis. See on väike klass (kuni 8 last) – aluseks on Rajaleidja komisjoni otsus. Lapsele on vajalik eripedagoogi ja logopeedi abi. Lähtudes lapse terviseprobleemidest tekivad ka täiendavad kulutused. Pärast tsiviilasjas nr x-xxxxxxxx kompromissi kinnitamist muutusid (suurenesid) lapse vajadused oluliselt muuhulgas ka üldise majandusliku olukorraga, hindande tõusuga. Oluliselt suurenesid toiduainete, kommunaalteenuste (nt. soojusenergia, vee- ja kanalisatsioon) ja muude teenuste ning kaupade hinnad. Alates 01.04.2023 on elatise minimuumäär ühele lapsele 260,33 eurot.
  8. aasta
  9. aprillil elatise minimuumäär tõuseb suure tõenäosusega veel. Hageja emal on üksi raske täita lapse kõiki vajadusi, kui kostja jätkab elatise maksmist 200 eurot kuus. Hageja ema andmetel on kostjal hea sissetulek. Kostja töötab taksojuhina X, X AS-is. Samuti on kostja ainuke osanik ja juhatuse liige X OÜ-s. 2020-2021 aastatel oli kostja keskmine mitteametlik sissetulek taksojuhina ca 100 eurot päevas. 2022-2024 aastatel palus K. K. kostjalt hakata tasuma lapsele elatist suuremas ulatuses, ehk seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja aga keeldus seda tegemast kategooriliselt. Kuna hageja ema ei suutnud lahendada elatise suurendamise küsimust kohtuväliselt, pöördus elatise suurendamise nõudega kohtu poole. Kostja ei ole töövõimetu ning puuduvad mõistlikud alused elatise maksmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. 2 Lähtudes

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 249,78 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Keskmine brutopalk
  2. aastal oli 1685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvestada

§ 101

lg 3 järgi baassummat 249,78 eurot ning § 101 lg 4 lisanduvat 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot. Hageja palub suurendada Viru Maakohtu 14.07.

  1. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx välja mõistetud elatist ja mõista I. K.lt V. K. kasuks alates 27.03.2024 kuni V. K. täisealiseks saamiseni xxx välja igakuine elatis 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda
  2. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
  3. kuupäevaks K. K. arvelduskontole nr EExxx, selgitusega „V. K. elatis“.
  4. 13.05.2024 esitatud seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma sissetulekute ja materiaalse olukorra kohta. Vastuses hagiavaldusele kinnitas kostja, et töötab taksojuhina firmas X, on XOÜ osanik ja juhatuse liige ning saab firmalt töötasu 763,18 eurot (neto). Kostja ei esitanud andmeid selle kohta, kui suur on tema keskmine sissetulek X taksojuhina. X OÜ on kostja poolt asutatud
  5. aasta oktoobrikuus. Kostja töötab taksojuhina aga juba palju aastaid. MTR andmete kohaselt omab kostja tegevusluba nr XXX (taksoveo sõidukikaart) alates 17.03.2020 . Kostja töötab ka X AS-is. Sellest kostja oma vastuses ei märkinud. Hageja esitab X lisandist, kust saab näha, et kostja osutab teenuseid ka X taksojuhina. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, kui suur on tema keskmine sissetulek X taksojuhina. Seega ei ole kostja tõendanud, kui suur on tema tegelik sissetulek taksojuhina. Ajavahemikus 2020-2023 omandas kostja järgmise vara: - 25.03.2021 korteriomandi aadressil xxx, maksumusega 28500 eurot, s.o nelja toaline korter; - 2023 aastal sõiduauto Toyota Avensis (2013 a.), bensiin/gaas, registreerimisnumber XXX. Hetkel on sarnase sõiduki maksumus veebisaidil auto24.ee 7190 eurot. Kostja korteris on tehtud kaasaegne remont, seal on hea mööbel, kohvimasin, robottolmuimeja, mängukonsool. Seega nelja aasta jooksul töötades taksojuhina sai kostja teha ostud, mis ületavad 36000 eurot. See asjaolu on vastuolus kostja väitega, et tema sissetulek on ca 700 eurot kuus, millest tema maksab elatist 400 eurot. Hagejale on teada, et kostja müüb hetkel oma korterit hinnaga 34000 eurot. Kostja saab antud korteri asemel osta endale odavama ühe- või kahetoalise korteri. Ülejäänud raha saab kasutada elatise tasumiseks. Kostja ei ole töövõimetu ning arvestades tema vanust, saab ta leida endale täiendava või muu töökoha hagejale elatise miinimummääras tasumiseks. Näiteks
  6. aastal töötas kostja X käskjalana. Kostja esitas kohtule väljavõtte oma pangakontost nr EEXXX SEB Pank AS-is. Väljavõttest ei nähtu näiteks kulu toiduainetele, kuid tehakse ülekandeid I. K. kontole EEXXX. 2021 aasta alguses proovisid kostja ja hageja ema taastada suhteid, kuid see ei õnnestunud. Juba tol ajal kasutas kostja erinevaid kontosid virtuaalpankades välismaal: Revolut jt. Seega ei ole kostja esitanud vastuses hagiavaldusele õigeid andmeid enda materiaalse olukorra kohta. 3 Elatis suuruses 200 eurot kuus mõisteti välja 2017 aastal. Alates 2017 aasta esimesest kvartalist kuni 2024 aasta esimeseni kvartalini suurenes tarbijahinnaindeks 48,5 % võrra. Eriti suurenesid oluliselt elamiseks hädavajalikud kulutused, s.o kulutused toiduainetele ja kommunaalteenustele. Kostja osaleb lapse elus ja ülalpidamises üksnes elatise suuruses 200 euro tasumisega, suhtleb lapsega väga harva. Viimasel korral suhtles kostja lapsega sügisel
  7. Kostja elab oma elu ja suhtleb lapsega üksnes lapse sünnipäeval ja aastavahetuse peol. Laps on tihti haige ning käib lasteaias väga harva. Viimase nelja kuu jooksul käis hageja lasteaias 22 päeva. Lapsel eemaldati adenoidid, kuid see ei andnud head tulemust, sellepärast sõidavad hageja koos emaga juunis Tartu X konsultatsioonile. Hageja käib soolakambris. See on tasuline teenus (65 eurot) ning Haigekassa seda teenust ei hüvita. On lootus, et see annab tulemust ja ei ole vaja teha korduvat ninaoperatsiooni. Hagejal on
  8. astme xxx. Lapsele tuleb osta head õiged jalanõud, teha taastusravi, osta tallatoed ja muud ortopeedilised abivahendid. Kliinilise logopeedi diagnoosist tuleneb, et lapsel on ekspressiivne kõnehäire ja düsartria ning tal on vajalik regulaarne töö logopeediga. Seoses lapse diagnoosiga on talle määratud käia väikeses klassis (kuni 8 last) – aluseks on Rajaleidja komisjoni otsus. Haigekassa hüvitab üksnes osaliselt logopeedi teenuseid. Juunis läheb hageja kliinilise psühholoogi juurde. Vastuvõtuaeg on juba broneeritud. Sõitmine Tartu võtab tavaliselt terve päev ja on seotud täiendavate kuludega. Juunis 2024 on vaja käia Tartu arstide juures kaks korda. Mais 2024 on lapsel lõpupidu lasteaias. See on seotud täiendavate kuludega: pidulik riietus, fotograaf, lilled, kingitused lastele ja õpetajatele, animaator. Augustis 2024 tuleb ette valmistada last kooliks. Hageja emal on juba hagejale ostetud tahvelarvuti, tool, laud, raamaturiiul. Tuleb osta täiendavalt kooli riietuse, telefoni, smartkellad, spordiriietuse, vahetusjalatsid, seljakoti, kantseleitarbed.
  9. 12.06.2024.a. esitatud seisukohas jääb hageja hagiavalduses toodud nõude juurde. Hageja märgib, et kostja tegi kompromissettepaneku tasuda hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist 250 eurot. Kohus andis pooltele tähtaja
  10. juuni 2024.a. kompromissi sõlmimiseks. Hageja teatab, et jääb oma nõude juurde ning ei ole nõus kostja pakutud kompromissiga. Kostja pakutud igakuine makse 250 eurot ei ole see summa, mis on vajalik hagejale tema igapäevaste kulutuste rahuldamiseks. Hageja jääb seisukohale, et kostja ei ole esitanud õigeid andmeid oma materiaalse olukorra kohta ning ei ole ka tõendanud ega põhjendanud, et tal on alused seaduses sätestatud elatise miinimummäära vähendamiseks

§ 102lg 2 alusel.

Hageja on erivajadustega laps. Lapse terviseseisundi parandamisega tuleb aktiivselt tegeleda, ja kõik see eeldab täiendavaid kulutusi. 13.05.2024 sai hageja psühhiaatrilt vastuse, et lapsele on vajalik vaimse tervise õe vastuvõtt. Lapsel esineb viiteid autismispektri häirele. Samuti lapsel on diagnoositud ekspressiivse kõne häire. Hageja sõidab 09.08.2024 Tartu vaimse tervise õe vastuvõtule. Hageja viibis 22.05.2024 neuroloogi vastuvõtul Tallinnas. Neuroloog määras hagejale xxx, ehk xxx, mis toimub 10.07.2024 Tallinna Lastehaiglas. Uuring tehakse laste une ajal. Korduv vastuvõtt neuroloogi juures on 15.08.2024 Lääne-Tallinna Keskhaiglas. 06.06.2024 oli hageja Tartus kliinilise psühholoogi juures. Arst pani lapsele diagnoosi: xxx (xxx). Arst soovitas hagejale tarvitada tähelepanu kontsentreerimiseks vitamiine Esprico. Viitamiinide üks pakk maksab 24,75 eurot. Pakkis on 60 tükki, vajalik annus on 4 tükki päevas. See tähendab, et ühes kuus on vajalik kaks pakki, s.o 49,50 eurot. Samuti arst soovitas lapsel käia tennise või sulgpalli huviringis. 27.06.2024 sõidab hageja Tartu adenoidide kontrollimiseks. Hagejal on ekspressiivse kõne häire ning vajalikud logopeedi teenused. Hetkel on hagejal broneeritud tasuta vastuvõtt logopeedi juurde alles januaaris

  1. Kui pöörduda logopeedi juurde järjekorra väliselt, siis maksab üks tund 30 eurot. Hagejal on
  2. astme xxx. Lapsele tuleb osta head õiged jalanõud, teha taastusravi, osta tallatoed ja muud ortopeedilised abivahendid. Kõige odavam ortopeediline jalats maksab 40 eurot. Ortopeedilised pinsolid maksavad 20 eurot. Hagejal on nõrk immuniteet ja on võimalik adenoidide retsidiiv. Arsti saatekirja alusel on hagejale määratud soolaravi. Soolakambri abiga on võimalik tugevdada immuniteeti ja vähendada adenoide. Ühe kuuri (10 seanssi) maksumus on 65 eurot. Haigekassa seda kulu ei hüvita. 4 Hageja igakuised vajalikud kulud on ca 684,50 eurot. Kuna kostja ei toeta hagejat vajalikul määral, abistab hageja ülalpidamist tema vanaema (s.o hageja ema) – pensionär. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Kostja esitas kohtule väljavõtte tema pangakontost nr EEXXX SEB Pank AS-s. Väljavõttest nähtub, et tehakse ülekandeid I. K. kontole EEXXX. Samuti teeb kostja ülekanded kontole nr EEXXX(nt. 27.11.2023 – 160,00 eurot; 29.12.2023 – 100,00 eurot; 26.01.2024 – 41,00 eurot; 28.02.2024 – 100,00 eurot). Kostja on X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige ning määrab ise endale töötasu suuruse. Andmeid X OÜ sissetulekute kohta ei ole kostja esitanud. Kostja väide, et tal puudub muu amet, on vale. Kostjal on x haridus. Samuti kostja töötas tehases operaatorina, tegeles ehitustöödega. Eeltoodu alusel jääb hageja seisukohale, et kostjal puuduvad alused elatise tasumiseks alla miinimummmäära (

§ 102lg 2).

Hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada täielikult. II KOSTJA VASTUVÄITED

  1. I. K. hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja märgib, et kavatseb esitada kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kostja avaldab kahetsust, et lapse ema näeb temas vaid rahalist abi ning ei pea oluliseks isa ja poja vahelist suhtlust. Kostja kinnitab, et osaleb oma laste ülalpidamises. K. K. teab, et kostjal on eelmisest abielust sündinud tütar S, kelle ülalpidamiseks tasub samuti regulaarselt elatist. Kostja abistab oma lapsi niivõrd kuivõrd nad vajavad ja kuipalju kostja suudab. I. K. kinnitab, et on OÜ X osanik ja juhatuse liige, kuid erilist materiaalset hüve sellest ei saa, töötab lepingu alusel X-is. Kirjalikku lepingut ei ole, kuid firma kindlustab rakenduse kaudu kostjat klientidega ning arvestab kliendi sõidu eest maha 20%, ülejäänud raha laekub OÜ X arvele. Sellest rahast, mis kostja teenib, saab ta endale lubada väidetavalt vaid 763,18 eurot kuus ning tasuda sotsiaal- ja tulumaksuna 340 eurot. Äri pidamine on samuti seotud kuludega kütusele, transpordivahendi remondile, kindlustusele, tehnoülevaatusele, raamatupidamisteenusele jne. Vastusele lisatud konto väljavõttest on näha igakuised regulaarsed elatisemaksed lastele. Kostjal on sõiduauto Toyota Avensis, mis on
  2. aasta väljalase ning vajab seetõttu pidevat hooldust. Uue sõiduki soetamiseks ei ole piisavalt vahendeid ja ka seda sõidukit müüa ei ole võimalik, kuna kostja vajab seda oma tööks. Kostjal on 4-toaline korter XXX, mille ülalpidamiseks (kommunaalteenusteks) kulub kuus 180 eurot. Kostja üritab korteri maha müüa, soetada väiksema, mida oleks lihtsam ülal pidada. Palgast 763,18 eurot jääb kostja isiklikuks tarbeks vaid 140 eurot, millest ei jätku isegi toiduainetele, rääkimata riietest jne. Puhkust kostjal ei ole, samuti ei ole võimalik minna töövõimetuslehele, kuna sel juhul on oht, ei suuda enam elatist tasuda. Kostja töötab selleks, et tasuda elatisemakseid ja et ei tekiks võlgnevust, millest pärast enam lahti ei saa. Mis puudutab hageja väidet hindade kasvule, siis see on mõjutanud kõiki, ka kostjat, mitte üksnes hagejat. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on 116 euro võtta suurem kui kostjal, lisaks saab ta lapsetoetust 80 eurot. Lapse tervislikest probleemidest ei ole kostja teadlik, kuna lapse ema ei võimalda kostjal lapsega suhelda. Suhelda ei võimaldata ka isapoolsetel vanavanematel, kes seda väga sooviksid. Kostja ülalpidamis on ka tütar S, kes ei pea jääma ebavõrdsesse seisu seetõttu, et hageja nõuab suuremat elatist. Samuti oleks poja huvides suhelda isaga, see rikastaks poja elu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
  3. 21.05.2024.a. menetlusdokumendis märgib kostja, et hageja kirjeldus kostja majandusliku seisundi kohta ei vasta tegelikkusele, Hageja seaduslik esindaja on esitanud ka vanad sõiduautod uutena. Mis puudutab kohvimasinat ja tolmuimejat, siis sai kostja need eelmise abikaasaga ühisvara 5 jagamise arvel. Kostja kinnitab, et ettevõttel on tulud olemas, vastasel juhul ei oleks võimalik saada ka töötasu, kuid tulud ei kuulu kõik kostjale. Ettevõttes X AS praegu ei tööta, tellimusi ei ole. Kostja ei eita Xis töötamist, kuid tõendit esitada ei ole võimalik, kuna firma kostja rahaasjadesse ei sekku, võtab maha vaid oma komisjonitasu. Õige on hageja esindaja väide, et kostja lapsega ei suhtle, kuid suhtlust ei ole hageja ema enda süül. Kostjal ei võimaldata poega õnnitleda tema sünnipäeval ega ei võimaldatud ka veeta aega aastavahetusel. Kostja teeb seisukohas hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt tasub elatist 250 eurot kuus. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
  6. 14.07.2017.a. määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx kinnitas kohus kompromissi, millega I. K. kohustus alates 01.07.2017.a. kuni XXX.a. (kuni lapse täisealiseks saamiseni) tasuma elatist iga kuu 200 eurot (dtl 10-11).
  7. Käesolevas tsiviilasjas nõuab V. K. kompromissimäärusega mõistetud elatise suurendamist

§ 101sätestatud (arvestatud) määrani. 10. Ts

MS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi

  1. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Eeltoodu kehtib ka kompromissi kinnitamise määruse alusel tasumisele kuuluvate elatisemaksete muutmise kohta. TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
  2. Hagejate seaduslik esindaja K. K. selgitab, et kompromissi kinnitamisest
  3. a kuni käesoleva ajani on oluliselt muutunud nii lapse vajadused (tänaseks on laps saanud 7 aastaseks) kui ka kallinenud nii kommunaalteenused, toiduained kui muud esmatarbekaubad, seega ka lapse ülalpidamiskulu kuus. Kostja leiab, et asja lahendamisel tuleb arvesse võtta nii tema majanduslikku olukorda kui ka asjaolu, et tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, tütar S, kellele maksab samuti igakuiselt 6 elatist 200 eurot. Seega on kostja arvates ta

§ 102

lg 2 kirjeldatud olukorras, mis õigustab elatise tasumist alla miinimummmäära ning elukalliduse tõus on mõjutanud kõiki, mitte üksnes hagejat.

  1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Kompromissimäärusega 2017.a. elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid ei tuvastatud.
  2. Kostja ei ole nõus elatise suurendamisega.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada aga ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kui vanem leiab, et ta on

§ 102

lg 2 olukorras, kus on õigustatud elatise väljamõistmine alla miinimummäära, tuleb neid asjaolusid tõendada. 14. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuist elatist arvutatakse järgmiselt: Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma (

§ 101lg 3).

Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2024.a. 272, 76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. 7 Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  2. aprillil. Keskmine brutopalk
  3. aastal oli 1832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2023.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt:

§ 101

lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot

101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Nii hageja kui kostja on kinnitanud, et isa ja laps omavahel ei suhtle ega kohtu, seega

§ 101lg 6 käesoleval juhul rakendamisele ei kuulu.

Käesoleval juhul kujuneb igakuise miinimumelatise suuruseks 287, 72 eurot.

  1. Kostja tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt oli nõus tasuma poja ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud. Kohus märgib, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13)
  2. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja väidab, et on

§ 102

lg 2 olukorras mis õigustab elatise väljamõistmist alla seaduses kehtestatud miinimummäära (st mõjuv põhjus), tuli kostjal seda ka tõendada. 03.02.2014.a otsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX on välja mõistetud I. K.lt elatis tütre S ülalpidamiseks 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101sätestatud miinimummäära (dtl 49-50).

Kostja esitatud kontoväljavõttelt nähtuvad elatisemaksed S ülalpidamiseks 200 eurot kuus (dtl 43-47). I. K. on X OÜ osanik ja juhatuse liige (dtl 41), äriregistri andmetel on äriühing asutatud

  1. aastal, mistõttu majandusaasta aruannet esitatud ei ole. I. K. esitatud kontoväljavõttelt (dtl 43-48) nähtub töötasu X OÜ-st 689,12 ja 763,18 eurot. Samas nähtuvavad ka kanded endale 15.10.2023 400 eurot ja 06.02.2024 150 eurot (dtl 43,36). Seega ei ole kostja esitanud oma kõikide kontode väljavõtteid ning tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto Toyota Avensis reg nr. XXX omanik, registreerimistunnistus väljastatud 25.10.2023.a. (dtl 105). Kinnistusraamtusse on I. K. kantud xxx (registriosa nr xxx) omanikuna. Hageja seaduslik esindaja märgib, et kuna kostja on ajavahemikus 2020-2023 omandanud vara kokku ca 36 000 euro väärtuses, so nelja toalise korteri aadressil xxx, ja sõiduauto Toyota Avensis, ei vasta tegelikkusele kostja väide, et tema igakuine sissetulek on ca 700 eurot kuus, millest maksab 8 elatist 400 eurot. Kostja ei ole töövõimetu ning arvestades tema vanust, saab ta leida endale täiendava või muu töökoha hagejale elatise miinimummääras tasumiseks.
  2. Kohus nõustub, et kostja on aastatel 2020-2023 soetanud endale vara, on aga tasunud elatist ka kahele lapsele, seejuures hagejale vastavalt 2017.a kompromissimääruses kokkulepitule. Ilmselge on ka see, et kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta (kõikide kontode väljavõtteid, kust nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud). Kostja on esitanud kontoväljavõtte, kust nähtuvad töötasuna ülekanded X OÜ-lt, samas ka ülekanded oma teiselt kontolt. Kui uskuda kostja väiteid, et tema reaalne sissetulek on 763,18 eurot nagu nähtub esitatud kontoväljavõttelt, jääb kohtule arusaamatuks millistest vahenditest või mille arvelt katab kostja oma igapäevase toimetuleku kui 763,18 eurost arvestada maha elatis S-le 200 eurot, korteri ülalpidamiskulu 180 eurot ning kompromissina pakutud 250 eurot elatisraha V.ile (763,18-200-180-250=133,18). Seega ei ole eluliselt usutavad kostja väited oma majandusliku seisundi kohta. Kohus märgib ka seda, et kostjale ei saanud
  3. aastal kompromissi sõlmimisel tekkida ootust, et toona 6 kuuse poja ülalpidamiskulu jääb kuni tema 18-aastaseks saamiseni muutumatuks (kostja jaoks 200 eurot). Lapse kasvades muutuvad ka tema vajadused. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tegelikke andmeid oma majandusliku seisundi kohta, ei saa kohtu hinnangul tõendatuks lugeda ka asjaolu, et kostjal on olemas mõjuv põhjus elatise tasumiseks alla

§ 101

järgi arvestatud miinimummäära ning et elatise väljamõistmisel hageja kasuks

§-s 101 arvestatud miinimummääras jääks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (hageja), või kostja kahjustaks lapsele miinimumelatise maksmisega enese tavalist ülalpidamist. Kui kostja korter on hetkel müügis hinnaga 34 000 eurot (dtl 69) ja selle võõrandamise korral soetab kostja endale väiksema ja soodsama korteri, on võimalik vabanevate vahendite arvelt muuhulgas kanda ka lapse ülalpidamiskulu seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus rõhutab veelkord, et kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

  1. Hageja seaduslik esindaja on esitanud lapse igakuiste kulude tabeli, mille järgi on igakuised kulud kokku 684,50 eurot (dtl 96). Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, mitte nt pooles ulatuses märgitud kuludest, ei käsitle kulude põhjendatust. Kohus märgib vaid, et kohtu hinnangul on ülepaisutatud väidetav kulu toidule 200 eurot. 7 aastase lapse toitmiseks eraldivõetuna ei kulu 200 eurot kuus kuivõrd toitu ostetakse ja valmistatakse üldjuhul perele ühiselt. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et laps vajaks eridieeti. Samas on hageja tõendanud, et laps vajab tervisliku seisundi parandamiseks tähelepanu ja sellega kaasneb ka lisakulu (nii ravimitele, protseduuridele kui transpordile; dtl 73, 74-77, 78, 79, 80, 9195). K. K. töötab X OÜ-s ning tema keskmine netotöötasu on ca 880 eurot kuus, sellele lisandub lastetoetus 80 eurot kuus. K. K. omandis on kinnisvara, s.o korteriomand aadressil xxx, mis on hageja ja hageja ema alaline elukoht.
  2. Kostja väitel ei võimaldata tal hagejaga suhelda. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 143lg 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi

  1. lõike järgi peab vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kui kostja on olukorras, kus tal on põhjendamatult takistatud lapsega suhtlemine, on asjakohane esitada kohtule suhtluskorra kindlaksmääramise avaldus. Samas ei tähenda suhtluse puudumine ülalpidamiskohustuse puudumist. 9
  2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alates 27.03.
  3. aastast (so alates elatise suuruse muutmise hagi kohtule esitamisest)

§ 101arvestatud määras summas 287,72 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada I. K. poolt menetluse ajal tasutud elatise makseid.

  1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
  3. Hageja taotleb menetluskulude jätmist I. K. kanda kuna kostja ei nõustunud kohtuvälise kokkuleppega. Kohus märgib, et kohtumenetluses tegi ka kostja kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub elatist poja ülalpidamiseks 250 eurot kuus. Hageja sellega ei nõustunud. Kohtu hinnangul oli kostja kompromissettepanek mõistlik, arvestades seejuures, et kui juurde arvestada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot (mida tuleb arvesse võtta elatise suuruse määramisel), olnuks hageja jaoks igakuise elatise suurus (250 + 40) peaaegu võrdne käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatisega. Kohus jätab menetluskulud vastavalt TsMS § 164 lg 1 sätestatule poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.