Obsah (26)

§ 173§ 177§ 180§ 175§ 179§ 423§ 417§ 412§ 126§ 38§ 318§ 189§ 319§ 315§ 55§ 262§ 2631§ 54§ 10§ 154§ 35§ 34§ 45§ 266§ 300§ 294

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2024.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-4725 (22922900114) Kohtunik Heli Sillaots Koh

§ 173

lg 1 p 3,

§ 173

lg 4,

§ 177

p 3 alusel jätta kriminaalasja menetlemisega seonduv tõlkekulu riigi kanda.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanilt riigituludesse menetluskuluna kokku 5331.07 € (viis tuhat kolmsada kolmkümmend üks eurot seitse senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:     735.55€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (IV, 90-99;

§ 175

lg 1 p 4), 3102 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses kuni 08.12.2023 kaasa arvatud (III, 8-15, 63-66;

§ 175

lg 1 p 4), 263.52 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses 04.01.2024.a (

§ 175

lg 1 p 4), 1230 € sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179

lg 1 p 2).

§ 180

lg 3 alusel võimaldada menetluskulu 5331.07 € tasuda 12 kuu jooksul ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 444.26€ (nelisada nelikümmend neli eurot kakskümmend kuus senti) ja 12.-l kuul tasuda 444.21€ nelisada nelikümmend neli eurot kakskümmend üks senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2 ja

§ 412

lg 3 koostoimes

§ 180lg 3, Kar

S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 5331.07 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99924700000329 ühele järgmistest kontonumbritest:     SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-4725, menetluskulu 04.01.2024.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsja vandeadvokaat Rein Napa 04.01.2024.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa OÜ (asukoht Tartus Pliiatsi tn 5) kasuks 263 eurot 52 senti (sellest käibemaks on 47.52€) vandeadvokaat Rein Napa süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras kohtumenetluses 04.01.2024.a kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi eest.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestised DVD-R plaadil (ümbrikus: IV, 13). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3,4, VÕS § 130 lg 1, VÕS § 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel rahuldada kannatanu L. R. tsiviilhagi varalise kahju 3 hüvitamise nõudes ja välja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanilt 480€ (nelisada kaheksakümmend eurot) kannatanu L. R. (R., isikukood XXX, asukoht Tartu Vanglas karistust kandmas) kasuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 1, 5, VÕS § 134 lg 2, 5, VÕS § 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel rahuldada kannatanu L. R. tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja välja mõista Muhammad Ibrahim Uthmanilt (Uthman) 1000€ (üks tuhat eurot) kannatanu L. R. (R., isikukood XXX, asukoht Tartu Vanglas karistust kandmas) kasuks. Kannatanul L. R. tekib kohtuotsuse jõustumisest alates õigus pöörduda Muhammad Ibrahim Uthmanilt tsiviilhagivõlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatava kaitsjale Rein Napale, kannatanutele L. R., E.L. V., G. K., A. M., M. S. ja A. R. ning kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani asukohajärgsele vangistusasutusele. Kannatanu L. R. jaoks tõlkida kohtuotsus vene keelde ja edastada talle tõlge. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani jaoks tõlkida kohtuotsus ja makseinfo XXX keelde ning edastada talle nende tõlked. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsus edastada:     kannatanule L. R. vanglasse allkirja vastu, et tal oleks võimalik soovi korral sellega pöörduda kohtutäituri poole vangistusasutusele Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes vangistuse täideviimiseks Politsei- ja Piirivalveametile, otsustamaks, kas vanglakaristuse kandmiselt vabanevale või vabanenud välismaalasest süüdimõistetule Muhammad Ibrahim Uthmanile on vajalik teha väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 kohaselt ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas

§ 38lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanuid L.

R. ja M. S. nende soovil süüdimõistetu Muhammad Ibrahim Uthmani vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning vanglast ennetähtaegselt vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (

§ 189

lg 3).

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Käesoleva kohtuotsuse resolutiivosas on kirjas, et kohtuotsus koostatakse hiljemalt 19. jaanuariks 2024.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

19. jaanuari 2024.a määrusega muutis kohus

§ 315

¹ alusel ära kriminaalasjas nr 1-234725 kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu pooltele teatavaks tegemise senise aja (19.01.2024 kell 15:00) ja

§ 315

lg 8 alusel määras uueks kohtuotsuse pooltele kohtus 4 kättesaadavaks tegemise ajaks hiljemalt teisipäev, 23. jaanuar 2024.a kell 15:00 kohtu kantselei kaudu.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA SÜÜDISTUSAKT 07.08.2023.a saabus kohtusse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Laasi 07.08.2023.a koostatud süüdistusakt Muhammad Ibrahim Uthmani süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi ja süüdistuses KarS § 274 lg 2 p 3 järgi (I, 1-8). 07.08.2023.a süüdistusaktis kajastatud Muhammad Ibrahim Uthmanile esitatud süüdistus on alljärgnev. Muhammad Ibrahim Uthmanit süüdistatakse selles, et tema pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et Muhammad Ibrahim Uthman kasutas 14.12.2022 kella 15:20 paiku Tartus, Turu 56 asuva Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone

1. osakonna pesuruumis ja olmeruumi koridoris kinnipeetav L. R. (R.) suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda korduvalt käega kehasse ja näkku, põhjustades sellega L. R. füüsilist valu ja tervisekahjustused – paremal pool alaseljal abaluu piirkonnas 3 cm kriimustus, paremal jalal põlvest 15 cm allpool 0,5 cm marrastus, parema õla ja käe ühendumise piirkonnas 3 cm x 2 cm punetav ala, vasaku käe biitsepsi piirkonnas kolm kriimustust – Ukujuline 3 cm, 2 I-kujulist 1,5 cm; pealael 3 cm x 2 cm punetav ala, laubast üleval pool paremal kaks 0,5 cm haava, lauba ülaosas 1,5 cm suurune punetav ala, mis laieneb 3 cm üles kõrgema punetusega; ninajuurel 1 cm marrastus, vasakul pool põsesarnal 2 muhku, 3 cm x 2 cm ja 1 cm x 1,5 cm, mõlema keskel veritsev haav; paremal pool kulmu ülaosas 2 cm x 1 cm muhk, mille keskel marrastus. Sellega pani Muhammad Ibrahim Uthman toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse Muhammad Ibrahim Uthmanit KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas Tartus Turu 56: - ähvardas 20.12.2022 kella 08:15 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvaid vanemvalvur E.-L. V.´d, vanemvalvur G. K. (K.) ja praktikant A. M.´t tapmisega, öeldes neile korduvalt inglise keeles „fuck you, I will kill you all“ ja „I will kill you“, millist ähvardust pidasid E.-L. V., G. K. ja A. M. veenvaks; - ähvardas 23.12.2022 kella 08:12 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvat G. K. (K.) vägivallaga, öeldes talle inglise keeles „you think you are big and strong, knife is stronger“, millist ähvardust pidas G. K. veenvaks. - 09.05.2023 kella 11:40 paiku ähvardas süüdimõistetute eluhoone Võru poolses jalutusaedikus ametiülesandeid täitvat vanemvalvur M. S. tapmisega, öeldes talle korduvalt inglise keeles „I will kill you when I can“, „I will kill you motherfucker“ ja „I will kill you bitch“. M. S. tundis hirmu ning võttis ähvardust reaalsena. - 09.05.2023 kella 13:30 paiku esitas Tartu Vanglale kirjalikud vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, kus ähvardas vanemvalvur M. S. (S.) ja 5 inspektor-kontaktisik A. R. (R.) tapmisega, kirjutades mh „If I see tis son abitch M. S. around me or A. R. I will finish them. I was held my self all tis time put not eney more I will stand up front of all of you racist mither fuckar“. M. S. sai kirjalikust ähvardamisest teadlikuks kannatanuna ülekuulamise käigus 09.05.2023 ajavahemikus kell 14:16–15:
2. M. S. ja A. R. tundsid mõlemad hirmu ning võtsid ähvardust reaalsena. Sellega pani Muhammad Ibrahim Uthman toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. KAITSEAKT 31.08.2023 saabus kohtusse kaitseakt (I, 116-118). Kaitseakti koostas süüdistatava kaitsja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat Rein Napa. Kaitseakti kohaselt ei ole Muhammad Ibrahim Uthmanile esitatud süüdistused tõendatud ja kannatanu L. R. tsiviilhagi ei ole põhjendatud. Kohtulikul uurimisel tuleb uurida süüdistusakti punktis 17 loetletud dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid ning süüdistatava ütlusi. Kaitsja taotleb kohtus tunnistajatena üle kuulata Tartu Vanglas viibivad kinnipeetavad M. L. ja M. M., kes teavad anda ütlusi süüdistuse 14.12.2022.a episoodi tõendamiseseme asjaolude kohta. Kaitsjal rohkem taotlusi ei ole. EELISTUNG JA KOHTU ALLA ANDMINE Eelistung toimus 05.09.2023.a (I, 140-151). Süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman toimetati eelistungiks füüsiliselt kohtusaali kohale, tagamaks talle paremaid võimalusi suhtluseks enda kaitsjaga ja tõlkidega. Tõlke oli eelistungil süüdistatava jaoks kaks, s.o eestiaraabia keele tõlk ja eesti-inglise keele tõlk. Tsiviilhagi esitanud kannatanu L. R. osales eelistungil kaugülekuulamisega Tartu Vanglast, kus ta kannab karistust. Kannatanu L. R. jaoks oli kohtuistungil eesti-vene keele tõlk. Süüdistatav esitas eelistungil enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks taotluse, mille kohus jättis kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 54 p 1,2 ja

§ 55

lg 1,2 alusel rahuldamata, kuna kaitsja taandamiseks seaduslikku ja põhjendatud alust ei ole. Eelistungil kaugülekuulamisega vanglast osalenud kannatanu L. R. jäi enda tsiviilhaginõuete juurde ja

§ 262

lg 1 p 41,

§ 2631

lg 1 alusel võttis kohus menetlusse vastu süüdistusaktile lisatud ja kohtueelses menetluses kannatanu L. R. esitatud tsiviilhaginõuded varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Eelistungil kooskõlastati kohtuistungi toimumise aeg 2023.a oktoobrikuusse. 05.09.2023.a määruses vormistas kohus kirjalikult süüdistatava taotluse rahuldamata jätmise ja

§ 54

p 1,2,

§ 55

lg 1,2 alusel süüdistatava kaitsjat vandeadvokaat Rein Napat ei taandanud (I, 152-157). 05.09.2023.a määrusega andis kohus Muhammad Ibrahim Uthmani süüdistusaktis kajastatud süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1, KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kohtu alla ja võttis

§ 262

lg 1 p 41,

§ 2631lg 1 alusel menetlusse vastu 07.

augustil 2023.a koostatud süüdistusaktile lisatud ja kohtueelses menetluses kannatanu L. R. esitatud tsiviilhaginõuded varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohtuistungi ajaks määrati 02., 06., 09.,

1. ja
2. oktoober 2023, algusega kõigil päevadel kell 10, süüdistatava füüsiliselt kohtusaali kohale toimetamisega. (I, 152-157: kohtu alla andmise määrus eesti keeles; tõlge 6 koos kohtukutsega süüdistatava jaoks araabia keelde: II, 85-90; tõlge kannatanu L. R. jaoks vene keelde: II,55-61). Mis puutub süüdistusaktis kajastatud süüdistuses olevatesse ingliskeelsetesse väljenditesse (I, 7), millised prokuratuur esitas kohtule neid eesti keelde tõlkimata, siis peab kohus vajalikuks täheldada alljärgnevat. Süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman valdab inglise keelt. Kõik käesolevas asjas tehtud kirjalikud pöördumised on süüdistatav senini koostanud ja esitanud maakohtule inglise keeles, eelistades kirjalikus suhtluses inglise keelt enda emakeelele, milleks on araabia keel. Neil asjaoludel süüdistuses olevate ingliskeelsete väljendite eesti keelde tõlkimata jätmine süüdistatava huve ei kahjusta. Samas on

§ 10

lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse keel eesti keel.

§ 10

lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.

§ 262

lg 1 punktis 2 on kohtule antud võimalus süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks, kui süüdistusakt ei vasta

§ 154

nõuetele.

§-s 154 on sätestatud süüdistusaktile esitatavad nõuded. Nende nõuete hulgas ei ole otsesõnu kajastatud, et kõik süüdistusaktis olev peaks olema eesti keeles või eesti keelde tõlgitud. Eelistungil ja ka enne seda keegi süüdistusakti prokuratuurile tagastamist ei taotlenud. Sellest lähtudes pidas kohus põhjendatuks lahendada see olukord süüdistuses olevate ingliskeelsete väljendite eesti keelde tõlkimisega. Süüdistuses olevate ingliskeelsete väljendite tõlge asub kohtutoimiku II köites lk 43-44 ja see on alljärgnev: Lisaks süüdistatakse Muhammad Ibrahim Uthmanit KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles kinnipeetav Tartu Vanglas Tartus, Turu 56: ähvardas 20.12.2022 kella 08:15 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvaid vanemvalvur E.-L. V. (V.), vanemvalvur G. K. (K.) ja praktikant A. M. (M.) tapmisega, öeldes neile korduvalt inglise keeles „minge perse, ma tapan teid kõik“ ja „ma tapan teid“, millist ähvardust pidasid E.-L. V., G. K. ja A. M. veenvaks; ähvardas 23.12.2022 kella 08:12 paiku E-5 osakonna kambris nr 2018 ametiülesandeid täitvat G. K. (K.) vägivallaga, öeldes talle inglise keeles „sa arvad, et oled suur ja tugev, aga nuga on tugevam“, millist ähvardust pidas G. K. veenvaks. 09.05.2023 kella 11:40 paiku ähvardas süüdimõistetute eluhoone Võru poolses jalutusaedikus ametiülesandeid täitvat vanemvalvur M. S. (S.) tapmisega, öeldes talle korduvalt inglise keeles „ma tapan su, kui saan“, „ma tapan su, persevest“ ja „ma tapan su, mõrd“. M. S. tundis hirmu ning võttis ähvardust reaalsena. 09.05.2023 kella 13:30 paiku esitas Tartu Vanglale kirjalikud vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, kus ähvardas vanemvalvur M. S. (S.) ja inspektor-kontaktisik A. R. (R.) tapmisega, kirjutades mh „Kui ma seda persevesti M. S. või A. R. enda läheduses näen, teen neile otsa peale. Olen end kogu see aeg tagasi hoidnud, aga enam mitte. Ma seisan kõikidele teile rassistlikele persevestidele vastu“. M. S. sai kirjalikust ähvardamisest teadlikuks kannatanuna ülekuulamise käigus 09.05.2023 ajavahemikus kell 14:16–15:10. M. S. ja A. R. tundsid mõlemad hirmu ning võtsid ähvardust reaalsena. 7 Sellega pani Muhammad Ibrahim Uthman toime KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. korduva vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Süüdistuses kajastatud ingliskeelsete väljendite tõlge eesti keelde väljastati nii prokurörile kui ka kaitsjale (II, 46, 48-49). Süüdistatavale tõlgete väljastamiseks vajadus puudus, kuna süüdistatav valdab inglise keelt. KOHTUISTUNG Kohtuistungi aeg Kohtuistung toimus Tartu Maakohtus Tartu kohtumajas 02., 06., 09., 10., 17. ja 26.10.2023 ning 08.12.2023 ja 04.01.2024. Esialgselt kavandatud istungipäevadele tuli juurde kooskõlastada täiendavad istungipäevad, kuna 10.10.2023.a ei õnnestunud tehnilistel põhjustel kaugülekuulamistega kaitsja kaitseaktis taotletud tunnistajaid M. L. ja M. M. üle kuulata (V, 91-92) ning ka süüdistatava viimane sõna kujunes pikaks, kestes kahel istungipäeval 08.12.2023 ja 04.01.2024.a. Tõlgi abi tagamine Süüdistatavale Muhammad Ibrahim Uthmanile tagati kogu kohtumenetluse ajaks maakohtus õigus tõlgi abile (

§ 35

lg 2,

§ 34lg 1 p 2¹).

Eelistungil 05.09.2023.a olid kohal nii eesti-araabi keele tõlk Eva-Louisa Radhaa kui ka inglise-eesti keele tõlk Edmund Alexander Dalton, kuna kohtule ei olnud siis teada, millist tõlki süüdistatav kohtumenetlusse vajab. Eelistungile süüdistatavale kahe tõlgi kutsumisel lähtus kohus sellest, et kriminaalasjas nr 1-20-7948 tehtud 15.06.2021.a kohtuotsusest nähtuvalt osalesid sealses üldmenetluses peetud kohtuistungil nii araabia keele tõlk kui ka inglise keele tõlk (IV, 39). Seetõttu tagas kohus süüdistatavale eelistungiks tema õiguste paremaks tagamiseks mõlemad tõlgid. Eelmenetluses asus süüdistatav seisukohale, et soovib kohtumenetlusse kohtuistungile enda emakeele, see on araabia keele tõlki (I, 148). Kuna süüdistatav asus eelmenetluses seisukohale, et eelistab ja soovib kohtumenetlusse kohtuistungile ainult ja üksnes araabia keele tõlki, keeldudes kategooriliselt inglise keele tõlgist (I, 148), kuigi inglise keelt valdab süüdistatav nii kõnes kui ka kirjas, siis osales maakohtus üldmenetluses peetud kohtuistungil araabia-eesti keele tõlk Eva-Louisa Radhaa. Inglise-eesti keele tõlk Edmund Alexander Dalton osales kohtuistungil üksnes kaitseaktis taotletud tunnistajate M. L. ja M. M. ütluste tõlkimisel selliselt, et esmalt tõlkis serbia-inglise keele tõlk Ivanka Zubic tunnistajate serbia keeles öeldu inglise keelde ja inglise keelest tõlkis eesti keelde tõlk Edmund Alexander Dalton. Vene-eesti keele tõlgid Regina Laiapea, Natalia Tselikova ja Alla Lašmanova osalesid vaheldumisi kohtumenetluses istungil ajal, mis istungist võttis osa kannatanu L. R., kelle emakeeleks on vene keel. Tõlkide KarS § 318 ja KarS § 321 järgi teadvalt vale tõlke ja tõlkimisest keeldumise eest hoiatamise kohta allkirjalehed asuvad:  Edmund Alexander Dalton (eesti-inglise keele): I köide, lk 141  Eva-Louisa Radhaa (eesti-araabia keele): I köide, lk 142  Ivanka Zubic (inglise-serbia keele): II köide, lk 105, 119-120, 176  Regina Laiapea (eesti-vene keele): I köide, lk 140 ja V köide, lk 1 8   Natalia Tselikova (eesti-vene keele): V köide, lk 14 Alla Lašmanova (eesti-vene keele): V köide, lk 15 Kaitseõiguse tagamine Süüdistatavale Muhammad Ibrahim Uthmanile tagati kogu kohtumenetluse ajaks maakohtus õigus kaitsja abile (

§ 35

lg 2,

§ 34lg 1 p 3).

Kohtueelses menetluses määrati Eesti Advokatuuri poolt kahtlustatavale Muhammad Ibrahim Uthmanile kaitsjaks riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat Rein Napa (IV, 56, 61, 9099), kes jätkas enda kohustuste täitmist süüdistatava kaitsjana ka maakohtus. Süüdistusaktis (I, 1) ja sellele lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas (I, 15) on süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsjaks kajastatud vandeadvokaat Rein Napa.

§ 45

lg 4 kohaselt on üldmenetluses kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

§ 45

lg 5 kohaselt on riigi õigusabi osutamise korras määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja Riigikohtus kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Kohtumenetluses osaleski süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani kaitsjana riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat Rein Napa. Süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman esitas eelistungil 05.09.2023 taotluse enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks, kuna kaitsja ei ole tema jaoks usaldusväärne, väites, et Rein Napa on pandud talle kaitsjaks Tartu Vangla töötajate poolt, kaitsja teeb koostööd Tartu Vangla töötajatega, Rein Napa pole tema poolt olnud, pole tema kaitseks välja astunud ning Rein Napa ei räägiks tema kui süüdistatava kaitseks. Eelistungil 05.09.2023 avaldas süüdistatav soovi ennast kohtumenetluses ise kaitsta. 05.09.2023.a eelistungil tegi süüdistatav enda kaitsjale etteheiteid, et tema ennetähtaegselt vanglast vabastamise menetlus ei olnud advokaat Rein Napaga edukas, teda ei vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega ja kaitsja seda kohtumäärust ei vaidlustanud, kaitsja pidanuks talle tagama pääsu pagulaskeskusesse elama minna pärast vanglast enne tähtaega vabastamist. Kaitsja avaldas seepeale, et kaitsjal on kõik suhted vanglatöötajatega tööalased, vanglatöötajate hulgas pole tal ühtegi sõpra; kaitsja ei saa anda kahtlustatava ülekuulamise ajal seisukohta selles osas, kas kahtlustus on põhjendatud; kaitsjal puuduvad sõprussuhted ka prokuröriga, isiklikke ja peretutvusi prokuröriga pole; kaitsjal pole olnud prokuröriga sellist suhtlust, et oleks alust pidada kaitsjat kaldunuks prokuratuuri poolele; ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saanudki menetlus olla kaitsealuse jaoks positiivne, kuna asjaolud olid kaitsealuse vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu – kaitsealusel 21 kehtivat distsiplinaarkaristust ja kindel elukoht puudus; kaitsja ei saa võtta kaitsealust enda juurde elama. 05.09.2023.a eelistungist osa võtnud prokurör Kristiina Laas oli süüdistatava esitatud taotluse osas seisukohal, et kaitsja tuleb jätta taandamata, kuna seadusest tulenevad alused kaitsja taandamiseks ja kaitsja menetlusest taandumiseks puuduvad, kaitsja pole olnud asjatundmatu ja hooletu riigi õigusabi seaduse § 20 lg 3¹ mõttes, kaitsja on nõutava hoolega täitnud oma kohustusi, katsja erapoolikust pole täheldada. Prokurör Kristiina Laasi hinnagul on

§ 45lg 4 alusel kaitsja üldmenetlusest osavõtt kohustuslik.

Kohus jättis süüdistatava eelistungil 05.09.2023 esitatud taotluse enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks rahuldamata, kuna kaitsja taandamiseks puuduvad

§ 54

p 1,2 9 ja

§ 55lg 1,2 täheldatud alused (I, 146, 152-157).

Üldmenetlusest on kaitsja osavõtt kohustuslik.

§ 54

puntides 1 ja 2 on sätestatud, et isik ei või olla kaitsja, kui ta on: 1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt; 2) varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus.

§ 55

lõikes 1 on sätestatud, et kohus taandab kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui esinevad riigi õigusabi seaduse § 20 lõikes 31 sätestatud alused või kui kaitsja ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel.

§ 55

lõikes 2 on sätestatud, et kohus taandab kaitsja, kui

§-des 56 ja 57 sätestatud taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist. 05.09.2023.a määruses (I, 146, 152-157) sedastas kohus, et süüdistatava kohtule eelistungil 05.09.2023 avaldatust ei nähtu

§ 54

p 1,2 ja

§ 55

lg 1,2 täheldatud aluseid kaitsja vandeadvokaat Rein Napa menetlusest taandamiseks. Kaitsjaid riigi õigusabi osutamiseks määrab Eesti Advokatuur, mitte asutus, kus riigi õigusabi kohaldamist vajatakse. Kaitsja kallutatust prokuratuuri või vangla poolele pole senisest menetlusest võimalik täheldada. Kaitsja on koostanud tähtaegselt kaitseakti ja selleks kooskõlastanud enda positsiooni süüdistatavaga ja välja selgitanud kaks tunnistajat M. L. ja M. M., kelle ülekuulamist kohtus kaitseaktis taotletakse. Kaitsja on kaitseaktis kajastanud süüdistatava seisukohad, et süüdistused on tõendamata ja tsiviilhagi on põhjendamata. Kohtul pole alust järeldada kaitsja asjatundmatust ja tema poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Varasem ennetähtaegse vabastamise menetlus otseselt käesoleva kriminaalmenetlusega ei seondu ja selle varasema asja põhjal ei saa kohus otseselt teha ühtegi järeldust käesoleva menetluse jaoks. 05.09.2023.a määruses (I,152-157) sedastas kohus, et süüdistatava ja kaitsja eelistungil avaldatust nähtub üheselt üksnes see, et süüdistataval oli ennetähtaegse vabastamise menetluses kinnipeetavana raske seis, kuna tal oli hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja vabaduses polnud tal elukohta. Senise praktika põhjal taolistel puhkudel tavaliselt isikuid enne tähtaega vanglast ei vabastata, kuna kinnipeetav pole näidanud, et on asunud õiguskuulekale teele. 05.09.2023.a määruses (I,152-157) on kohus seonduvalt süüdistatava väitega, et menetlustoimingus kaitsja tema eest välja ei astunud, täheldanud, et kahtlustatavana ülekuulamisel pole ette nähtud kaitsja poolt tema seisukoha avaldamist kahtlustuse kohta. Kaitsja saab käimasoleva kohtumenetluse käigus realiseerida süüdistatava kasuks tema kaitseõigust. Selleks on kaitsja esitanud kaitseakti. Järgnevas kohtumenetluses saab kaitsja esitada enda arvamuse süüdistuste ja tisviilhaginõuete põhjendatuse osas ning enda seisukohad süüdistusaktis prokuratuuri taotletud tõendite osas ning esitada prokuratuuri taotletud ülekuulatavatele isikutele küsimusi. Kaitsja saab ristküsitleda kaitseaktis taotletud kahte tunnistajat M. L.´it ja M. M.´it ning sellele järgnevalt süüdistatavat, kui süüdistatav otsustab ütlusi anda. Selleks, et süüdistatava kaitseõigus oleks paremini tagatud, tuleb süüdistataval teha koostööd enda kaitsjaga. Eelistungil 05.09.2023 keeldus süüdistatav koostööst enda kaitsjaga. (I,152-157) 10.09.2023.a koostas Muhammad Ibrahim Uthman inglise keeles kaks pöördumist (II, 50-51, 53-54; tõlked eesti keelde: II, 62-64, 96-98), millistes ta avaldab rahulolematust selles suhtes, et tema kaitsjana jätkab käesolevas kriminaalasjas töötamist vandeadvokaat Rein Napa. Neis 10 pöördumistes viitab süüdistatav sellele, et kriminaalasjas nr 1-20-7948 ei teinud tema kaitsjaks olnud vandeadvokaat Rein Napa enda tööd nõuetekohaselt, kuna tema jaoks soovitud tulemus jäi saabumata ja ta jäeti ennetähtagselt vanglast vabastamata.

§ 266

lg 1 punktis 5 on sätestatud, et kohus võib jätta taandamistaotluse läbi vaatamata, kui see kordab juba lahendatud taotlust või vastuväidet ehkki menetluslik olukord ei ole vahepeal oluliselt muutunud. Kohus kaitsja taandamismenetlust uuesti ei käivitanud, kuna uusi asjaolusid süüdistatava 10.09.2023.a pöördumised ei sisaldanud ja samasisulist küsimust lahendas kohus juba 05.09.2023.a eelistungil ja kajastas siis enda seisukoha 05.09.2023.a määruses. Eeltoodud kohtu seisukoht on avaldatud nii Kohtute Infosüsteemis dokumentide numbritega nr 44 ja 45 juures märksõnade „Kommentaar“ juures ja ka kriminaalasja toimikus II köites kohtunik Heli Sillaotsa poolt 13.09.2023.a käsitsi kirjas kirjutatuna (II köites, lk 49 pöördel ja lk 52 pöördel) süüdistatava 10.09.2023.a avalduste juurde. Kohtuistungi esimesel päeval 02.10.2023.a esitas süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman uuesti taotluse enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks, mille kohus jättis 02.10.2023.a määrusega rahuldamata (II, 137-140). 02.10.2023.a alanud kohtuistungil tegi süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman nii Eesti Vabariigile kui ka kaitsjale etteheiteid rassistlikus suhtumises aafriklaste suhtes, väites, et teda kui aafriklast alandatakse, alavääristatakse, tuues välja, et teda on eelmise süüdimõistva kohtuotsuse tõttu vanglas halvasti koheldud. Sellel foonil nõudis süüdistatav enda kaitsja Rein Napa väljavahetamist, tema taandamist, väites, et kaitsja teeb vanglaametnikega koostööd ja ta ei usu, et see kaitsja tema huve kaitseks, avaldades soovi ennast käimasolevas kohtumenetluses ise kaitsta. Kohtuistungil 02.10.2023 tegi süüdistatav enda kaitsjale etteheiteid, et tema ennetähtaegselt vanglast vabastamise menetlus ei olnud advokaat Rein Napaga edukas, teda ei vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega ja kaitsja seda kohtumäärust ei vaidlustanud, kaitsja pidanuks selle kohtumääruse vaidlustama, olgugi, et see oli perspektiivitu, kuna kinnipeetavana oli tal 21 distsiplinaarkaristust ja tal polnud ka elukohta, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda. Kohtuistungil 02.10.2023 avaldas kaitsja, et jääb 05.09.2023.a eelistungil avaldatu juurde, tema kui kaitsja taandamiseks alus puudub, kohus on selles osas juba 05.09.2023.a määruses seisukoha võtnud ja midagi uut süüdistatav täna juurde ei lisanud. Kaitsja kinnitas, et kas Sudaani kodanik või Eesti kodanik, tema teeb oma tööd ikka ühtemoodi ja ta näe, et ta peaks rahvusest tulenevalt süüdistatava kaitsekohustust kuidagi teisiti täitma. Kaitsja kinnitas, et ta ei näe vahet, miks ta peaks süüdistatavat teistest enda klientidest teistmoodi kaitsma. Kohtuistungil osalenud ringkonnaprokurör Gerd Raudsepa (Raudsepp) hinnangul on kaitsja taandamisküsimust eelistungil 05.09.2023.a juba pikalt arutatud, kohus on 05.09.2023.a määruses kõiki asjaolusid juba kaalunud ja jätnud kaitsja põhjendatult taandamata. Prokuröri hinnangul tuleks lähtuda

§ 266

lg 1 p 5 ja jätta taandamistaotlus läbi vaatamata, kuna see kordab juba varem esitatud ja lahendatud taotlust, kuna menetluslik olukord pole vahepeal muutunud. 02.10.2023.a määruses (II, 137-140) viitas kohus esmalt sellele, et 02.10.2023.a alanud kohtuistungi käigus jäi süüdistatav üldmenetluse juurde. Kohus selgitas süüdistatavale ka alternatiivseid võimalikke menetlusvorme, s.o kokkuleppemenetlust ja lühimenetlust, süüdistatav sai neist aru, kuid eelistas üldmenetlust.

§ 45lg 4 alusel on kaitsja osavõtt üldmenetlusest kohustuslik.

02.10.2023.a määruses (II, 137-140) nentis kohus, et ehkki paljuski on süüdistatava taotlus enda kaitsja Rein Napa taandamiseks samasisuline, mis eelistungilgi 05.09.2023.a, oli tänane süüdistatava sõnavõtu tervik suunatud sellele, nagu 11 Eestis suhtutaks aafriklastesse rassistlikult ja seetõttu ei lastagi tal enda kaitsjat välja vahetada. Kohus küll kohtuistungil 02.10.2023.a selgitas korduvalt süüdistatavale, et Eesti Advokatuuri poolt kaitsja määramisel ei saa süüdistatav ise hakata kaitsjaid välja vahetama ja endale meelepärasemaid otsima. Kohus selgitas, et süüdistatav ei saa endale ise valida kaitsjat riigi õigusabi osutamise korras. Süüdistatavale see vastuvõetav polnud. Kohus selgitas, et taoline kord kehtib kõigi puhul ja seda sõltumata süüdistatava rahvusest ja Aafrika päritolust. 02.10.2023.a määrusega (II, 137-140) jättis kohus süüdistatava kohtuistungil 02.10.2023 esitatud taotluse enda kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taandamiseks rahuldamata, kuna kaitsja taandamiseks puuduvad

§ 54

p 1,2 ja

§ 55lg 1,2 täheldatud alused.

Üldmenetlusest on kaitsja osavõtt kohustuslik.

§ 54

puntides 1 ja 2 on sätestatud, et isik ei või olla kaitsja, kui ta on: 1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt; 2) varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus.

§ 55

lõikes 1 on sätestatud, et kohus taandab kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui esinevad riigi õigusabi seaduse § 20 lõikes 31 sätestatud alused või kui kaitsja ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel.

§ 55

lõikes 2 on sätestatud, et kohus taandab kaitsja, kui

§-des 56 ja 57 sätestatud taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist. 02.10.2023.a määruses (II, 137-140) sedastas kohus, et süüdistatava kohtule kohtuistungil 02.10.2023 avaldatust ei nähtu

§ 54

p 1,2 ja

§ 55

lg 1,2 täheldatud aluseid kaitsja vandeadvokaat Rein Napa menetlusest taandamiseks. Kaitsjaid riigi õigusabi osutamiseks määrab Eesti Advokatuur, mitte asutus, kus riigi õigusabi kohaldamist vajatakse. Kaitsja kallutatust prokuratuuri või vangla poolele pole senisest menetlusest võimalik täheldada. Kaitsja on enda kaitsekohustust täitnud tavapärase hoolsusega, koostanud kaitseakti ja seal esitanud ka taotluse, kohtumenetluses üle kuulata kaks tunnistajat M. L. ja M. M.. Kaitsja on kaitseaktis kajastanud süüdistatava seisukohad, et süüdistused on tõendamata ja tsiviilhagi on põhjendamata. Kohtul pole alust järeldada kaitsja asjatundmatust ja tema poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Varasem ennetähtaegse vabastamise menetlus otseselt käesoleva kriminaalmenetlusega ei seondu ja selle varasema asja põhjal ei saa kohus otseselt teha ühtegi järeldust käesoleva menetluse jaoks. Süüdistatava ja kaitsja eel- ja kohtuistungil avaldatust nähtub üheselt üksnes see, et süüdistataval oli ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetluses kinnipeetavana raske seis, kuna kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil oli hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi (kokku 21) ja tal pole vabaduses elukohta. Senise praktika põhjal taolistel puhkudel tavaliselt isikuid enne tähtaega vanglast ei vabastata ja kaebused on neil asjaoludel perspektiivitud. 02.10.2023.a määruses (II, 137-140) täheldas kohus, et käimasoleva kohtumenetluse käigus saab kaitsja realiseerida süüdistatava kasuks tema kaitseõigust. Selleks on kaitsja esitanud kaitseakti. Järgnevas kohtumenetluses saab kaitsja esitada enda arvamuse süüdistuste ja tsiviilhaginõuete põhjendatuse osas ning enda seisukohad süüdistusaktis prokuratuuri taotletud tõendite osas ning esitada prokuratuuri taotletud ülekuulatavatele isikutele küsimusi. Kaitsja saab ristküsitleda kaitseaktis taotletud kahte tunnistajat M. L.´it ja M. M.´it ning sellele järgnevalt süüdistatavat, kui süüdistatav otsustab ütlusi anda. 12 02.10.2023.a määruses (II, 137-140) selgitas kohus järgnevat. Selleks, et süüdistatava kaitseõigus oleks paremini tagatud, tuleb süüdistataval teha koostööd enda kaitsjaga. Enda kaitsjaga koostööst keeldumine on kahjulik ennekõike just süüdistatavale endale. Pärast 02.10.2023.a määrusega (II, 137-140) kaitsja taandamata jätmist oli süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani käitumine kohtumenetluses muutlik. Enamasti ei soovinud süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman enda kaitsjaga suhelda ja koostööd teha. Samas oli ka hetki, mil omavahel ikkagi suheldi ning kaitsja esitas kohtuistungil üle kuulatavatele isikutele süüdistatava soovitud küsimused, millised süüdistatav avaldas kaitsjale tõlgi vahendusel. Kohtuistungi käigus süüdistatava ja kaitsja avaldatust nähtub ka see, et omavahel suheldi võimalike kohtule esitatavate kirjalike tõendite pinnalt. Seejuures ei täheldanud kohus kogu kohtumenetluse vältel kordagi, et kaitsja oleks keeldunud süüdistatavaga suhtlemast või temasse kuidagi halvasti või halvustavalt suhtunud. Küll oli aga lähtus süüdistatavast aeg-ajalt selgelt vaenulik ja halvustav suhtumine enda kaitsjasse vandeadvokaat Rein Napasse, ehkki põhjendatud alust süüdistataval selleks polnud. Olemasolevate võimaluste piires, niipalju kui süüdistatav soostus enda kaitsjaga koostööd tegema, on kaitsja oma tööd I astme kohtus maakohtu hinnangul teinud asjatundlikult ja vajaliku hoolsusega. Maakohus pole tuvastanud kaitsja töös vajakajäämisi ega tegematajätmisi. Muhammad Ibrahim Uthmanil tuleks mõista seda, et objektiivselt õiguslikult kehvas olukorras, kus asjaolud on tõenditest nähtuvalt selgelt tema vastu, pole tema kaitsjale etteheidetav menetluslikult Muhammad Ibrahim Uthmanile ebameeldiv lõpptulemus. Mis puutub vandeadvokaat Rein Napa osavõtul toimunud kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetlusse, siis on oluline täheldada, et senise kohtupraktika põhjal on ilmselge, et kui kinnipeetav pole vangistuse ajal asunud õiguskuulekale teele, siis teda ennetähtaegselt vanglast ei vabastata. Kui kinnipeetaval on ennetähtaegselt vabastamise otsustamise menetluse ajal hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, maakohtule avaldati neid olevat olnud kokku 21, siis on välistatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine, kuna kinnipeetav pole vangistuse ajal asunud paranemise ehk õiguskuulekale teele. Täitmata on jäänud vangistusseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärk - kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Siinkohal selguse huvides on oluline kajastada kinnipeetava 19.06.2023.a ja 29.06.2023.a iseloomustustest (I, 174-178; IV, 14-17) nähtuvad Muhammad Ibrahim Uthmani kehtivad distsiplinaarkaristused 2023.a juunikuu seisuga:

1. 01.07.2022 noomitus, keeldus töökohustuse täitmisest
2. 30.12.2022 noomitus, viibis võõras kambris, käitus ebaviisakalt
3. 10.01.2023 noomitus, kaaskinnipeetava suhtes ähvardav käitumine
4. 13.01.2023 noomitus, ebaviisakas käitumine
5. 16.01.2023 noomitus, allumatus
6. 16.01.2023 noomitus, allumatus
7. 16.01.2023 noomitus, allumatus
8. 16.01.2023 noomitus, allumatus
9. 16.01.2023 noomitus, allumatus
10. 18.01.2023 noomitus, ebaviisakas käitumine
11. 26.01.2023 noomitus, ebatsensuursed väljendid
12. 26.01.2023 noomitus, allumatus
13. 26.01.2023 noomitus, ebatsensuursed väljendid
14. 26.01.2023 noomitus, allumatus
15. 26.01.2023 noomitus, allumatus 13
16. 10.02.2023 kartserisse paigutamine (2 ööpäeva, katseajaga 3 kuud), allumatus
17. 13.02.2023 kartserisse paigutamine (2 ööpäeva, katseajaga 3 kuud), ebatsensuursed, ähvardavad ja laimavad väljendid
18. 20.02.2023 noomitus, ebaviisakas käitumine
19. 22.02.2023 kartserisse paigutamine (2 ööpäeva, katseajaga 2 kuud), ebaviisakas käitumine
20. 03.04.2023 kartserisse paigutamine (2 ööpäeva, katseajaga 2 kuud), ähvardav käitumine ametnikega
21. 26.05.2023 kartserisse paigutamine (3 ööpäeva), ebaviisakas käitumine Seonduvalt käesoleva kriminaalasja kohtumenetlusega on oluline täheldada, et antud asjas on küllaldaselt usaldusväärseid tõendeid süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks ja tema toimepandu eest karistamiseks. Ka asjaolu, et maakohus tegi käesolevas kriminaalasjas süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse ja teda toimepandud kuritegude eest karistas, pole maakohtu hinnangul käsitletav põhjendatud ja seadusliku alusena kaitsja taandamiseks. Tõenditest nähtuvad asjaolud kinnitavad veenvalt süüdistuste põhjendatust. Taolises õiguslikus olukorras on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine välistatud ja süüdistatava etteheited enda kaitsjale, miks asjas ei saavutatud tema õigeksmõistmist, pole põhjendatud. Eeltoodu on vastuseks süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmani Tartu Ringkonnakohtule esitatud pöördumisele, mis saabus Tartu Ringkonnakohtusse 08.01.2024.a, ja milles ta taotleb enda kaitsja Rein Napa taandamist ja endale teise kaitsja määramist, kes koostaks apellatsioonkaebuse, et vaidlustada maakohtu kohtuotsus Tartu Ringkonnakohtus. Kohtuvaidlus 08.12.2023.a toimunud kohtuvaidluses jäi prokurör Muhammad Ibrahim Uthmanile esitatud süüdistuste juurde. Prokurör taotles süüdistatavale KarS § 121 lg 1 järgi karistuseks 6 kuud vangistust ja KarS § 274 lg 2 p 3 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel taotles prokurör süüdistatavale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel taotles prokurör suurendada 2 aastat 6 kuud vangistust Harju Maakohtu 15.06.2021.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 7 kuu ja 9 päeva vangistuse võrra ja mõista 08.12.2023.a seisuga liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 1 kuu 9 päeva vangistust. KarS § 54 lg 1 alusel taotles prokurör süüdistatava suhtes lisakaristusena riigist väljasaatmist ja 5-ks aastaks sissesõidukeelu kohaldamist. Prokurör esitas enda kohtuvaidluses peetud kõne teksti kohtule ka elektroonselt (V, 111-121) ja see on

§ 300lg 3 alusel lisatud kohtuistungi protokollile.

Kannatanutest kedagi nende endi soovil kohtuvaidluses ei osalenud. Kohtuistungil 26.10.2023.a jäi kannatanu L. R. enda esitatud tsiviilhaginõuete juurde ja oli seisukohal, et süüdistatavat tuleks karistada vangistusega maksimaalses määras (V, 109). Kannatanu L. R. avaldatu kohaselt on süüdistatava väited tema ja valvurite suhtes täielik vale, valvurid suhtuvad süüdistatavasse hästi (V, 109). Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rein Napa taotles kohtuvaidluses süüdistatava suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist ja käis välja uudse versiooni, et kiiresti ärrituv Muhammad Ibrahim Uthman, kes võib olla käitumiselt ettearvamatu, kannatab tagakiusamisluulu all, mis on raske psüühikahäire ja sellega tuleb arvestada. Kaitsja hinnangul tuleb kannatanu L. R. ütlustesse suhtuda kriitiliselt, pole teada, mis juhtus pesuruumis, tegemist on sõna sõna vastu olukorraga, mida teiste ütlustega kinnitada ei saa. Süüdistatav on avaldanud, et esmalt ründas teda L. R., arvates, et L. R. on talle pesuruumis kallale tuleku ja tema seal tapmise planeerinud. 14 Süüdistuses 20.12.2022.a kohta avaldatu osas oli kaitsja seisukohal, et käeraudade paigaldamisel kasutati Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes jõudu ja nende paigaldamisel võidakse kergesti ületada jõu kasutamise piire ja tegemist võib olla võimuliialdusega. Kaitsja tõi välja, et Muhammad Ibrahim Uthman on vanglaametnike ähvardusi eitanud, vanglaametnikud on kokku leppinud tema vastu ütluste andmises. Süüdistuses 09.05.2023.a kohta avaldatu osas oli kaitsja seisukohal, süüdistatav ei mäleta sündmuste kohta midagi enda vaimse seisundi tõttu, kuna oli lukustatud kambris olnud. Lõpuks jäi kaitsja seisukohale, et jääb kahtlus, kas tema kaitsealune oli inkrimineeritavate tegude ajal süüdiv. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi ei ole määratud. Kaitsja hinnangul tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav kõigis süüdistustes õigeks mõista ning tsiviilhagi jätta rahuldamata. Juhul kui kohtuotsus on aga ikkagi süüdimõistev, siis taotles kaitsja Muhammad Ibrahim Uthmanile kergemat karistust. Süüdistatava viimane sõna Süüdistatava viimane sõna algas 08.12.2023.a peale kohtuvaidlust. Kuna süüdistatav ei jõudnud seda lõpetada, siis kooskõlastati uus istungi aeg

1. jaanuariks 2024.a. Süüdistatava viimane sõna jätkus 04.01.2024.a. Viimases sõnas jäi süüdistatav selle juurde, et tema talle ette heidetud kuritegudes süüdi ei ole, vanglaametnikud on ebaausad ja valelikud ning korrumpeerunud, kasutavad ka lubamatut füüsilist vägivalda, teised kinnipeetavad ja vanglaametnikud suhtuvad temasse kui mustanahalisse Aafrikast pärit kinnipeetavasse rassistlikult, teise vanglasse üleviimise taotlused on senini jäetud rahuldamata, soovib Eestist lahkuda, taotleb enda väljasaatmist. Viimases sõnas süüdistatav enda käitumise osas millegi suhtes kahetsust ei avaldanud ja jäi kõiges teisi süüdistavale positsioonile. Neljapäeval,
2. jaanuaril 2024.a, kuulutas kohus Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes süüdistustes KarS § 121 lg 1 ja KarS § 274 lg 2 p 3 järgi süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et süüdistused on veenvalt ja usaldusväärselt tõendatud, puuduvad Muhammad Ibrahim Uthmani käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes süüdimõistev kohtuotsus. Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtulikul uurimisel ütluste andmisest keeldunud (V, 99) Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana antud ütlustest (IV, 56-62, 78-81) ja tema poolt viimases sõnas avaldatust lähtub kohus üksnes osas, millises tema avaldatu on kooskõlas ülejäänud tõenditega. Osas, millises Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, kohus Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Seejuures lähtub kohus süüdistusele hinnangu andmisel ajalisest dimensioonist - süüdistustes kajastatud kuritegude toimepanemise aegadest ja nende kuritegude kohta kogutud tõenditest. Seda ajalist dimensiooni läbides ilmneb, et kriminaalasjas on olemas lisaks isikulistele tõendiallikatele ka teisi tõendeid, millised kahtlusteta kummutavad Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja väidete usaldusväärsuse ja annavad kohtule põhjendatult alust uskuda ja rajada otsus omavahel kooskõlas olevatele teistele tõenditele, sealhulgas ka kannatanute ja tunnistajate ütlustele, kuna kohtul puudub alus nende tõele ja tegelikkusele vastavuses kahtlemiseks. Siinkohal on esmalt oluline täheldada, et 14.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas on olemas vangla valvekaamerate videosalvestised, millised seavad Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja väidete usaldusväärsuse kahtluse alla, mistõttu pole kohtul alust 15 Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ja väidetest lähtuda osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest, sealhulgas videosalvestistelt nähtuvast. Teiseks on oluline täheldada, et ka 20.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas seavad vangla valvekaamerate videosalvestised Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja väidete usaldusväärsuse kahtluse alla, mistõttu pole kohtul alust Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ja väidetest lähtuda osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest, sealhulgas videosalvestistelt nähtuvast. 20.12.2022.a sündmuse osas on süüdistatava põhiväide senini olnud vanglaametnike korralduste täitmata jätmisel, et ta ei saanud lasta endal käeraudadega käsi selja taha panna ja need tulnuks vanglaametnikel panna ette, kuna tal oli kunagi käel luumurd ja see annab senini tunda (IV, 59). Vangla valvekaamerate 14.12.2022.a videosalvestistelt nähtub aga, et 6 päeva varem, s.o 14.12.2022.a ei takistanud väidetav luumurru läbi teinud käsi Muhammad Ibrahim Uthmanil intensiivselt peksmast kaaskinnipeetavat L. R.. Kuna videosalvestiselt nähtuvalt kasutas kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman teise kinnipeetava vastupanu mahasurumiseks mõlemat kätt, püüdes ühe käega L. R. kinni hoida ja teda endale allutamiseks võimalikult maadligi ja allapoole suruda ning teise käe rusikaga jagas Muhammad Ibrahim Uthman ohtralt välkkiireid lööke kaaskinnipeetavale R. nii pea kui ka keha piirkonda ning rusikalööke kaaskinnipeetavale L. R. tegi kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman vahelduvalt mõlema käega, s.o nii vasaku kui ka parema käega, siis pole Muhammad Ibrahim Uthmani põhjendused vanglaametnike 20.12.2022.a antud korralduste täitmata jätmise kohta ja neile vastu hakkamise kohta vähimalgi määral usutavad. Kuna Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused satuvad teravasse vastuollu vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtuvaga, siis jätab kohus Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused otsuse tegemisel kõrvale osas, millises need satuvad vastuollu ülejäänud omavahel kooskõlas olevate tõenditega ja selles osas Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ja tema väidetust otsuse tegemisel ei lähtu. Kolmandaks on olemas Muhammad Ibrahim Uthmani omakäeline käsitsi kirjas 09.05.2023.a kirjutatud pöördumine, kus ta ähvardas vanglaametnikke M. S. ja A. R. tapmisega, sõimates neid seejuures ebatsensuursete väljenditega ja lubades neile otsa peale teha (IV, 36-38). Sellel 09.05.2023.a kirjutisel on ka kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani allkiri (IV, 36). Samasugune allkiri, nagu on 09.05.2023.a kirjutisel (IV, 36), on kajastatud ka Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana ülekuulamise protokollidel (IV, 56-62, 78-81). Nii 09.05.2023.a kirjutisel kui ka kahtlustatavana ülekuulamise protokollidel olevad Muhammad Ibrahim Uthmani allkirjad on isikupärased, rohkete eritunnustega, mistõttu on neid raske kellegi teise poolt järgi teha ja neid kellegi teise allkirjadega segamini ajada. Kohtul pole vähimatki kahtlust selles, et 09.05.2023.a pöördumise kirjutas ja allkirjastas kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman omakäeliselt. Süüdistusest jäävad üksnes 23.12.2022.a ja 09.05.2023.a kella 11:40 paiku toimunud kuriteosündmused baseeruma vanglaametnikest kannatanute ja tunnistajate ütlustele. Siinkohal on oluline aga täheldada, et 23.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas kannatanuks olev G. K. on kannatanuks ka 20.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas. Nagu eelnevalt juba käsitletud, pole kohtul 20.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas alust kahelda kannatanute, sealhulgas ka kannatanu G. K. ütluste usaldusväärsuses. Kuna kohtul pole alust kahelda kannatanu G. K. ütluste usaldusvääruses 20.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas, siis pole kohtul põhjendatud alust kahelda kannatanu K. K. ütluste usaldusväärsuses ka 23.12.2022.a kuriteosündmust käsitlevas osas. Pealegi polnud kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil ka 23.12.2022.a põhjendatud alust keelduda endale selja taha käeraudade panemisest, kuna mõned päevad varem, s.o 14.12.2022.a videosalvestistelt nähtuvalt ei takistanud tema väidetud haige käsi tal kaaskinnipeetava L. R. 16 suhtes füüsilist vägivalda kasutamast, kasutades seejuures kaaskinnipeetava rusikaga löömiseks vahelduvalt mõlemat kätt, ka väidetavalt haiget kätt. Mis puutub 09.05.2023.a kella 11:40 paiku toimunud kuriteosündmusesse, siis selles kannatanuks olev M. S. on kannatanuks ka 09.05.2023.a kella 13:30 paiku toimunud kuriteosündmuse osas. Nagu eelnevalt juba käsitletud, pole kohtul 09.05.2023.a kella 13:30 paiku toimunud kuriteosündmust käsitlevas osas alust kahelda kannatanute, sealhulgas ka kannatanute M. S. ja A. R. ütluste usaldusväärsuses. Kuna kohtul pole alust kahelda kannatanu M. S. ütluste usaldusvääruses 09.05.2023.a kella 13:30 paiku toimunud kuriteosündmust käsitlevas osas, siis pole kohtul põhjendatud alust kahelda kannatanu M. S. ütluste usaldusväärsuses ka 09.05.2023.a kella 11:40 paiku toimunud kuriteosündmust käsitlevas osas. Kokkuvõtvalt – probleemid kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani käitumisest lähtuvad temast endast ja tema süüdistused vanglaametnike aadressil tema peale valetamises pole veenvad. Kohtul pole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud alust vanglaametnike ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. Küll on aga kohtul alust kahelda kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja avaldatu usaldusväärsuses selles osas, millises need lahknevad teistest tõenditest. STAATUSED Vangistusseaduse (VangS) § 2 kohaselt on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 35 lg 3 kohaselt on süüdimõistetu isik, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Muhammad Ibrahim Uthman oli süüdistuses kajastatud ajal, s.o 2022.a lõpus ja 2023.a esimesel poolaastal ning on ka käesolevalt kinnipeetav, kes kannab Tartu Vanglas 4-aastast vanglakaristust. 15.06.2021.a Harju Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses kriminaalasjas nr 1-20-7948 karistati Muhammad Ibrahim Uthmanit KarS § 141 lg 1 järgi 4 aasta vangistusega, mille alguseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti 17.07.

1. Kohtuotsus jõustus 12.01.2022.a. (I, 23, 2558, 59-73, 74; IV, 19-20, 39-55) 20.10.2022.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti Muhammad Ibrahim Uthman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, määrus jõustus 20.12.2022 (I, 23) 10.08.2023.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti Muhammad Ibrahim Uthman vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata (I, 170-173). Kohtute Infosüsteemi andmetel jõustus määrus 01.09.2023.a. (I, 170) L. R., kes on käesolevas kriminaalasjas kannatanu, oli süüdistuses kajastatud ajal 14.12.2022.a ja on ka käesolevalt kinnipeetav Tartu Vanglas, kes kannab seal eluaegset vanglakaristust. Kinnipeetavate registri andmetel on L. R. kinnipidamise algusaeg 18.11.2012 ja tähtaegselt vanglast vabanemise aega ei ole kajastatud, kuna karistuseks on eluaegne vangistus (I, 77). 20.06.2022.a Tartu Maakohtu kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-22-2074 (I, 135-137) nähtub, et L. R. kannab kinnipidamisasutuses eluaegset vangistust isikuvastaste kuritegude eest (KarS § 114 p 1,3,4, KarS § 120 lg 1) ja omavolilise sissetungi eest (KarS § 266 lg 2 p 3). Karistuse kandmise aja algust loeti Harju Maakohtu 26.08.2013.a otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-13-3731 alates 18.11.2012.a. 17 M. L. ja M. M. on käesolevas kriminaalasjas tunnistajad, kes kannavad Tartu Vanglas kinnipeetavatena karistust. 31.08.2023.a koostatud kaitseaktis (I, 116-118) taotles süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rein Napa kohtus tunnistajatena üle kuulata Tartu Vanglas viibivad kinnipeetavad M. L. ja M. M., kes kaitseakti kohaselt teavad anda ütlusi 14.12.2022.a toimunu kohta. Justiitsministeeriumi andmetel viibivad M. L. ja M. M. karistust kandmas Tartu Vanglas (I, 119-120). Kinnipeetavate registri andmetel on M. L. sündinud XXX.a, emakeel on XXX, XXX, viibib Tartu Vanglas, viimase kinnipidamise kuupäev 10.02.2014, tähtaegselt vanglast vabanemise aega pole kajastatud, kuna karistuseks on eluaegne vangistus (I, 124). Kinnipeetavate registri andmetel on M. M. sündinud XXX.a, emakeel on XXX, XXX, viibib Tartu Vanglas, viimase kinnipidamise kuupäev 26.06.2009, tähtaegselt vanglast vabanemise ajaks 14.05.2037 (I, 126). Karistusregistri andmetel on M. L.´it karistatud asjas nr IT-98-32/1 eluaegse vangistusega 20.07.2009.a ÜRO Rahvusvahelise Tribunali otsusega, mis jõustus 04.12.2012.a (I, 128). Karistusregistri andmetel on M. M.´it karistatud asjas nr IT-95-11-A vabadusekaotusega 35 aastat 08.10.2008.a ÜRO Rahvusvahelise Tribunali otsusega, mis jõustus 08.10.2008.a, (I, 129). Google´st M. L.´i kohta saadud andmetel (I, 130-132) kannab M. L. eluaegset vangistust inimsusvastaste kuritegude ja sõjatavade rikkumise eest, peamiselt XXX eest, sealhulgas XXX, XXX ja XXX tapmise eest. Tema kuritegude seas olid mõrv, piinamine, kallaletung, rüüstamine, vara hävitamine ja vähemalt 132 teadaoleva XXX, XXX ja XXX tapmine. Alates 2014.a veebruarist kannab M. L. karistust Eestis Tartu Vanglas vastavalt Eesti Valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele. Google´st M. M.´i kohta saadud andmetel (I, 133-134) kannab M. M. 35-aastast vangistust sõjakuritegude eest. M. M. saabus Eestisse karistust kandma 26.06.2009.a vastavalt Eesti Valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele, mille kohaselt võtab Eesti kohtuotsuste täitmise kokkuleppe alusel vajadusel tribunali taotlusel kandma süüdimõistetud isikuid. E.-L. V., G. K., A. M., M. S. ja A. R. on käesolevas kriminaalasjas kannatanud, kes töötavad Tartu Vanglas vanglaametnikena. Neist E.-L. V., G. K., A. M. ja M. S. on valvurid ja A. R. on inspektor-kontaktisik. A. M. oli Tartu Vanglas praktikal 2022.a oktoobrist kuni 2023.a jaanuar. 14.10.2022.a Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 3-2/468 määrati A. M. praktikandi ametikohale alates 31.10.2022 – 13.01.2023 ja tema juhendajaks määrati IV üksuse vanemvalvur E.-L. V. (IV, 34-35). Pärast praktika lõppemist jäi A. M. Tartu Vanglasse tööle, kus on töötanud alates 06.02.2023.a (A.M. ütlused: V, 7, 58-64). M. A., M.-G. K., L. R., E. S. ja A. H. on käesolevas kriminaalasjas tunnistajad, kes töötasid süüdistuses kajastatud ajal Tartu Vanglas. Neist M. A. lahkus Tartu Vanglast vanemvalvuri kohalt töölt 2023.a jaanuarist ja töötab alates 11.01.2023.a Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnas nooremametnikuna. M.-G. K. ja A. H. töötasid süüdistuses kajastatud ajal ja töötavad ka käesolevalt Tartu Vanglas valvuritena. E. S. oli Tartu Vanglas praktikal 2022.a novembrist kuni 2023.a jaanuar. 14.10.2022.a Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 3-2/468 määrati E. S. alates 21.11.2022 – 13.01.2023 praktikandi ametikohale ja tema juhendajaks määrati IV üksuse vanemvalvur E.-L. V. (IV, 18 34-35). Praktika järgselt jäi E. S. Tartu Vanglasse valvurina tööle ja töötab seal valvurina senini. L. R. töötas süüdistuses kajastatud ajal ja töötab ka käesolevalt Tartu Vanglas vanemmeedikuna. Vangistusseaduses (VangS), vangla sisekorraeeskirjas ja Tartu Vangla põhimääruses sätestatust nähtub, et vangistust viiakse täide kindla korra kohaselt ning vanglas tuleb tagada avalik kord, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Vangla VangS § 1 kohaselt sätestab vangistusseadus vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse ning teenistuse vanglaametnikuna mõiste ja tingimused. Vangla sisekorraeeskirja § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse sisekorraeeskirjas vangistusseadusega kehtestatud vangistuse, eelvangistuse ja aresti kandmise tingimused ning täideviimise kord. Tartu Vangla põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on Tartu Vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist. Tartu Vangla põhimääruse § 1 lg 3 kohaselt esindab vangla oma ülesannete täitmisel riiki. Tartu Vangla põhimääruse § 1 lg 5 kohaselt kaetakse vangla kulud riigieelarvest. Vangla eelarve kinnitab justiitsminister. VangS § 105 lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. VangS § 6 lõike 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 105¹ lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. VangS § 111 lg 1 kohaselt on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. VangS § 112 lg 1 ja VangS § 112 lõikes 2 viidatud Justiitsministri 20.11.2000.a vastu võetud määruse nr 46 Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad kohaselt kuuluvad valvurid, inspektorid ja vangla koosseisus määratud kohal olevad spetsialistid vanglaametnike hulka. Justiitsministri 26.05.2008.a vastu võetud määruse nr 25 Tartu Vangla teenistujate koosseis kohaselt kuuluvad Tartu Vangla teenistujate koosseisu valvurid, vanemvalvurid, inspektorkontaktisikud, praktikandid ja meditsiiniosakonna õed. Vangistusseaduse (VangS)
2. jaotises §-des 132-135¹ on sätestatud vanglaametniku teenistuskohustused. VangS § 132¹ lõike 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi. VangS § 66 lõike 2 kohaselt vastutab vanglateenistuse ametnik vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas. VangS § 133 kohaselt on vanglaametnikul teatamiskohustus. Vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohal viibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetava või vahistatu haigestumisest, vigastusest või mürgistusest on vanglaametnik kohustatud viivitamata informeerima arsti või õde. 19 VangS § 67 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele; 2) mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid; 3) teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist; 4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Eeltoodud seadusesätete valguses olid kannatanud E.-L. V., G. K., A. M., M. S. ja A. R. ning tunnistajad M. A., M.-G. K., L. R., E. S. ja A. H. süüdistuses käsitletud ajal 2022.a lõpus ja 2023.a esimesel poolel enda kohustusi Tartu Vanglas täites vanglaametnikud, kes võimuesindajatena täitsid avaliku võimu teostamiseks vajalikke ülesandeid. KarS §-s 274 on sätestatud karistused võimuesindaja vastu toimepandud vägivalla eest. KarS § 274 paikneb karistusseadustiku
3. peatükis: avaliku rahu vastased süüteod.
4. peatüki
5. jaos on sätestatud avaliku võimu vastased süüteod ja nende all esimeses jaotises on võimuesindaja suhtes toimepandud süüteod, kuhu kuulub ka KarS § 274: vägivald võimuesindaja vastu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli 2016.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-1-1-31-16 on samas küsimuses sedastatud, et karistusseadustiku
7. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod)
8. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) on kaitstavateks õigushüvedeks avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. (RKKKo 3-1-1-69-09, p 7). Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks. (p 10) Järgnevalt annab kohus süüdistuses kajastatud kuritegude kaupa neile hinnangu. KEHALISE VÄÄRKOHTLEMISE SÜÜDISTUS KarS § 121 lg 1 JÄRGI, MILLES KANNATANUKS L. R. Kehalise väärkohtlemise süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi on kohtu hinnangul veenvalt tõendatud. Füüsilise vägivalla kasutamisest pole vangla valvekaamerate videosalvestistele jäänud üksnes selle algus. Suuremas osas on aga kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani poolt füüsilise vägivalla kasutamine kaaskinnipeetava L. R. suhtes jäänud vangla valvekaamerate videosalvestistele ja neilt nähtub, et füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava suhtes kasutas üksnes ja ainult Muhammad Ibrahim Uthman ning kinnipeetav L. R. kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud, püüdis ennast üksnes kaitsta, mille käigus maha paisatuna hoidis vahepeal Muhammad Ibrahim Uthmani jalgadest põlvede piirkonnast kinni, et kaitsta ennast võimalike jalahoopide eest. Vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtub ka see, et Muhammad Ibrahim Uthman oma initsiatiivil ja algatusel kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ei lõpetanud. Selle lõpetasid rikkumisele jälile saanud vanglaametnikud. 20 Selle kohta, mis toimus pesuruumis, on olemas Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana kohtueelsel uurimisel antud ütlused (kohtus keeldus ütluste andmisest) ja tema poolt viimases sõnas avaldatu ning kannatanu L. R. ütlused. Nii Muhammad Ibrahim Uthman kui ka L. R. on kinnitanud, et pesuruumis olid nad kahekesi ja kedagi kolmandat seal polnud. Mõlemad on kinnitanud ka seda, et pesuruumis toimusid sündmused väga lühikest aega ja pärast füüsilise konflikti algust oli nende mõlema sooviks pääseda pesuruumist välja ette koridori, kus asusid ka valvekaamerad, et toimuv jääks videosalvestistele. Pesuruumis toimunu osas on Muhammad Ibrahim Uthmani ja L. R. ütlused teravas vastuolus. Mõlemad väidavad, et nemad konflikti ja füüsilise vägivalla kasutamist ei alustanud, seda alustas kaaskinnipeetav. Alljärgnevalt esmalt ülevaade Muhammad Ibrahim Uthmani kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustest ja seejärel ülejäänud tõenditest. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlused Kohtulikul uurimisel keeldus süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman ütluste andmisest (V, 99). Kaitsja taotlusel ja prokuröri ning süüdistatava nõusolekul võeti

§ 294

p 1 alusel kriminaalasja juurde vastu Muhammad Ibrahim Uthmani kahtlustatavana antud ütlused (IV, 56-62, 78-81). Muhammad Ibrahim Uthmani esimest ülekuulamist kajastab 17.02.2023.a kahtlustatava ülekuulamise protokoll (IV, 56-62) koos selle juurde kuuluvate lisadega (IV, 63-77; ingliskeelsete lisade tõlked eesti keelde: IV, 88-89, 85, 86). 17.02.2023.a kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ülekuulamise protokollist (IV, 5662) nähtub, et kahtlustatava kuulas üle Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) peaspetsialist Argo Mikk, kaitsjana võttis osa vandeadvokaat Rein Napa, osales tõlk Kristi Ocbka, keda hoiatati ülekuulamise alguses oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS §-de 318 ja 321 järgi (IV, 56). Ülekuulamine algas 17.02.2023 kell 13:15 ja katkestati samal päeval kell 15:

1. Ülekuulamine jätkus 20.02.2023 kell 10:14 ja lõppes samal päeval kell 12:
2. Kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi, milles kannatanuks L. R., Muhammad Ibrahim Uthman ennast süüdi ei tunnistanud. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt on tal selle juhtumi kohta tunnistajad, kes on valmis ka kohtusse tulema. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt on R. teda korduvalt kutsunud neegriks, šokolaadiks. R. kutsus neegriks ka kontaktisiku ees. See oli vana probleem ka juba enne
3. detsembrit. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt pandi ta R. tõttu kuuks ajaks karistuse ruumi. Kontaktisik karistas. Kunagi oli selline olukord, kus R. kutsus teda neegriks ja ta võttis R. jakist kinni ja viis väravani. Kontaktisik leidis, et selle eest peab Uthmanit karistama ja ta pandi selle eest lukustatud kambrisse. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt sai R. samal ajal kui ta lukukambris oli, käia kambri ees, jõi kohvi ja kutsus neegriks, pederastiks ja teiste solvavate sõnadega. See juhtus iga päev ja selle kohta on tunnistajad. Ükskord köögis olles tuli R. ja ütles: „ma tapan su ära, neeger“. See juhtus mõned päevad enne
4. detsembri juhtumit, täpset kuupäeva ei mäleta. On ka tunnistajad. Rääkis sellest ka A., kes töötab TUO-s (Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna nimetuse lühend). Ütles A., kuidas R. temaga käitub ja lisaks vähendab toitu, sest R. töötab köögis. A. ütles, et ära räägi R., räägib R. ise. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt on tema tunnistajateks M. L. ja M. M. ning kolmas serblane veel, kelle nime ta ei tea. Üks on president ja kaks on kindralit. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt kartis ta R., kuna R. on kolm inimest tapnud. Igal korral kui R. koridoris vastu tuli, siis vaatas R. alati põhjalikult, et tal ei oleks kusagil relva peidetud. 21 Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt oli ta
5. detsembril pesuruumis ja seisis akna juures. Oli seal vähemalt 10 minutit. R. sisenes pesuruumi, tal oli plastiknõu käes. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt hakkas R. teda kutsuma pederastiks, neegriks, šokolaadiks, tšjornõi bljad ja ründas, ilma et oleks temaga rääkinud. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt ta kaitses ennast R. ründe vastu. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt seisis ta akna juures ja vaatas aknast välja, R. lähenes ja kordas jälle neeger ja need teised sõnad. Otsustas siis, et läheb R. mööda ja kui hakkas R. mööda minema, siis R. lõi oma käega ja samal ajal pani teise käe kausi sisse. Kartis, et R. võib kausis nuga või midagi olla ja hakkas ennast kaitsma. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt lõi R. oma parema käe rusikaga talle vastu paremat õlga ja kui üritas sellele löögile oma käega vastu minna, siis sai enda pöidlale viga. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt oli R. temast pesuruumist väljuma hakates paremal pool, siis R. lõi talle oma parema käega vastu paremat õlga. R. sihtis kaela, aga läks vastu õlga. Peale parema käega löömist hakkas R. oma vasakut kätt sirutama. Jõudis ennast R. poole pöörata ja kasutas enda paremat kätt, et takistada R. vasakut kätt. Samal ajal pani R. oma käe kaussi. Ei tea, mis seal kausi sees oli. Siis hakkasid kaklema. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt tagurdas ta ukse poole, kaamera poole, sest soovis, et see saaks filmitud. Siis väljus sealt toast kohta, kus olid kaamerad. Peale seda sai kõik lindistatud kaamerasse. Jõudsid valvurid. Ei arvutanud kokku, kui palju kordi ta R. lõi või kui mitu korda R. teda lõi. Sellistes olukordades ei ole võimalik lööke lugeda. R. alustas löömist. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt ei olnud tal palju vigastusi. Arst pildistas kõik üles. Parema käe pöial oli paistes, seljal olid ka mõned löögid, mille arst pildistas. Ise ei ole enda selga näinud. Kaitses ennast ise. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt kakles R. ka paljude teistega ja ta on praegugi karistuskambris, kuna ta jälle kakles. Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste kohaselt on R. peale juhtunut kahe inimesega kakelnud. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt paigutati ta pärast 14.12.2022.a sündmust lukustatud kambrisse põhjendamatult. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest (IV, 56-62) lahknevad suures osas kannatanu L. R. (R.) ütlused (V, 2, 23-30). Kannatanu L. R. ütlused Kannatanu L. R. andis ütlused (V, 2, 23-30) kohtuistungil 02.10.2023.a, olles Tartu Vanglast kohtusaali füüsiliselt kohale toimetatud. Kannatanu L. R. avaldatu kohaselt pole tal süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmaniga mittemingisuguseid suhteid. L. R. hinnangul on Muhammad Ibrahim Uthman tal terve elu ära rikkunud. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt läks ta päevasel ajal Tartu Vanglas
6. sektoris pesuruumi pesu pesema ja süüdistatav Muhammad Ibrahim Uthman ootas seal, seisis ja vaatas aknast välja, peale tema seal kedagi rohkem polnud, Muhammad Ibrahim Uthman pidevalt rääkis midagi, provotseeris, alguses midagi ütles. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt ütles Muhammad Ibrahim Uthman tema aadressil mingeid sõnu, karjus neid talle kõrva - Aafrika. L. R. ütluste kohaselt hoidis ta ennast tagasi ja vaikis kogu see aeg, oli täiesti vait. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt ütles kontaktisik talle pärast esimest juulis toimunud juhtumit, et ära Uthmaniga üldse räägi. Peale seda ta enam Uthmaniga üldse ei räägi. 22 Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli kraanikauss pesuruumis keset tuba. Uthman oli alguses akna all, kõigepealt seisis akna ees, siis vahetas asukohta ja jäi temast mitte kaugemale kui 40-50 cm. Kogu see aeg Muhammad Ibrahim Uthman provotseeris, tahtis, et tema käitumise peale millegagi reageeritaks. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt tegi ta näo, et justkui ei reageeri ja säilitas rahulikkust. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt ei ole ta enam noor, et noortega jõudu katsuda. Uthman suhtles rääkides aafrika-vene keeles, kasutas 2-3 sõna. See sõnaline provokatsioon läks pärast üle tegevuseks. Uthmanile vist ei meeldinud, et tema sõnadele ei reageerita ja ta hakkas siis tegudega. L. R. ütluste kohaselt hakkas Uthman teda sõrmega torkima ja pärast vastu kätt. L. R. ütluste kohaselt sai ta aru, et see olukord sellega ei lõpe ja tahtis oma kausiga ära minna, keeras minekule, kui Uthman lõi talle kohe vastu nägu. Vähemalt kaks korda. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt kulus 2 minutit, kui läks ruumi ja need kaks lööki tulid tema suunas. Mitteverbaalselt provotseerimine, s.o torkimine kestis 15-20 sekundit ja siis läks üle löökideks. Ruumist lahkuda soovides, kui keeras end kraanikausi juures, siis sai kohe löögid. Kraanikauss asub ruumi väljapääsust 2-3 m kaugusel. Pesuruumist õnnestus küll välja saada, aga sellega olukord ei lõppenud. Koridori peksis Uthman üha edasi, kõrvalist abi ei saabunud. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli Uthmanil tema peksmise ajal midagi käes, löögid tabasid tervet keha, kõige rohkem pähe, lõi neerud ära. Arst ütles, et seda ei saagi ravida. Sellega pead elama. Kaks esimest lööki olid lõualuu pihta. Hiljem ei saanud süüa korralikult. Uthman lõi rusikaga. Koridoris palvehelmestega. Uthman peksis kätega, kas palvehelmed olid tal käes või need kukkusid tal maha, ei oska öelda. Hiljem nägi, et palvehelmed olid põrandal maas. Vanema mehena sai aru, et Uthman püüdis teda lüüa kõigest väest. Oli aru saada, et Uthman paneb täiega. Valvurid tegid sellele asjale lõpu. Abi saabus valvurite näol. Kuni valvurite saabumiseni Uthman kogu aeg peksis. Peksmise ajal ei õnnestunud Uthmani käest ära joosta ega välja rabeleda. Uthmanil olid jalas hea püsivusega spordijalatsid. Tavaliselt Uthman spordijalatsitega ei käi, aga sel päeval olid need tal jalas. Valvuritest tuli esimesena kohale M. M. vajutas häirenuppu ja siis tulid teised. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt tema Uthmanit ei löönud. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt tegeles ta Uthmani rünnaku ajal enda kaitsmisega. Põrandal pikali olles hoidis Uthmanil jalgu kinni, et Uthman ei saaks jalgadega midagi teha. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli ta üleni verine, pea oli lõhki, katki ja ta viidi valveõe juurde. Valvur viis sinna. Arst, ja kes seal olid, osutasid abi. L. R. ütluste kohaselt tuvastati tal vigastused. Korduvalt seljavaluga käis ja neerud olid lahti löödud. Raviprotsess oli päris pikk. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt dokumenteerisid vigastused arstid ja tegid ka fotod vigastustest. Edasiselt piinles valude käes. Neeruga seoses umbes 3 kuud, rohtu anti. Lõualuu osas oli tunne, et see justkui ei oleks enda oma. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt tänasel päeval ei ole ta enam Muhammad Ibrahim Uthmaniga samas sektoris. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli ta Muhammad Ibrahim Uthmaniga samas sektoris olles esimene, kes tema juurde läks, kui ta 5 päeva oli olnud. Tutvustas Uthmanit teistele. Uthman oli teistele öelnud, et L. R. on tore inimene. L. R. ütluste kohaselt pöördus Muhammad Ibrahim Uthman tema poole, kui Uthmanil olid probleemid või mured. Aitas Uthmanil probleeme lahendada, alati selgitas, ütles Uthmanile, et keegi tema vastu ei ole. Näiteks sektoris kõndides, kui keegi midagi ütles, siis Uthman kohe reageeris, et mis öeldi. Uthmanil oli selline tunne, et räägitakse temast. Selgitas Uthmanile, et ole rahulik, see pole sinust, inimesed lihtsalt arutavad oma asju. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt suhtlesid nad Muhammad Ibrahim Uthmaniga omavahel kuidas juhtus, nii eesti keeles kui ka vene keeles ja said teineteisest aru. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt räägib Muhammad Ibrahim Uthman ka vene keeles. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt on talle arusaamatu, miks algselt head suhted Muhammad Ibrahim Uthmaniga muutusid. Ei tea mis juhtus, võib seda ainult oletada. Suhted 23 Muhammad Ibrahim Uthmaniga muutusid umbes pool aastat enne viimast juhtumit. Uthmanit solvanud ei ole. Milleks teda solvata. Muhammad Ibrahim Uthmani sektorisse tulles ta suhtles teiste inimestega. Kõik ulatasid talle oma abikäe. Kõik suhtlesid temaga hästi, aga tema hakkas inimesi eemale tõukama. Kannatanu L. R. ütles Muhammad Ibrahim Uthmani iseloomustuseks, et Uthman mõtles halvasti seda, et temast mõeldakse halvasti. Uthman mõtles, et kogu tähelepanu on temal, aga tegelikult ei ole. Uthman on häiritud suhtlemisega seetõttu, et ta ise on teiste inimeste suhtes nii häälestatud. Uthmanil on ka teiste kinnipeetavatega pidavalt probleeme. Ei ole nädalatki kui ei oleks kellegagi probleeme. Põhiliselt füüsilised konfliktid. Konflikte tekib näiteks ka sellest, et mõni valvur ei meeldi, ähvardab kuni selleni, et tapab ära. Näiteks teeme mingeid omi asju, aga valvur tahab, et tehtaks midagi muud, siis Uthman ärritus. Uthman ei ole päevakorraga nõus. Uthman tahab, et oleks nii, nagu tema tahab, aga vanglas on kodukord. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt oli tal peale detsembrikuise konflikti Uthmaniga veel üks konflikt. Esimene konflikt oli siis, kui Uthman jättis duširuumi ukse avali. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt oli ta duširuumis paljas ja Uthman jättis ukse lahti. Kui duširuumist välja tuli, seal kaks kinnipeetavat istusid, kes mängisid mänge. Nende kinnipeetavatega suhtles. Võis siis kasutada sõna Neeger või Niger, mida võis Uthman kuulda. Võis neid sõnu öelda, et inimestele oleks arusaadav. Uthman eemalt kuulis ja kohe tuli ja ründas. L. R. ütluste kohaselt lõi sel korral Uthman talle paar korda näkku. Seda nägi valvur pealt ja jooksis appi. Uthman pandi selle peale istuma § 69 järgi (vangistusseaduse § 69: täiendavad julgeolekuabinõud), hoiti isolatsioonis, kuna on ohtlik teistele kinnipeetavatele. Julgeolek kutsus välja. Oli arutamine. Uthmanile taheti suur karistus määrata. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt ütles ta siis, et piisab ühest kuust. Uthmaniga pole sellest sündmusest rääkinud. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt ütles kontaktisik talle pärast seda esimest juulis toimunud juhtumit, et ära Uthmaniga üldse räägi. Peale seda ta enam Uthmaniga üldse ei räägi. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt on tal veel Muhammad Ibrahim Uthmaniga konflikte olnud. Ühel hommikul soojendas oma kruusis teed. Läks selle kruusiga kambrisse. Keegi läks ees, keegi oli taga. Uthman tuli vastu. L. R. ütluste kohaselt tuli Uthman temaga kohakuti jõudes talle kõrvale ja tegi sellise liigutuse, et tal kukkus tee maha. Teatas sellest juhtumist korrapidajale. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt ta Muhammad Ibrahim Uthmaniga enam üldse ei suhtle. Alguses tutvustas Uthmanit kõikidele, siis hakkas Uthman sektsioonis kõigiga hästi suhtlema. Uthmanil oli alati toidust vähe, oli rahulolematu. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt said ajal, kui ta töötas toidu jagajana, kõik kinnipeetavad rohkem toitu, kuna köögis töötasid talle tuttavad inimesed. Kui oli võimalik rohkem toitu anda, siis need inimesed andsid ja jagas seda kõigile. Uthmanile aga kunagi toidust ei jätkunud, tahtis juurde. Valvur ka ütles, et andke rohkem, seda tegigi. Jagas toitu kinnipeetavatele võrdselt. Teadis seda tehes, kes tahab rohkem, kes vähem, kes üldse mitte. L. R. ütluste kohaselt taheti teda toidujagajaks. Kui teisele korrusele tööle pandi, siis nõuti tagasi. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt on ta andnud nõusoleku enda terviseandmete avaldamiseks. Käesolevas asjas menetletava sündmusega seoses on tal palju visiite olnud. Lisas asja juurde meditsiinidokumendid, toimikus on väljavõtted, kus on kõik kirjas. Neer on ära pekstud, antakse tablette, muud teha ei saa. Enne menetletavat sündmust tablette ei võtnud. Neeruvigastuste tõttu on töö tegemine häiritud, pärast seda juhtumit ei saa raskusi tõsta. Praegu on koristaja. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt mõjutab juhtunu teda siiamaani ka vaimselt. Kohtussegi kartis tulla. Ei tea, mis Uthmanil seal peas on. Nädal tagasi ähvardas Uthman ühte 24 valvurit - neidu tapmisega. Uthmanit kardavad vanglas kõik. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt on Muhammad Ibrahim Uthman tal elu ära rikkunud. Ei saa televiisorit vaadata ega kommi osta, kuna sissetulek vähenenud. Inimesed aitavad. Vahel tahaks televiisorit vaadata ja teed juua. Vanglas kardavad ka valvurid Uthmanit. Kardavad Uhtmani ebaadekvaatseid tegusid. Valvurid ei häbene seda öelda, et nad kardavad. Ehkki valvurid ei tohiks seda kunagi välja öelda, aga nemad ütlevad. Valvurid on ka justkui püssirohutünni otsas, kui temaga suhtlevad. Jalutuskäigule viies naisvalvurid keelduvad Uthmani välja viimisest. Kutsuvad meesvalvureid. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt esitas ta enda tsiviilhaginõude selle päeva seisuga. Kui nüüd peaks hagi uuesti esitama, siis summa saaks olema suurem. L. R. hinnangul on tema esitatud tsiviilhagi mõistlik. Kannatanu L. R. ütluste (V, 2, 23-30) kohaselt on Muhammad Ibrahim Uthmanil palju teisi nimesid. Erinevaid. Snikers, Bounty. Ka väljend Niger on vanglas käibel. Ptitška. Kinnipeetavaid kutsutakse vanglas hüüdnimedega. Inimesed vanglas ei taha oma nime kuulda. Tahavad, et neid kutsutakse mustlane või grusiin. Vanglas hüüdnime kasutamine ei ole mõeldud solvanguna. Kannatanu L. R. ütluste kohaselt kutsutakse teda ennast Oholiks ja ta sellest ei solvu. Hüüdnime ei kasutata vanglas teise inimese diskrimineerimiseks. Vanglas ei ole diskrimineerimist. Kannatanu L. R. ütlustega (V, 2, 23-30) on kooskõlas vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtuv. Ühtlasi seab vangla valvekaamerate videosalvestistelt nähtuv Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste ja väidete usaldusväärsuse kahtluse alla, mistõttu pole kohtul alust Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest ja väidetest lähtuda osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest. Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestisi on vaadeldud 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (IV, 2-12, 13). 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokoll ja selle juurde kuuluvad videosalvestised 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (IV, 2-12) vaadeldakse Tartu Vangla videovalvesüsteemi süüdimõistetute eluhoone S-7 valvekaamerate 14.12.2022.a videosalvestisi. Selle asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluvad Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestised ühel DVD-R plaadil (IV, 13). 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) nähtub alljärgnev:  kell 15:16:14 väljub L. R. kambrist, hoides ees enda käte vahel helesinist kaussi, milles on sees midagi tumedat (IV, 2; kaamera K77 S7-2)  kell 15:16:19 liigub L. R. kambritevahelises koridoris, eemaldudes enda kambrist, hoides ees enda käte vahel helesinist kaussi, mille sees on näha tumedamat värvi riietuseset või -esemeid (IV, 3; kaamera K77 S7-2)  kell 15:16:41 siseneb L. R. pesuruumi, olles läbinud olmeruumi ja jõudnud trellukse läheduses asuva pesuruumini; samas suunas, kuhu kõndis L. R., jalutab üksinda pesuruumi ja trellukse poole üks vanem kinnipeetav, kelle välimus sarnaneb kohtus 17.10.2023.a tunnistajana ütlusi andnud M. M.´iga; L. R. pesuruumi sisenemise ajaks on see vanem kinnipeetav jõudnud olmeruumi ja on seda läbimas telefoni asukoha läheduses; olmeruumis on näha mitmeid kinnipeetavaid rahulikus olekus aega veetmas; pesuruumi sisenemiseks ei pea L. R. ust avama, pesuruumist langeb valgus trellukse ette jäävasse koridori; olmeruumis viibib telefoniga helistamas kinnipeetav M. L., kes andis kohtus kaitseaktis kajastatud tunnistajana ütlused 17.10.2023.a; ka kinnipeetav M. L. ei pööra pesuruumis ja selle läheduses toimuvale 25           vähimatki tähelepanu, olmeruumis on veel mitmeid kinnipeetavaid ja nende vahel valitseb rahulik õhkkond (IV, 3; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:16:50 jalutab trellukse läheduses ja pesuruumi ukse juures üks vanem kinnipeetav, kelle välimus sarnaneb kohtus 17.10.2023.a tunnistajana ütlusi andnud M. M.´iga, kes pesuruumi suhtes vähimatki huvi ei ilmuta, möödub sellest sinna sisse vaatamata; samal ajal paistab pesuruumist valgus trellukse lähedusse jäävasse koridori; ka olmeruumis olevad teised kinnipeetavad on rahulikus olekus aega veetmas ja pesuruumi ning trellukse suunas vähimatki huvi ei ilmuta; kinnipeetav M. L. räägib endiselt telefoniga (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:16:57 kaob M. M. kaamera vaateväljast, olles jalutanud läbi olmeruumi, kinnipeetav M. L. räägib olmeruumis endiselt telefoniga; ka olmeruumis olevad teised kinnipeetavad on rahulikus olekus aega veetmas ja pesuruumi ning trellukse suunas vähimatki huvi ei ilmuta (nähtav ainult salvestiselt: IV, 13; kaamera S-7 trelluks 86) vahepealsel ajal mingeid muudatusi pole, koridoris ja olmeruumis kõik rahulik kell 15:18:30 läbisid olmeruumi kinnipeetavad V. S. ja A. G., suundudes mööda koridori jalutades trellukse suunas, mille vahetusse lähedusse jääb ka pesuruum; nende järel jalutas väikse vahemaaga M. M., olles jõudnud olmeruumis asuva telefonikabiini lähedusse, kus telefoniga räägib kinnipeetav M. L. (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:18:33 kaob kaamera vaateväljast kinnipeetav M. M., olles pööranud telefonikabiini juurest tagasi, eemaldudes olmeruumist (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:18:37 jalutavad trellukse läheduses ja pesuruumi ukse juures kinnipeetavad V. S. ja A. G., omavahel rahulikult vesteldes, pesuruumist paistab endiselt valgus trellukse lähedusse jäävasse koridori; kinnipeetavad V. S. ja A. G. pesuruumile ja seal toimuvale vähimatki tähelepanu ei pööra, pesuruum nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi nad sisse ei vaata; olmeruumis on näha mitmeid kinnipeetavaid rahulikus olekus aega veetmas, pesuruum ja selle läheduses toimuv nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi poole nad ei vaata; teiste hulgas viibib olmeruumis telefoniga helistamas kinnipeetav M. L., kes ka ei pööra pesuruumis ja selle läheduses toimuvale vähimatki tähelepanu, olmeruumis valitseb jätkuvalt rahulik õhkkond (IV, 4; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:18:47 kaovad kaamera vaateväljast kinnipeetavad V. S. ja A. G., omavahel rahulikult vesteldes, olles jõudnud trellukse juurest läbida korirori ja olmeruumi, suundudes kambritevahelisse koridori; olmeruumis valitseb jätkuvalt rahulik õhkkond (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:19:00 kõnnivad pesuruumi ukse läheduses, kuid teisel pool trellust kaks inimest, neist üks vanglaametniku vormis ja teine kinnipeetava riietuses, kes suunduvad vasakult paremale, s.o eemalduvad trelluksest ja selle lähedusse jäävast pesuruumist; need 2 inimest ei pööra vähimatki tähelepanu trellukse ja selle lähedusse jääva pesuruumi suunas, nad ei vaata kordagi trellukse ja pesuruumi suunas; olmeruumis on jätkuvalt rahulik õhkkond, kinnipeetav M. L. suhtleb endiselt telefoni teel (kaamera S-7 trelluks 86) vahepealsel ajal mingeid muudatusi pole, koridoris ja olmeruumis kõik rahulik kell 15:20:30 jalutavad trellukse läheduses ja pesuruumi ukse juures kinnipeetavad J. H. ja A. K., omavahel rahulikult vesteldes, pesuruumist paistab valgus trellukse lähedusse jäävasse koridori; kinnipeetavad J. H. ja A. K. pesuruumile ja seal toimuvale vähimatki tähelepanu ei pööra, pesuruum nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi nad sisse ei vaata; seejärel kinnipeetavad J. H. ja A. K. eemalduvad pesuruumist, suundudes olmeruumi suunas; olmeruumis on näha mitmeid kinnipeetavaid rahulikus olekus aega veetmas, pesuruum ja selle läheduses toimuv nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi poole nad ei vaata; teiste hulgas viibib olmeruumis telefoniga helistamas kinnipeetav M. L., kes ka ei pööra pesuruumis ja 26          selle läheduses toimuvale vähimatki tähelepanu, olmeruumis valitseb jätkuvalt rahulik õhkkond (IV, 4; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:20:39 lahkuvad kaamera vaateväljast jalutades kinnipeetavad J. H. ja A. K., omavahel rahulikult vesteldes, olles läbinud olmeruumi ja suundudes kambritevahelisse koridori (IV, 4; kaamera S-7 trelluks 86) vahepealsel ajal mingeid muudatusi pole, koridoris ja olmeruumis kõik rahulik kell 15:21:36 jalutavad trellukse läheduses ja pesuruumi ukse juures uuesti kinnipeetavad V. S. ja A. G., omavahel rahulikult vesteldes, jäädes pesuruumi ukse lähedusse seisma ja omavahel rahulikult juttu rääkima kuni kella 15:22:19-ni, mil nad enda jalutuskäiku jätkavad ja kõnnivad pesuruumi juurest eemale sama tuldud teed tagasi; ajavahemikus kell 15:21:36 kuni kell 15:22:19 juttu ajades nad pesuruumile ja seal toimuvale vähimatki tähelepanu ei pööra, pesuruum nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi nad sisse ei vaata; olmeruumis on näha mitmeid kinnipeetavaid rahulikus olekus aega veetmas, pesuruum ja selle läheduses toimuv nende tähelepanu millegagi ei köida, pesuruumi poole nad ei vaata; teiste hulgas viibib olmeruumis telefoniga helistamas kinnipeetav M. L., kes ka ei pööra pesuruumis ja selle läheduses toimuvale vähimatki tähelepanu, olmeruumis valitseb jätkuvalt rahulik õhkkond (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:31 lahkuvad kaamera vaateväljast jalutades kinnipeetavad V. S. ja A. G., omavahel rahulikult vesteldes, olles läbinud olmeruumi ja suundudes kambritevahelisse koridori (kaamera S-7 trelluks 86) vahepealsel ajal mingeid muudatusi pole, koridoris ja olmeruumis kõik rahulik kell 15:22:53 väljuvad pesuruumist kinnipeetavad L. R. ja Muhammad Ibrahim Uthman, olles omavahel püsti seistes käsipidi koos ning nende kehahoiakust on aru saada, et nende vahel pole sõbralikud suhted, vaid tegemist on omavahelise võitlusega; kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman takistab L. R. pesuruumi ukseavast väljumisel, seistes ukseavas ees ja püüdes suruda enda keha jõuga kinnipeetavat L. R. pesuruumi tagasi; samal ajal püüab kinnipeetav L. R. kätega kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit endast eemale tõugata; kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman takistab L. R. pesuruumist väljumisel (IV, 5; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:54 õnnestub kinnipeetaval L. R. ennast küll pesuruumi ukseavast välja koridori suruda, kuid sealt edasi saavutab jõuliselt ülekaalu kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman, keda L. R. püüab kummargil olles ette sirutatud kätega endast eemale tõugata ja endast eemal hoida, kuid kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ei jäta teda rahule ja püüab kaaskinnipeetava L. R. suhtes jätkuvalt ülekaalu saavutada (IV, 5; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:55 õnnestub kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil kaaskinnipeetav L. R. üle ülekaal saavutada ja L.R. põrandale maha paisata; L. R. kukub pesuruumi ukse läheduses trellukse juures põrandale, jäädes lõpuks n.ö neljakäpukile, Muhammad Ibrahim Uthman ei lase L. R. püsti tõusta, jääb L.R. juurde ja L. R. juurest ei lahku; L.R. püüab küll püsti tõusta, kuid M.I.Uthman takistab L.R. toore füüsilise jõuga, püüdes nii kätega kui ka põlvega L.R. endale allutada ja teda maha suruda, olles lõpuks põlvili ja kummargil ette oleva L.R. kohal, püüdes teda endale allutada ja põrandale maha suruda, toetudes enda kummargil ülakehaga põlvili kummargil oleva L.R. peal; nüüd juba osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (IV, 5; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:56 õnnestub kinnipeetaval Muhammad Ibrahim Uthmanil enda keha raskusega ja vasaku jala põlvega ning kätega kinnipeetavale L. R. peale surudes ja jõudu rakendades L.R. horisontaalselt põrandale maha paisata ja sellega endale allutada, jäädes põrandal maas horisontaalasendis oleva L.R. kohale; L.R. osutab 27      vastupanu ja tal õnnestub ennast n.ö neljakäpukile põlvili saada; seejärel lööb Muhammad Ibrahim Uthman enda parema käe rusikaga maas põrandal neljakäpukil olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt ülakeha piirkonda, kuid kuna Muhammad Ibrahim Uthman varjab osaliselt ära L.R., siis pole võimalik aru saada, kuhu rusikalöök L.R. täpselt tabas; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (IV, 6; kaamera S-7 trelluks 86); kell 15:22:57 M.I.Uthman toetub enda vasaku käega põrandal neljakäpukil oleva L.R. peale ja teeb uue löögi enda parema käe rusikaga L.R. ülakeha ja pea piirkonda, kuid kuna M.I.Uthmani keha varjab osaliselt L.R. ära, siis pole täpselt näha, kuhu löök tabas; kinnipeetav L. R. osutab vastupanu ja jõuga surub enda ülakeha ülespoole, jäädes samas põrandale põlvili, kuid Muhammad Ibrahim Uthman püüab L.R. uuesti maha suruda ja ei lase tal üles tõusta; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L., kes on trellukse poole seljaga, kuulatab ja jätab telefonisuhtluse katki (IV, 7; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:58 õnnestub L. R. enda põlved põrandast lahti saada ja kummargil olles M.I.Uthmani jalgade ümbert kätega põlvede piirkonnast kinni võtta, välistamaks sellega enda jalgadega löömist; samal ajal püüab Muhammad Ibrahim Uthman L.R. uuesti enda keha raskusega ja vasaku käega L.R. toetudes maha suruda ja ei lase tal üles tõusta, Muhammad Ibrahim Uthman lööb püsti seistes enda parema käe rusikaga tema ees kummargil olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt pea ja keha piirkonda, kuid kuna Muhammad Ibrahim Uthman varjab osaliselt ära L.R., siis pole võimalik aru saada, kuhu rusikalöök L.R. täpselt tabas; sellele järgneb välkkiirelt uus M.I.Uthmani parema käe rusikalöök L.R. tugevajõuliselt pea ja keha piirkonda, kuid kuna Muhammad Ibrahim Uthman varjab osaliselt ära L.R., siis pole võimalik aru saada, kuhu rusikalöök L.R. täpselt tabas; L.R. jääb löökide järgselt endisesse asendisse, hoides kummargil olles kätega M.I.Uthmani põlvede ümbert kinni; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L., kes on trellukse poole seljaga, kuulatab ja peab telefonisuhtluses pausi (IV, 7; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:22:59 lööb kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman püsti seistes enda parema käe rusikaga tema ees kummargil olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt keha piirkonda, selga, kuid kuna Muhammad Ibrahim Uthman varjab osaliselt ära L.R., siis pole võimalik täpsemalt aru saada, kuhu selja piirkonda rusikalöök L.R. tabas; seejärel üritab L.R. jätkuvalt vastupanu osutada ja end püsti ajada, kuid M.I.Uthman surub enda kehaga ja kätega tema all kummargil olevat L.R. allapoole; M.I.Uthman on kummargil tema all kummargil oleva L.R. peal; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (IV, 7; kaamera S-7 trelluks 86); kell 15:23:00 võtab M.I.Uthman hoogu, tõustes püstiasendisse ja lööb püsti seistes enda parema käe rusikaga tema ees pooleldi kummargil olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt ülakeha ja pea piirkonda; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning tõusevad, et minna ise vaatama, mis toimub (IV, 7; kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:01 võtab kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman enda kehaga ja parema käe rusikaga tugevalt hoogu, millist hetke kasutab kinnipeetav L. R. ära enda püsti ajamiseks ja tal õnnestub ennast püsti ajada, jäädes vastu koridori seina toetuma; samal ajal lööb kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman püsti seistes enda parema käe rusikaga tema ees püsti olevat L.R. ühe korra tugevajõuliselt näo piirkonda, samal ajal püüab Muhammad Ibrahim Uthman enda vasaku käega ja keha jõuga suruda 28         L.R. allapoole; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:02 õnnestub L. R. ennast täielikult püsti ajada ja kinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani keha ümbert enda kätega kinni hoida ja ta fikseerida selliselt, et M.I.Uthmanil on raske teda rusikatega lüüa, kuna L.R. hoiab M.I.Uthmani vastu keha surutud kätest küünarnuki piirkonna lähedalt ümber keha kinni; M.I.Uthmanil õnnestub aga koheselt sellest haardest ennast vabastada ja jätkub püsti seistes võitlus; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:03 saavutab uuesti ülekaalu Muhammad Ibrahim Uthman, kes surub L.R. vastu seina ja allutab ta endale, surudes enda alla jäävat L.R. jõuga allapoole, olles enda kehaga L.R. keha kohal ja peal; mõlemad on seejuures pooleldi diagonaalis, toetudes vastu seina; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:04 M.I.Uthman ja L.R. toetuvad vastu seina pooleldi diagonaalis olles ja Muhammad Ibrahim Uthman üritab L. R. endale allutada, olles enda kehaga L.R. kohal ja peal, püüdes suruda L.R. jõuga allapoole enda alla, millele L.R. osutab visa vastupanu; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:05 kuni 15:23:08 jätkub M.I.Uthmani rünnak, aga juba rohkem püsti asendis, mõlemad kinnipeetavad on püsti seistes ettepoole kummargil, neist M.I.Uthman hoiab L.R. külje pealt haardes, püüdes teda endale allutada ja allapoole maha suruda, millele L.R. osutab visa vastupanu; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas ning suunduvad vaatama, mis toimub (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:09 jätkub M.I.Uthmani rünnak, M.I.Uthmanil õnnestub L.R. trellukse juures jõuliselt hooga põrandale maha paisata, L.R. jääb põrandale maha paisatuna kägaras asendis M.I.Uthmani keha alla, kes on L.R. kohal tema peal ja surub L.R. üha enam vastu põrandat; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:10 kuni 15:23:14 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, põrandal maas olev L.R. osutab vastupanu, püüdes ennast tema peale kummardunud M.I.Uthmani keha alt vabastada ja püsti tõusta, kuid see ei õnnestu ja M.I.Uthman saavutab veelgi suurema ülekaalu, kuna tal õnnestub L.R. veelgi rohkem vastu põrandat suruda, olles ise põlvili L.R. juures tema keha kohal kummargil ja L.R. jõuliselt kätega, põlve/de/ga ja kehaga vastu põrandat surudes; samal ajal on näha, kuidas teisel pool trellust läheneb heleda peaga naisvalvur M. A.; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (IV, 8; kaamera S7 trelluks 86) kell 15:23:15 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, M.I.Uthman lööb enda vasaku käe rusikaga tema all maas põrandal olevat L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; L.R. püüab tema peal kummargil oleva M.I.Uthmani keha alt välja pääseda ja püsti tõusta, kuid see ei õnnestu, kuna M.I.Uthman surub L.R. jõuliselt maha; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:16 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, M.I.Uthman lööb enda vasaku käe rusikaga tema all maas põrandal olevat L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) 29         kell 15:23:17 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak; M.I.Uthman lööb enda vasaku käe rusikaga tema all maas põrandal olevat L.R., kes püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast üles ajada, pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:18 kuni 15:23:20 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:21 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; L.R. õnnestub end põlvili istuli ajada; M.I.Uthman lööb enda parema käe rusikaga L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:22 kuni 15:23:23 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:24 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; L.R. on põlvili istuli; M.I.Uthman lööb enda parema käe rusikaga L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:25 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; L.R. on põlvili istuli; M.I.Uthman lööb enda parema käe rusikaga L.R. pea piirkonda; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L. on ennast telefonikabiinis püsti ajanud (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:26 kuni 15:23:29 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada; L.R. on põlvili istuli; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; teisele poole trellust saabus ka vangivalvur M.-G. K.; osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad pesuruumi ja trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L. on ennast telefonikabiinis püsti ajanud (kaamera S-7 trelluks 86) kell 15:23:30 kuni 15:23:38 jätkub M.I.Uthmani jõuline ja intensiivne rünnak, kes püüab suruda suruda tema poole seljaga ja põrandal põlvedel istuli olevat L.R. põranda ligi; L.R. osutab vastupanu ja püüab M.I.Uthmani haardest vabaneda ja ennast tema alt üles ajada, mis aga ei õnnestu; samal ajal seisab valvur M. A. teisel pool trellust ja näeb seda pealt; valvur M.-G. K. avab trellukse ja suundub M.I.Uthmani ja L.R. suunas; trellukse avanedes ja valvuri M.-G. K. lähenedes ei lase M.I.Uthman kaaskinnipeetavat L.R. enda haardest lahti; valvur M.-G. K. asub jõuga M.I.Uthmanit kaaskinnipeetava L.R. juurest ära kiskuma, millele M.I.Uthman osutab visa vastupanu, kuid lõpuks kell 15:23:38 õnnestub valvuril M.-G. K. toore füüsilise jõuga M.I.Uthman põrandal maas põlvili istuva kaaskinnipeetava L. R. küljest ära kiskuda; 30 osad olmeruumis viibivatest kinnipeetavatest vaatavad trellukse suunas; ka telefoni teel suhelnud kinnipeetav M. L. on ennast telefonikabiinis püsti ajanud, väljub telefonikabiinist ja suundub trellukse poole (kaamera S-7 trelluks 86) Eelkajastatud vangla valvekaamerate videosalvestiste valguses ei ole kohtule vähimalgi määral veenvad ja usutavad Muhammad Ibrahim Uthman väited selle kohta, nagu oleks kinnipeetav L. R. läinud pesuruumi teda tapma ja tal tuli ennast füüsilise vägivallaga kaaskinnipeetava L. R. ründe vastu kaitsta. Esiteks ei saanud kinnipeetav L. R. teada seda, et kaaskinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman viibib pesuruumis. Videosalvestistelt nähtub, et kinnipeetav L. R. väljus teises koridori otsas asuvast kambrist pesukauss käes ja suundus pesuruumi pesukausis olnud esemeid pesema. Videosalvestistelt nähtuvalt ei suhelnud kinnipeetav L. R. teel pesuruumi teiste kinnipeetavatega. Teiseks nähtub vangla valvekaamerate videosalvestistelt ka see, et pesuruumis oli rahulik kuni selle ajani, mil L. R. ja M.I.Uthman sealt koridori tulid. Videosalvestiste kohaselt oli pesuruumi uks kogu aeg lahti. See nähtub sellest, et pesuruumi ukse kohast langes valgust koridori. Enne seda, kui pesuruumist väljusid L. R. ja M.I. Uthman, jalutasid pesuruumist mööda mitmed kinnipeetavad ja vahepeal peatusid seal läheduses ka omavaheliseks vestluseks, kuid õhkkond oli siis osakonnas tervikuna rahulik ja pesuruumis toimuv kellegi tähelepanu ei köitnud ning keegi pesuruumile ja pesuruumis toimuvale tähelepanu ei pööranud. Videosalvestistelt nähtuvalt pole kohtul vähimatki alust kahelda kannatanu L. R. ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et M.I.Uthman provotseeris ja ründas teda vahetult enne seda kui nad Uthmaniga väljusid pesuruumist. M.I. Uthmani väited, nagu alustanuks provotseerimist ja tüli ning füüsilist vägivalda tema suhtes pesuruumi tulnud kinnipeetav L. R., pole veenvad ja usutavad olukorras, kus videosalvestistelt nähtuvalt ei pööranud pesuruumi lähedusse jalutama sattunud kaaskinnipeetavad pesuruumile ja seal toimuvale vähimatki tähelepanu. Pesuruumi ja trellukse poole hakati olmeruumist ja koridorist kaaskinnipeetavate poolt vaatama alles siis, kui M.I.Uthman ja L.R. olid pesuruumist suundunud koridori ja asusid trellukse juures, kus M.I.Uthman intensiivsete rusikalöökidega lõi L. R. kehasse ja pea piirkonda. Kolmandaks on oluline täheldada, et vangla valvekaameratse videosalvestistet nähtuvalt lähtus füüsiline vägivald ainult ja üksnes kinnipeetavast Muhammad Ibrahim Uthman, kes kasutas seda intensiivselt kaaskinnipeetava L. R. suhtes. L. R. füüsilist vägivalda Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes ei lähtunud. Videosalvestistelt nähtuvalt ei löönud L.R. kaaskinnipeetavat M.I.Uthmanit kordagi. L. R. püüdis ennast üksnes kaitsta Muhammad Ibrahim Uthmanist lähtuva füüsilise vägivalla eest ja ennast tema haardest vabastada. Selles valguses pole kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani väited selle kohta, nagu tulnuks kinnipeetav L. R. pesuruumi selleks, et teda seal ära tappa, vähimalgi määral usutavad. Videosalvestistelt nähtuvalt ei lähtunud L. R. käitumisest kaaskinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile vähimatki ohtu, kuna L. R. kaaskinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit ei rünnanud, vaid püüdis ennast kaaskinnipeetavast Muhammad Ibrahim Uthmanist lähtuva intensiivse füüsilise vägivallaga ründe eest üksnes passiivselt kaitsta ja tema haardest vabaneda. Selleks, et ennast kaaskinnipeetavast Muhammad Ibrahim Uthmanist lähtuva füüsilise vägivalla eest paremini kaitsta, hoidis põrandale M.I.Uthmani poolt maha paisatud L. R. vahepeal üksnes M.I.Uhtmanil jalgade ümbert põlvede piirkonnast kinni, et M.I.Uthman ei saaks teda ka jalgadega lüüa. Tahtnuks ja soovinuks kinnipeetav L. R. tõepoolest Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes füüsilist vägivalda kasutada, teda ära tappa, nagu väitis Muhammad 31 Ibrahim Uthman kahtlustatavana antud ütlustes, kasutanuks L.R. ka füüsilist vägivalda M.I.Uthmani suhtes ja sellisel juhul põhjustanuks ta M.I.Uthmanile ka sellele vastavaid kehavigastusi. Kinnipeetava L. R. faktilisest käitumisest ei nähtu kuskilt, et ta oleks soovinud ja tahtnud kaaskinnipeetava M.I.Uthamni suhtes füüsilist vägivalda kasutada, sealhulgas teda ära tappa. Pigem vastupidi. Kinnipeetav L. R. osutas kaaskinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile üksnes passivset vastupanu, tõrjudes teda endast eemale, üritades ennast tema haardest vabastada ja ennast tema eest kaitsta, et vähendada kehavigastuste hulka. L. R. ei lähtunud teist kinnipeetavat kahjustavat käitumist. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt oli tal toimunu järgselt paistes üksnes parema käe pöial, mida ka arst pildistas. Kohtu hinnangul põhjustas Muhammad Ibrahim Uthman endale selle pöidlavigastuse ise, kui ta kasutas kaaskinnipeetava L. R. suhtes füüsilist vägivalda. Kuna enamus rusikalööke tegi Muhammad Ibrahim Uthman enda parema käe rusikaga, siis pole välistatud võimalus, et ta pöial võis selle käigus viga saada. Muhammad Ibrahim Uthmani parema käe pöial võis viga saada ka ajal, kui ta üritas kaaskinnipeetavat L. R. endale allutada ja teda vastu põrandat maha paisata. Taoline käitumine pole aga etteheidetav L. R., vaid kinnipeetavale Muhammad Ibrahim Uthmanile endale, kuna vägivald kaaskinnipeetava suhtes lähtus üksnes temast endast. Neil asjaoludel kannab Muhammad Ibrahim Uthman ise vastutust endale põhjustatud pöidlavigastuse eest. Mis puutub kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustes (IV, 56-62) esitatud väidetesse selle kohta, et ta sai L. R. mõned löögid enda seljale, siis need pole vähimalgi määral usutavad olukorras, kus kaaskinnipeetav L. R. tema suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud, sealhulgas ka ei löönud. Nagu eelnevalt juba kajastatud, jäi vangla valvekaamerate vaateväljast välja üksnes pesuruumis toimuv, kuna seal kaameraid polnud. Kaamerate vaateväljas ehk pesuruumi ette jäävas koridoris L. R. kaaskinnipeetava Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes kordagi füüsilist vägivalda ei kasutanud. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütluste (IV, 56-62) kohaselt lõi L. R. teda pesuruumis oma parema käe rusikaga talle vastu paremat õlga. Kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlustest (IV, 56-62) ei nähtu, et L. R. oleks teda pesuruumis kordagi selja piirkonda löönud. Eeltoodud asjaoludel on välistatud võimalus, et Muhammad Ibrahim Uthman võis saada enda seljale vigastused kaaskinnipeetava L. R. tehtud löökidest. Videosalvestistelt nähtuvalt oli ründeinitsiatiiv kahtlusteta kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthmani käes, kes oli ründav pool ja kelle eesmärgiks oli L. R. võimalikult palju füüsilist valu ja kehavigatusi tekitada ning L. R. endale allutada. Muhammad Ibrahim Uthman püüdis L. R. maha suruda, tabades selle käigus L.R. enda kiirete ja tugevajõuliste rusikalöökidega kehasse ja pea piirkonda. Intensiivne füüsiline vägivald lähtus just kinnipeetavast Muhammad Ibrahim Uthman. Siinkohal on eriti oluline viidata vangla valvekaamera videosalvestise algusest nähtuvale selle kohta, kuidas kinnipeetavad L.R. ja M.I. Uthman pesuruumist koridori väljuvad. Videosalvestiselt nähtub selgelt, et kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman takistab L. R. pesuruumi ukseavast väljumisel, seistes ukseavas ees ja püüdes suruda enda keha jõuga kinnipeetavat L. R. pesuruumi tagasi. Samal ajal püüab kinnipeetav L. R. kätega kinnipeetavat Muhammad Ibrahim Uthmanit endast eemale tõugata. Videosalvestiselt nähtuva kohaselt kinnipeetav Muhammad Ibrahim Uthman ilmselgelt takistab L. R. pesuruumist väljumisel, püüdes teda jõuga pesuruumi tagasi suruda (IV, 5; kaamera S-7 trelluks 86). Hinnates eeltoodud valvekaamera salvestuselt nähtuva valguses kahtlustatava Muhammad Ibrahim Uthmani ütlusi selle kohta, et ta kartis, et L. R. võib ta pesuruumis ära tappa ja ta kartis L. R., kes teda pesuruumis esimesena ründas, ja ta soovis pääseda pesuruumist välja kaamerate vaatevälja, siis need kahtlustatava M.I. Uthmani ütlused ei ärata kohtus vähimalgi määral usaldust ja kohus neile otsust ei raja. Osas millises M.I. Uthmani ütlused 32 satuvad vastuollu ülejäänud kooskõlas olevate tõenditega, sealhulgas L.R. ütlustega ja nendega kooskõlas oleva 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate videosalvestistega, kohus M.I.Uthmani ütlustest ei lähtu ja rajab otsuse omavahel kooskõlas olevale tõendite kogumile, jättes M.I. Uthmani ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale. Eeltoodud 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) ja kannatanu L. R. (R.) ütlustest (V, 2, 23-30) nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja M. A. (A.) ütlused (V, 3, 3438). Tunnistaja M. A. (A.) ütlused (V, 3, 34-38) Tunnistaja M. A. kohtuistungil 06.10.2023.a avaldatu kohaselt töötab ta alates 11.01.2023.a Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnas nooremametnikuna. Enne seda töötas Tartu Vanglas vanemvalvurina. Vanemvalvurina töötas 18 aastat ja valvurina kokku 20 aastat. Kinnipeetava L. R. ja süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmaniga on kokku puutunud ainult tööalaselt. Vanglas valvurina töötades oli tööülesandeks kinnipeetavate üle järelevalve teostamine nii kaamerate abil kui ka füüsiliselt. Varem Uthmani ja R. vahel konflikte ei ole näinud. Uthmaniga oli palju eriarvamusi, rassismisüüdistuse teema. See oli Uthmani arvates nii. Teised suhtusid Uthmanisse normaalselt, aga tema seda ei teinud. Tunnistaja M. A. kohtuistungil 06.10.2023.a antud ütluste kohaselt on ta täna kohtusse kutsutud seoses Uthmani ja R. konfliktiga, mis toimus 14.12.2022.a kella 15:30-15:20 ajal eluosakonnas. Oli siis valves, kui valveruumis kuulis, et midagi toimus. Olid natuke valjemad hääled. Valveruumi hästi ei kosta. Vaatas kaamerasse, midagi ei näinud. Sai aru, et midagi on valesti. Läks vaatama. R. ja Uthman veeresid pesuruumist välja. Vajutas siis paanikanuppu. R. oli all ja Uthman tema peal. Uthman lõi. Uthmani käelööke oli rohkem kui üks. Ei oska öelda, mitut Uthmani lööki nägi. Ei näinud, et R. oleks vastu löönud. Andis korralduse lõpetada. Midagi ei juhtunud, kõik läks edasi. Loetud sekunditel tuli III korruselt appi M.-G. K., kellega läksid kahekesi osakonda. Sündmus kestis lühikest aega. Uthmani käelöögid tabasid R. pea piirkonda. M.-G. K. tõmbas Uthmani R. küljest lahti. Uthmani panid tema enda kambrisse. Uthmani kambrikaaslane oli koolis sellel hetkel. R. võtsid osakonnast välja. Peale intsidenti Uthmanil visuaalselt mingeid vigastusi ei näinud. R. oli pea verine. Sündmuskohale jäid koridori maha mingisugused palvehelmed, heledad, pehmed, mitte puidust. R. viidi vigastusi fikseerima. Ise viis L. R. vigastusi fikseerima. R. selgitas, et see asi algas pesuruumis, ta pesi kraanikausi juures oma asju, Uthman vaatas aknast välja ja siis mingil hetkel kargas kallale. R. selgitas, et soovis pesuruumist välja saada, kuna pesuruumis ei olnud kaamerat, tahtis kaamera väljavaatesse saada, tahtis nähtavale kohale saada. Tunnistaja M. A. (A.) ütluste (V, 3, 34-38) kohaselt olid teised kinnipeetavad valmis Uthmaniga läbi saama, aga Uthman ise võttis niisuguse hoiaku, et kõik nagu oleks tema vastu. See aga ei olnud niimoodi. Uthman otsis probleeme igast asjast. Uthmanile mitte miski mitte kunagi ei sobinud. Toidu jagamise ajal olid pidevalt probleemid, talle tundus, et talle antakse vähe süüa. Igast tühisest asjast võis midagi välja võluda. Uthman ise oli piisavalt konfliktne. Vanglaametnikke nimetas Uthman rassistideks, keda vähemal keda rohkemal määral. Kuulis Uthmanilt, et A. on kõige hullem rassist. Ei tea põhjust, miks Uthman nii ütles. Uthmanil oli ka teiste vanglaametnikega ütlemist. Uthman vaga ja vaikne ei olnud. Otsis igast asjast mingit põhjust. Tunnistaja M. A. (A.) ütluste (V, 3, 34-38) kohaselt läks ka kinnipeetav L. R. vahel endast välja. Eks kõik on ju oma tujudega, halvemad ja paremad päevad. Kes meist on nii väga stabiilse närvikavaga, ei ole ju. Kui nii kaua aega seal nendega koos oled olnud, siis kõrvalt näed, et aegajalt ikkagi lähevad endast välja. Vanglaametnikud nõuavad seadust ja kui midagi kinnipeetavale ei meeldi, siis valvurid on esimesed, kelle peale valatakse end välja. Olid ka R. omad puudused. Lisaks Uthmanile on R. konflikte ette tulnud ka teiste kinnipeetavatega. 33 Konkreetset juhust ei oska nimetada. Olmeprobleeme ja aegajalt ütlemisi ikka tuleb, see on paratamatu. Eeltoodud 25.01.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (IV, 2-12) ja selle juurde kuuluvatelt Tartu Vangla valvekaamerate videosalvestistelt ühel DVD-R plaadil (IV, 13) ja kannatanu L. R. (R.) ütlustest (V, 2, 23-30) ning tunnistaja M. A. (A.) ütlustest (V, 3, 34-38) nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja M.-G. K. (K.) ütlused (V, 4, 39-42). Tunnistaja M.-G. K. (K.) ütlused (V, 4, 39-42) Tunnistaja M.-G. K. (K.) kohtuistungil 06.10.2023.a avaldatu kohaselt töötab ta Tartu Vanglas vanemvalvurina, esimene tööpäev oli 07.07.
7. Kinnipeetava L. R. ja süüdistatava Muhammad Ibrahim Uthmaniga on ainult tööalased kokkupuuted. Vanglas valvurina töötades oli tööülesandeks kinnipeetavate üle järelevalve teostamine, olmemurede lahendamine, saatmiste korraldamine, päevakava järgimine ja vajadusel ka teiste vanglatöötajate abistamine. Kui keegi on hädas või on abi vaja, siis tuleb reageerida. Teiste vanglatöötajate abivajadusest teadasaamiseks on erinevad kanalid. Ei tea, et enne menetletavat sündmust oleks Uthmani ja R. vahel konflikte olnud. 14.12.
8. kella 15:20 paiku eraldas kinnipeetavad Uthmani ja R. omavahel rüselemisest IV korrusel S-7 sektsiooni trellukse taga. Abi vajadusest andis jaama kaudu teada valvur M. A., kes hõikas, et tule ruttu neljandale. Reageeris sellele kohe. Ei teadnud, mis seal toimub, aga alati võib olla kellegi elu ohus. Kohale jõudis mõnekümne sekundiga. Kui kuulis, siis kohe jooksis. Valveruumi ees ootas valvur M. A., kes kohe suunas S-7 elusektsiooni poole. Seal on trelluks, see uks on läbipaistev, sealt oli näha, kuidas kinnipeetavad omavahel rüselesid. Sisenes elusektsiooni, andis kohe korralduse kaklus lõpetada. Eraldasid kinnipeetav