Obsah (9)

§ 371§ 363§ 4771§ 384§ 181§ 372§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-651 Tsiviilasi V. K. avaldus Menetlustoiming Avalduse menetlusse võ

) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. K. (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse (pealkirjastatud kui „kaebus“), mis puudutab lapsega (D. K.) suhtlemist. Avaldaja märgib, et tema laps on pandud lastekodusse 1 ning Lasnamäe Linnavalitsus ja lastekodu ametnikud ei võimalda tal lapsega suhelda. Avaldaja taotleb, et kohus tunnistaks avalduses kirjeldatud käitumise ebaseaduslikuks ja võimaldaks tal piiramatult oma tütrega suhelda. Avaldaja taotleb, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ametnikku N. R. ja lastekodu ametnikke võimaldama avaldajal igal ajal tütrega suhelda. Avaldaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.
2. Kohus palus 15.01.2024 kohtunõudega Lasnamäe Linnaosa Valitsusel esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ning selgitada avaldaja ja D. K.i vahelise suhtlemise võimaldamist puudutavaid asjaolusid.
3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus selgitas 19.01.2024 seisukohas, et avaldaja alaealine tütar viibib alates 01.11.2023 Xxxx lapse ema O. B. avalduse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) §-s 144 sätestatud teabe andmise kohustus on lapsevanematel endil. Avaldajale selgitati 29.12.2023 telefonivestluses, et laps ei viibi lastekodus, vaid on turvakodus ning lapsevanematel endil on õigus ja kohustus vastavat infot üksteisele jagada. Järgmine kõne avaldajalt tuli lapse heaolu spetsialistile 11.01.
4. Kõne oli verbaalselt agressiivne ja ähvardav, kuna lapse isa helistas 10.01.2024 turvakodusse lapsele eelneva kokkuleppeta ja vestles temaga, kuid turvakodu töötaja selgitas, et edaspidi saab isa helistada vaid juhul, kui on kokkulepitud kindel ajakava koos lapse heaolu spetsialistiga. Avaldaja leidis, et tema lapse isana ei pea küsima kelleltki luba ja igasugune kokkulepete sõlmimine sel teemal jääb ära. Kõne lõppes ähvardusega, et edasised küsimused lahendatakse kohtu kaudu. Lasnamäe Linnaosa Valitsus märgib, et nende lapse heaolu talitus ei takista kuidagi avaldaja ja tema alaealise lapse D. K.i suhtlust. Lapse ema O. B. on valmis koos tütrega minema kohale ka Xxxx, et laps ja isa saaksid kohtuda. Samuti ei ole takistatud isa ja lapse suhtlus telefoni teel, kuid turvakodus on omad reeglid ja sisekorraeeskirjad. Lapsel ei ole võimalik vastata igal hetkel telefonile, kuna tal puudub sellele ligipääs. Seetõttu paluti lapse isal sõlmida kokkulepe kindlate kellaaegadega ja kinnitada, milliselt telefonilt kõned tulevad. Selleks on isal vaja esitada avaldus.
5. Kohus jättis 19.01.2024 määrusega avalduse, esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi (sh riigi õigusabi) taotluse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas, et kui avaldaja puuduseid ei kõrvalda, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata.
6. Avaldaja esitas 22.01.2024 kohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks. KOHTU SEISUKOHT
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 7.

§ 371

lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta avaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 8. Vastavalt

§ 363

lõike 1 punktidele 1 ja 2 märgitakse (hagi)avalduses avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kohus on seisukohal, et esitatud avaldus ei vasta

§ 363

menetlusdokumendile sätestatud vormija sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik avaldust menetleda. Avaldaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kohtule selget nõuet ega toonud välja menetlusosalisi ja nende andmeid. 2 Avaldaja on ka 22.01.2024 vastuses esitanud peamisel etteheiteid kohaliku omavalitsuse ametnike tegevuse peale. Nagu kohus 19.01.2024 määruses selgitas, kui avaldaja soovib vaidlustada Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) tegevust, tuleb avaldajal pöörduda kaebusega halduskohtusse. Maakohtu pädevuses ei ole lahendada avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi. Avaldaja ei ole märkinud, et ta soovib suhtluskorra kindlaksmääramist ega esitanud kohtule vastavat nõuet ning toonud välja selle aluseks olevaid asjaolusid. Õigete menetlusosaliste, avalduse aluseks olevate asjaolude ja avaldaja nõude välja toomata jätmine on oluline vormipuudus. Samuti on välja toomata, milles seisneb vajadus kohtulikuks menetluseks, s.o miks on esitatud avaldus lapse huvides. Seega ei nähtu kohtule puudulikult esitatud avaldusest ka avaldaja ja lapse õiguskaitsevajadus. 9. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 9 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.

10.

§ 4771

lg 2 teise lause järgi kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 384

lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele ja puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kuivõrd avaldaja ei ole kõrvaldanud puuduseid esialgse õiguskaitse taotluses, jätab kohus taotluse rahuldamata. 11. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tuleb jätta rahuldamata ka riigi õigusabi taotlus. Riigi õigusabi ei anta perspektiivitu avalduse menetlemiseks (

§ 181lg 1 p 2, riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5).

12.

§ 372

lg-s 4 on sätestatud, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud V. K. kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

14. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 384lg 2, § 390 lg 1, § 4771 lg 2).

Muus osas – avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine – võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 3