KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-8355 Tsiviilasi I. A. hagi L. A. vastu elatise väh

) § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sättes on silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määra lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Vahelduva elukohaga on tegemist juhul, kui laps elab kummagi vanema juures eelduslikult vähemalt 40% ajast (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491, p 13.1). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 01.09.2023 kehtib vanemate vahel vanemluskokkulepe, mille kohaselt viibib laps ühe kalendrikuu jooksul isaga seitse päeva. Seega ei saa käesoleval juhul rääkida lapse vahelduvast elukohast mõlema vanema juures, vaid lapse peamine elukoht on ema juures.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 6 sätestab, et kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on asja arutanud pooltega istungil ning lapse isa on väljendanud seisukohta, millest nähtuvalt on tema soov menetleda asja elatise vähendamise hagina. Seega loeb kohus, et hagiavalduse on esitanud isa elatise suuruse muutmise nõudes lapse vastu.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et isa peab maksma kohtu poolt kinnitatud kompromissi alusel lapsele elatist 255 eurot kuus. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKo 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 12). Seega tuleb kohtul hinnata, millised on lapse igakuised põhjendatud kulud ning millises ulatuses on isa võimeline lapsele elatist tasuma. 10.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Sealjuures sätestab

§ 101

lg 1, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. 11.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Hagiavalduse esitamise ajal (08.06.2023) oli

§ 101

indekseeritud baassummaks 249,78 eurot ning korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1685 eurot, millest 3% oli 50,55 eurot. 1. aprillil 2024 indekseerimise tulemusel saadud baassummaks oli 272,76 eurot ning 3% sellele eelneva aasta andmete alusel korrigeeritud keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Ema on kinnitanud, et lapsetoetus laekub tema arvele. Rohkem alaealisi ülalpeetavaid vanematel ei ole. Perehüvitiste seaduse (PHS) hagiavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsiooni ning ka käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni § 17 lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vanemate vahel puudub vaidlus selles, et alates 01.09.2023 viibib laps kokkuleppe kohaselt isa juures ühe kalendrikuu jooksul seitse ööpäeva.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna vanematel on vaid üks laps, siis käesoleval juhul säte ei kohaldu. Lähtudes eeltoodust ning

§ 101

lg-st 1, ei või käesolevas vaidluses olla igakuine elatis lapsele väiksem kui 138,83 eurot (249,78+50,55-80/2-7x100%/15 päeva) ning alates 01.04.2024 väiksem kui 153,44 eurot (272,76+54,96-80/2-7x100%/15 päeva). 12. Ema leiab, et elatise vähendamine alla 255 euro ei ole põhjendatud, kuna laps õpib tasulise õppega koolis, mille õppemaks on 225 eurot kuus. Ema leiab, et kuna laps on andekas, tuleks arvestada lapse võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulusid. Kohtuga peetud kirjavahetuses on ema välja toonud, et lapse koolivalikul sai otsustavaks mõlema vanema arvamus. Isa märkis aga, et ei ole andnud heakskiitu lapse tasulisse kooli saatmiseks, kuid leppis olukorraga, kuna otsus lapse koolivaliku osas tuli langetada paari päevaga. Kohus leiab, et isegi juhul, kui ema tegi ettevalmistused lapse tasulisse kooli viimiseks ilma isa kaasamata, ei nähtu isa seisukohtadest, et isa oleks aktiivselt olnud lapse tasulisse kooli paneku vastu või omalt poolt eelnevalt astunud konkreetseid samme, et laps võiks õppida mõnes muus koolis. Kuna laps juba õpib koolis, leiab kohus, et lapse elulaadi säilitamiseks ning lapse järjepideva kasvatamise huvides tuleks pidada keskmiselt kõrgemaid koolikulusid antud juhul põhjendatuks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lapse kõigi kulude üksikasjalik hindamine, kuna vanemad ei ole välja toonud, et lapsel oleks erivajadusi või esineks muid olulisi asjaolusid, mis tingiks mõne kululiigi puhul keskmisest suuremate kulutuste tegemise. Eelduslikult katab

§ 101lg 1 alusel arvutatav elatis lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise.

1. Kuna lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid, tuleb hinnata, kas vanemate varaline seis võimaldab tagada lapsele senist elulaadi (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-15-17, p 12). Vanematel on lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb muuhulgas arvestada ka vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni ja tervislikku seisundit (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20). Isa on istungil selgitanud, et on töötanud 10 aastat kokana. Tema töövõimet ei ole ametlikult piiratud, kuid tema selg ei kannata enam püstiseisvat tööd. Varasemalt on isa teinud ka juhutöid. Praegu töötab ta ärikinnisvara maaklerina ning talle kuulub osaühing, mille tegevuseks on kinnisvara. Isal ei ole olulisi võlgu, peamiste kuludena on ta välja toonud üksnes korteriüüri ning autoliisingu. Teisi alaealisi ülalpeetavaid, kes võiksid osutuda lapsele elatise maksmise kohustuse tõttu vähemkindlustatuks, isal ei ole. Kohtu hinnangul ei ole isa menetluses välja toonud muid olulisi asjaolusid, et jõuda järeldusele, et isa ei suuda teenida sissetulekut, mis võimaldaks lapsel säilitada senise elulaadi. Arvestades, et isa netosissetulek on 1560 eurot kuus, leiab kohus, et isa varaline seis võimaldab lapsele elatist varasemalt kompromissiga kinnitatud suuruses tasuda ilma, et selle tõttu kannataks tema enda ülalpidamine. Kohus rõhutab, et vanem peab kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. Kohus lähtub asjaolust, et lapse ülalpidamiseks kulub

§ 101

alusel arvutatud summa ning tulenevalt tema senisest elulaadist on põhjendatud

§ 101alusel arvutatud summat suurendada vastavalt tema õppekuludele.

Kuna vanemad ei vaidle asjaolu üle, et õppemaks Xxxx on 225 eurot kuus, tuleb lapsele

§ 101alusel arvutatud elatist isa kantava õppetasu osa võrra suurendada.

Kuna igakuine elatis lapsele

§ 101

alusel ei võinud olla väiksem kui 138,83 eurot kuus, tuleb sellele liita 112,50 eurot, mis teeb elatise summaks 251,33 eurot. Alates 01.04.2024 ei või elatis lapsele

§ 101

alusel olla väiksem kui 153,44 eurot ning liites sellele 112,50 eurot, teeb elatise summaks 265,94 eurot.

1. Kuna isa ei väida, et vanemluskokkuleppe sõlmimiseni oleks laps olnud alaliselt ainult tema juures, ei pea kohus põhjendatuks elatist ka sel perioodil vähendada. Ka ei nähtu esitatud asjaoludest, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe lapse elukorralduse muudatuse kohta.
2. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Kohtunik