KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1536 Kohtunik Kristiina Laas Väärteoasi Varmo Kuusiku kaeb

) § 15 lg 1 p 1 nõuet ning pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Menetlusalune isik andis ülekuulamisel rikkumise kohta selgituse, mille kohaselt sõitis ta sõidukiga Volvo XC60 registreerimismärgiga XXX Avinurmest Mustvee poole. Autol oli seadistatud püsikiirusehoidja 100 km/h peale. Eessõitva auto kiirus oli ca 90 km/h. Tegi möödasõitu, mille ajal korraks (ca 3-4 sekundiks) tõusis kiirus 121 km/h peale. Kahetsen möödasõitu. Kuna ees tuli üsna varsti kurv, siis ei saanud möödasõitu aeglasemalt teha.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.04.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2440,24,001660 karistati V. Kuusikut liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 100 päevamäära, so 400 eurot.
4. 05.05.
5. a esitas V. Kuusik Ida prefektuuri 30.04.
6. a otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles ta vaidlustab üksnes määratud karistuse määra, leides, et maksimaalses määras rahatrahvi määramine ei ole õigustatud. V. Kuusik taotleb väiksemat karistust, mida põhjendab järgmiselt. V. Kuusiku arvates esineb KarS § 57 lg 1 p-s 1 sätestatud kergendav asjaolu, s.o süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Kohtuväline menetleja ei ole seda karistuse määramisel arvestanud. Toimepandud rikkumine on kvalifitseeritav

§ 227lg 2 järgi, s.o kiiruse ületamine 20-40 km/h.

V. Kuusiku ületatud sõidukiirus oli 26 km/h, seega oli kiiruse ületamine selle koosseisu mõttes pigem väike. Sooritatud möödasõit oli täiesti ohutu – ükski auto ei tulnud vastu ega sõitnud taga. Mingit liiklusohtu ei tekkinud. Rikkumine toimus väga väikese liikluskoormusega maanteel ja teeolud olid head. V. Kuusik leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud tema sissetulekut. V. Kuusik saab XXX ja tal on XXX. V. Kuusik on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

1. Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistuse liik ja määr on vastavuses nii teo raskuse kui ka isiku süüga, määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. V. Kuusiku käitumises puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Karistuse registri andmetel on menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus samuti kiiruse ületamise eest. Kohtuväline menetleja leiab, et varem määratud karistus samalaadse rikkumise eest ei ole täitnud oma eesmärki. Menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
3. Kuivõrd nii menetlusalune isik V. Kuusik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluse pooli kohtusse kutsumata. 2/5 Kohtuotsuse põhjendused
4. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. 10.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

§ 50

lg 5 p 3 tulenevalt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Vaidlus puudub asjaolus, et V. Kuusik juhtis mootorsõidukit, ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Nimetatu on tuvastatav nii kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega, tunnistaja ütlustega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega.
2. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele.
3. Kohtuvälise menetleja esitatud salvestisega kiiruse mõõtmise kohta on tuvastatud, millist mõõteseadet kiiruse mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht, kiirust ületanud sõiduki registreerimisnumber ning mõõteseadmega fikseeritud suurim kiirus. Kiirusmõõturi kasutamise videoprotokollist on näha, et kiiruse mõõtmine leiab aset 30.03.
4. a kella 14.04 ajal Rakvere-Luige tee
5. kilomeetril. Tegemist on kaherealise maanteega. Mõõdetakse patrullautole tagant läheneva sõiduki Volvo XC60 registreerimismärgiga XXX kiirust, mis patrullsõidukist möödasõidul saavutab kiiruse 121 km/h. Pärast möödasõitu aeglustab Volvo juht sõiduki kiiruse uuesti 100 km/h. Arvestades laiendmääramatust +/- 5 km/h ning lubatud suurimat kiirust sellel teelõigul 90 km/h, ületas juht kiirust mitte vähem kui 26 km/h. Videoprotokollist nähtub, et kiiruse ületamine on fikseeritud kiirusemõõtjaga Stalker DSR 2X. Metrosert taatlustunnistusest nähtub, et mõõtevahend Stalker DSR 2X läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 13.02.
6. a. (tl 33). Seega mõõdeti sõidukiirus politseiametniku poolt ja taadeldud mõõtevahendiga, millest tulenevalt on mõõtetulemus jälgitav ja tõendatud.
7. Tunnistaja patrullpolitseinik I. H. ütlustega on tõendatud, et 30.03.
8. a kella 14 paiku teostasid nad koos T. T. Rakvere-Luige tee
9. kilomeetril suunaga Luige poole eravärvides patrullsõidukiga liiklusjärelevalvet. Kella 14.04 ajal lähenes patrullsõidukile tagantpoolt sõiduauto Volvo XC60 registreerimismärgiga XXX ning järele jõudes tegi patrullsõidukist möödasõitu. T. T. fikseeris Volvo kiiruseks 121 km/h. Patrullauto kiirus oli rikkumise fikseerimise hetkel 88 km/h. T. andis sõidukile peatumismärguande ja tunnistaja läks selgitas juhile peatumise põhjust. Volvo juht Varmo Kuusik selgitas, et tal oli püsikiirusehoidjale pandud 102 km/h, patrullautole järele jõudes tegi möödasõitu ning sel hetkel üksnes kolmeks 3/5 sekundiks ületas kiirust. V. Kuusik enda rikkumisega nõus ei olnud, kuna tema sõnul tegi ta vaid möödasõitu. (tl 32)
10. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et V. Kuusikul oli sõiduki püsikiirusehoidja seadistatud kiirusele 100 km/h. Eessõitev auto sõitis kiirusega 90 km/h. Eessõitvale autole järele jõudes tegi ta möödasõitu, mille jooksul läks kiirus korraks (3-4 sekundiks) 121 km/h. Seega on V. Kuusik tunnistanud, et ületas kiirust ja seda juba enne möödasõidu sooritamist. (tl 31).
11. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et V. Kuusik juhtis 30.03.
12. a kella 14.04 paiku Jõgevamaal Mustvee vallas Rakvere-Luige tee
13. kilomeetril liikudes Luige suunas mootorsõidukit Volvo XC60 registreerimismärgiga XXX kiirusega 121 +/- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega V. Kuusik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud

§ 227lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

1. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et ta sõitis püsikiirusehoidjaga, mis oli seadistatud 100 km/h ning möödus eessõitvast autost, mis sõitis 90 km/h. Möödudes eessõitvast autost tõusis sõiduki kiirus 3-4 sekundiks 121 km/h. Seega oli V. Kuusik teadlik, et ta ületas kiirust juba enne möödasõidu sooritamist ning möödasõitu tehes tõusis sõiduki kiirus 121 km/h. Eelnev kinnitab, et V. Kuusik pani rikkumise toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et ta ületab lubatud suurimat sõidukiirust ning sellise tegevusega teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda. Ka möödasõitu sooritades peab sõiduki kiirus jääma lubatud piiridesse.
2. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut V. Kuusikut tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas 19.

§ 227

lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 20. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 227lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. 21. Kar

S § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele. 22. V. Kuusiku süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km tunnis, seega

§ 227lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) alammäära lähedal.

Rikkumine leidis aset laupäeval pealelõunasel ajal küllaltki väikese liiklustihedusega maanteel. Videosalvestise kohaselt liigub mõnekilomeetrisel lõigul V. Kuusiku juhitud sõidukile vastassuunas vastu kolm sõiduautot. Kiiruse ületamine rohkem kui 4/5 21 km/h toimus väga lühiajaliselt, seega asetas juht nii enda kui ka samal teel liikuvate teiste inimeste elu, tervise ja vara potentsiaalsesse ohtu lühikeseks ajaks. Kohus arvestab süü hindamisel seda, et kiiruse ületamisega ei kaasnenud tegelikku isikulist ega varalist kahju. Samas rikkus V. Kuusik

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ka enne ja pärast möödasõidu sooritamist, sõites enda sõnul püsivalt ca 100 km/h. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et V. Kuusiku süü on keskmine. 23. V. Kuusik väljendas ülekuulamisel kahetsust. Kohus arvestab menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et KarS § 57 lg 1 p 1 nimetatud karistust kergendavat asjaolu, s.o süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, käesoleval juhul ei esine.

§ 227

lg 2 sätestatud väärtegu ei ole tagajärjedelikt, mille puhul saaks rääkida kahulike tagajärgede ärahoidmisest kui karistust kergendavast asjaolust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V. Kuusikul üks kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest.

1. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, V. Kuusiku isikut, karistust kergendavat asjaolu ning raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab V. Kuusiku karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistus 100 trahviühikut, s.o maksimaalses määras, ei vasta praegusel juhul ei teo raskusele ega ole põhjendatud ka isikust tulenevate asjaolude või karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Seega leiab kohus, et KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt on põhjendatud V. Kuusikut karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, mis vastab V. Kuusiku süü suurusele.
2. Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et V. Kuusiku kaebus tuleb rahuldada ning menetlusalusele isikule tuleb liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi toimepandud väärteo eest mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas Kohtunik 5/5