KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18. juuni 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-829 Haldusasi Xe kaebus

) § 55 lg 61 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Väike-konnakotka elupaigas raiete teostamine väike-konnakotka pesitsusperioodil põhjustab pesitsusaegset häirimist ja võib pesitsuse nurjata.

1. X esitas metsateatisele vaide, mille Keskkonnaamet jättis 15.02.2024 vaideotsusega nr 17/24/13-4 rahuldamata. Keskkonnaamet selgitas vaideotsuses, et WWWW kinnistu eraldis 45 jääb Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel 0,36 ha ulatuses (eraldise idaosa) väike-konnakotka piiritletud elupaika (FFFFFF). Väike-konnakotka tegevuskava kohaselt on liik tundlik häringutele pesitsusperioodil (15.03–31.08), mistõttu tuli seada metsateatise realiseerimisele kõrvaltingimusena ajaline piirang. Väike-konnakotka elupaigas pesitsusajal metsaraiest hoidumine on kooskõlas ettevaatusprintsiibiga ja aitab tagada, et kotkas suudab edukalt paljuneda. Arvestades ühelt poolt piirangu ulatust, teiselt poolt selle eesmärki, vältida väike-konnakotka tahtlikku häirimist pesitsuse ajal, ei ole 5,5-kuuline raiekeeld metsateatise esitajale ebaproportsionaalne tegevus- ega kasutuspiirang.
2. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 18.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse metsateatisele seatud raietööde piirangu tühistamiseks. Samuti taotleb kaebaja vaideotsuse tühistamist. Tartu Halduskohtus 19.03.2024 määrusega anti kaebus alluvusjärgselt üle Tallinna Halduskohtule, kus see pärast käiguta jätmist võeti 15.04.2024 menetlusse ja määrati läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja seisukoht 5.
4. Keskkonnaamet (edaspidi ka vastustaja) ületas metsateatise menetlemisel ja lisatingimuste seadmisel pädevuse piire. Metsateatise realiseerimiseks seatud piirang on õigusvastane, kuna puuduvad faktilised asjaolud ning normatiivne alus raie ajaliseks piiramiseks. Eraldis ei asu OL haldusalas ega sihtkaitse- või piiranguvööndi territooriumil. Eraldisega 45 piirnev eraldis 36 tunnistati 06.02.2024 metsauuendusekspertiisi alusel uuenenuks, mistõttu saab järeldada, et 20.09.2022 teostatud ekspertiis oli teadlikult vale, kui eraldis tunnistati mitteuuenenuks. 5.
5. Kaebaja ei väida, et eraldisel 45 väike-konnakotka elupaika ei asu. Küsimus on selles, kas ajaliselt raietööde piiramine oli lubatav või mitte. Väike-konnakotka elupaik ei ole automaatne alus raiele ajalise piirangu kehtestamiseks ning see ei vabasta Keskkonnaametit nõuetekohase menetluse läbiviimisest. 2

§ 55lg 6 ja lg 61 punkti 2 keelu rikkumiseni ehk olulise keskkonnahäiringuni.

Keskkonnahäiring oli ära hoitav kavandatud raie ajalise piiramisega. 6.

1. Vaidlus on selles, kas Keskkonnaametil oli õigus metsateatisele ajalisi piiranguid seada. Seega ei puuduta kohtuvaidlus seda, kas eraldis nr 36 on nõuete kohaselt uuenenud või mitte. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaidlust ei ole, et: − eraldis, millele metsateatis väljastati jääb 0,32 ha ulatuses väike-konnakotka elupaika; − väike-konnakotkas on I kaitsekategooria linnuliik; − kaebajale on kättetoimetatud kaitsekohustuse teatis, kus on mh märgitud, et väikekonnakotka väljaspool püsielupaika olevas elupaigas ei ole keelatud inimeste viibimine, raied ega muud tegevused, kuid oluline on vältida pesitsusaegset häirimist, et liigi pesitsemine õnnestuks. Vältimaks liigi elupaiga ja isendite kahjustamist tuleb enne tegevuste tegemist konsulteerida Keskkonnaametiga; raiet ja muid häirivaid tegevusi ei tohi teha väike-konnakotka pesitsusajal (
3. märts kuni
4. august).
5. Kohus leiab, et vaidlustatud metsateatis on lageraiele tingimuste seadmisel õiguspärane ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga, et raietegevusele ajaliste piirangute seadmiseks puudub nii faktiline kui ka õiguslik alus. Faktiliseks asjaoluks, mis raiepiirangut lubab seada, on eraldisel 45 väike-konnakotka elupaiga olemasolu. Õiguslikuks aluseks on aga haldusmenetluse seaduse 53 lg 1 punktide 2 ja 3, mis lubavad kõrvaltingimuse seadmist, kõrval ka

§ 50

lg 5 ja § 55 lg 61 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 (vältimispõhimõte) ja § 11 (ettevaatuspõhimõte).

1. Kaebaja esitas kohtule
2. aastal väljastatud metsateatise, kus raietööde teostamise ajale kõrvaltingimust seatud ei olnud. Et
3. aastal Keskkonnaamet kõrvaltingimust metsateatisele ei seadnud, ei muuda
4. aastal registreeritud metsateatist õigusvastaseks. Haldusorganil on õigus senist halduspraktikat metsateatiste andmisel ning nendele lisapiirangute seadmisel (sh seaduses sätestatud piirangute välja toomisel) muuta. Kohus märgib, et kaebajal oleks ka ilma kõrvaltingimuse seadmiseta kohustus järgida, et tema tegevus I kaitsekategooria linnuliiki paljunemise ja poegade kasvatamise ajal tahtlikult ei häiri (

§ 55lg 61).

Nimelt sätestab

§ 55

lg 61, et keelatud on looduslikult esinevat lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Lisaks sätestab

§ 50lg 5, et kui väike-konnakotka elupaik ei ole kindlaks määratud püsielupaigana, on inimesel 3

pesitsusajal raietööde tegemise elupaigas. Ehkki tegemist on seadusest tuleneva kohustusega, siis oli vastustajal õigus see tingimus sätestada metsateatise kõrvaltingimusena, et välistada igal juhul I kaitsekategooria linnuliigi häirimine pesitsemisel ja poegade kasvatamisel. 10. Ka Riigikohus selgitas 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979, et: „

§ 55

lg 61 p 2 keelab looduslikult esinevate lindude tahtliku häirimise, kuid rõhutab selgelt, et see keeld on leebem väljaspool pesitsemise ja poegade üleskasvatamise aega. Lindude häirimise risk kaasneb raiega alati, ometi võimaldab metsaseadus eriseadusena metsa raiuda. Metsateatise registreerimisel tuleb

§ 55lg‑ga 61 arvestada ning lähtuda Ke

ÜS §‑dest 10 ja 11, st vältida ülemäärast häirimist ja võtta ettevaatusmeetmed. Kolleegium nõustub kohtutega, et

§ 55

lg 61 ei näe ette kohustust sätestada liikide häirimise jms keelud metsateatise registreerimise otsuse konkretiseeritud kõrvaltingimustena.

§ 55

lg 61 esmane adressaat on metsa omanik ja metsatööde tegija, ehkki selle sätte järgimine võib olla seotud suurte praktiliste raskustega. Siiski võib Keskkonnaamet

§ 55

lg‑st 61 tuletatavaid tingimusi ennetava meetmena metsateatise registreeringule haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p‑de 2 ja 3 alusel lisada, kui ilmneb konkreetne oht, et raiumine võib muidu kaasa tuua

§ 55lg 61 rikkumise.“.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustajal oli pädevus ja õigus metsateatisele kõrvaltingimuse kehtestamiseks. Keskkonnaasjas toimuv haldusmenetlus peab lisaks uurimispõhimõttele (HMS § 6) vastama ka ettevaatuspõhimõttele (KeÜS § 11 lg 2 esimene lause) ning sellega on Keskkonnaamet kaebajale metsateatise väljastamisega arvestanud.
2. Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud ja kohtuotsuse avaldamine
3. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
4. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi, metsateatise number, EELIS-es märgitud elupaiga kood ning kinnistu andmed asendada tähemärkidega, kuna väike-konnakotka kui I kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (

§ 53lg 1, HKMS § 175 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) 4