Obsah (9)

§ 619§ 580§ 603§ 94§ 628§ 589§ 670§ 631§ 196

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-20-8661 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 21. juuni 2024, Jõhvi tegemise aeg ja koht Kohtuasi OÜ IMPEC hagi Macte

§ 619lg 1 kohaselt käsundusleping.

Samuti leiab hageja, et poolte vahel oli tekkinud seltsinguleping

§ 580lg 1 järgi.

Lepingu järgi oli hageja kohutuseks õpilaste otsimine, õppe alaste gruppide (Ida-Virumaal tegutsevate äriühingute töötajad) organiseerimine ja õppejõudude otsimine. Poolte kirjavahetusest tuleneb, et pooled leppisid kokku tegeleda kooskõlastatult õppegruppide värbamisel ja moodustatud õppegruppide õppemisel. Töötukaasast saadud rahavahendid õppegruppide õppemise eest pooled leppisid kokku jagada omavahel võrdsetes osades. 2020 märtsi kuus ütles kostja lepingu üles, põhjendades seda sellega, et hageja süül tekkisid kostjal probleemid Töötukassaga. Sõltumata sellest jätkus hageja vahendusel moodustatud õppealaste gruppide õpetamist ning kostja on kohustatud tasuma hageja poolt osutatud teenuste eest gruppide õppeprotsessi lõpetamiseni. 2. Maxima Kiviõli 26.08.2021.a e-kirja kohaselt hageja osavõtul moodustatud õppegruppide õppeprotsess jätkus kuni 2020 sügiseni.

§ 603

ja 604 koosmõjus kehtestavad, et seltsingulepingu lõpetamisel seltsinguvarast hüvitatakse seltsinguastele nende panuste maksumus ja jagatakse panuste hüvitamise pärast ülejäänud ülejääk. Juhul kui pooled tegelesid koostöös õppegruppide õppeprotsessi korraldamisel, siis ebaõiglane, et õppegruppide õppimisest saadud tulu jääb üksnes kostjale. Hageja esitas kostjale arve märtsi eest summas 7600 eurot ja 2020 aprilli kuu eest summas 7900 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 15 500 eurot ja viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

§ 94lg 1 sätestatud määras.

II KOSTJA VASTUS

1. Kostja vastuse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuni 2020 tehti hagejaga koostööd, kuid see lõppes. Kuni koostöö lõppemiseni (veebruar 2020) tasus kostja hagejale teenuse eest. Kostjat teavitati, et hageja on kostja nimel oluliselt rikkunud Töötukassa koostöö põhimõtteid. Kostjale heideti korduvalt ette hageja poolt Töötukassa klientidele avaldatud keelatud reklaami ja keelatud teabe avaldamist ning kostja jaoks oli ainuvõimalik käsundi lõpetamine. Seoses teenuse osutamise lõpetamisega lõppes ka tasu maksmise kohustus, millest kostja on hagejat ka teavitanud. Lisaks on hageja esitanud eksitavaid arvestusi ning hageja on tasu saanud enam, kui on teenust osutanud.
2. Arusaamatuks jääb hageja väide, et sõltumata sellest, et kostja loobus koostööst hagejaga (ütles lepingu üles), jätkub hageja vahendusel moodustatud õppealaste gruppide õpetamine, sh. eeldatavasti kuni 2020 juulini. Mingeid kokkuleppeid, et hagejaga seonduvad õppegrupid kuuluvad tasustamisele sõltumata lepingu kehtivusest ei ole sõlmitud ning ei eksisteeri. Lisaks jääb tänaseks arusaamatuks, milliseid õppegruppe peab hageja endaga seonduvaks ja millisel alusel. Hageja väited ja arvestused on tõendamata ja paljasõnalised. Kostja on tasunud käsundiandjale kõik tasumisele kuuluvad tasud ning osaliselt on seoses eksitava aruandlusega hagejal makstud tasu ka rohkem. Kostja on

§ 628

lg 1 järgi käsundisaajale õigustatud ulatuses tasu maksnud ning peale käsundi täitmist puudub kostjal kohustus tasuda arusaamatuid tasusid. 2 III KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja kostja on lepingu üles öelnud 2020 veebruaris, märtsis. Hageja on algselt leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mida on võimalik käsitleda ka agendilepinguna ja järgnevalt, et tegemist oli seltsingulepinguga. Kostja arvates on tegemist käsunduslepinguga. Kohtu hinnangul on poolte vaheline leping kvalifitseeritav käsunduslepinguna

§ 619mõistes.

Seda kinnitab poolte kirjavahetus. Hageja väitel oli tema lepinguliseks kohutuseks õpilaste ja õppejõudude otsimine ning õppegruppide organiseerimine ja kostja (käsundiandja) kohustuseks oli maksta hagejale selle eest tasu. Tegemist ei saa olla

§ 580

lg 1 mõttes seltsinguga, kuna asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav poolte ühise eesmärgi saavutamise kokkulepet, sh panuste tegemiseks seltsinguvara omandamiseks (

§ 589lg 1).

6. Samuti ei kohustu seltsinglased vastastikusteks sooritusteks nagu antud juhul (õppetöö organiseerimine ja selle eest tasu maksmine), vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Kuna pooled seltsingusse panuseid ei teinud ja seltsinguvara puudub, siis on ainetu hageja väide seltsinguvara jagamisest ja tehtud panuste maksumuse hüvitamisest. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et tegemist on agendilepinguga

§ 670lg 1 mõistes.

Hageja ei ole väitnud, et tema kohustuseks oleks olnud kostja jaoks ja huvides iseseisvalt ja püsivalt lepingute vahendamine või nende sõlmimine kostja nimel ja arvel.

§ 631

järgi võib käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi. Käsunduslepingute puhul kohaldatav

§ 631

on samasisuline

§ 196

lg-ga 1, mis sätestab üldise aluse kestuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (RKTKo 2-16-13032 p 12).

1. Kostja poolt käsunduslepingu ülesütlemise üle sisulist vaidlust ei ole, kuid pooled on eri meelt lepingu ülesütlemise aja osas. Hageja on algselt väitnud, et leping öeldi üles märtsis 2020 ja hiljem, et veebruaris
2. Hagile lisatud 11.03.2020 kostja e-kirjast hagejale nähtub kostja selge tahe igasugune koostöö hagejaga lõpetada. Järelikult on käsundusleping kostja poolt üles öeldud sellel ajal. Kostja on selgitanud, et Töötukassa heitis talle korduvalt ette hageja poolt Töötukassa klientidele avaldatud keelatud reklaami ja keelatud teavet, mis oli lepingu ülesütlemise põhjuseks. See on välja toodud ka hageja esitatud poolte kirjavahetusest. Hageja on esitanud Töötukassa vastuse, et viimasel puuduvad pretensioonid hageja vastu, kuid Töötukassal ei saagi olla pretensioone hageja vastu, kuna Töötukassal oli leping kostja, mitte hagejaga. Järelikult ei saagi Töötukassal olla lepingu täitmise etteheited hagejale. Kostja poolt välja toodu on

§ 631järgi käsunduslepingu ülesütlemise aluseks.

8. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et peale lepingu ülesütlemist vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (

§-d 195 lg 2), millest tulenevalt ei olnud hagejal õigus oma väidetavaid lepingulisi kohustusi edasi täita ja pole ka õigust saada selle eest tasu. Poolte kokkulepet, et hageja täidab teatud aja jooksul peale ülesütlemist (hageja on leidnud, et juba aset leidnud projektid finantsplaanis 50/50 viiakse lõpule) oma kohustusi edasi ja kostja selle eest tasub, tuvastatud ei ole. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole selgelt välja toonud, milliste õppegruppide ja teenuste eest ta tasu nõuab. Hagiavalduses on hageja väitnud, et tema kohustuseks oli õpilaste ja õppejõudude otsimine ning õppegruppide organiseerimine. Samuti on hageja pidanud tasu nõude aluseks seda, et ta jätkas pärast lepingu ülesütlemist õppegruppide õpetamist. 3

1. Õppegruppide moodustamine ja õpetamine on aga erinevad toimingud. Esitatud arvetel on omakorda märgitud nõustamisteenused ja agentuuri teenused märtsi ja aprilli kuu eest. Seega on hageja pidanud tasu saamise aluseks õppegruppide organiseerimist (õpilased ja õppejõud), teisalt jällegi õpetamist, so. õppeprotsessi enda läbi viimist ning arvetel nähtub omakorda, et hageja nõuab tasu hoopis nõustamis ja agentuuri teenuste eest. Hageja esitatud poolte kirjavahetusest nähtub aga, et hageja osutas reklaamiteenuseid ja tagas õppe läbiviimiseks vajalikud vahendid ja inventari. Väär on hageja väide, et pooled ei leppinud kokku tasu maksmises ajavahemike järgi, sest hageja on esitanud arved tasu saamiseks just teatud perioodi (kuu) eest. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. IV MENETLUSKULUD
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja lepinguline esindaja on küll märkinud, et menetluskulud on arvestatud käibemaksuga ja arvestades tunnitasu hinda käibemaksuta 120 eurot, kuid menetluskulud on arvestatud käibemaksuta. Kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks kokku lepingulise esindaja kulu 660 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta ja õigusabi on osutatud 5,5 h. Kostja lepinguline esindaja on tutvunud hagiga, materjalidega, koostanud vastuse hagile, arvamuse ja menetluskulude nimekirja. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu kuni 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Seega on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta vajalik ja põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja õigusabiteenusele osutatud ajakulu 5,5 h on põhjendatud. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on kostja lepingulise esindaja kulu 660 eurot vajalik ja põhjendatud ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4