← Eesti

2-23-13528/43

Obsah (4)§ 100§ 96§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-13528 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024, Narva Kohtuasi A Ž ja T Ž hagi M Ž vastu elatise nõ

) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Välja mõista M Ž T Ž kasuks alates
  2. septembrist 2023 kuni
  3. märtsini 2024 elatis 199,15 eurot kuus ning
  4. aprillist 2024 kuni XXX elatis 220,10 eurot kuus (sh baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 senti ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning tulemit vähendatud esmalt 15% ja seejärel 10% võrra), elatise summa muutub lähtuvalt baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest iga aasta
  5. aprillil (esimest korda
  6. aprillil 2025) vastavalt perekonnaseaduse (

) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1

(6)
  1. Elatis tuleb tasuda A Ž arveldusarvele iga kuu
  2. kuupäevaks selgitusega „elatis lastele“. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

  1. Arvestada kohtumenetluse ajal M Ž tasutud elatise makseid.
  2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD
  3. A Ž ja T Ž (hagejad) esitasid hagi M Ž (kostja) vastu elatise nõudes. Alates maist 2023 ei pea kostja hagejaid ülal, kõik kulud kannab hagejate ema. Septembris 2023 lahkusid hagejad koos emaga pere ühisest elukohast. Üksnes hagejate ja kostja koos elamise faktist ei saa teha järeldust, kas kostja on andnud hagejatele ülalpidamist. Kostja oli maist kuni septembrini 2023 töötu, tal ei olnud hagejate ülalpidamiseks raha. Kostja väited suhtluskorra kohta on asjakohatud, hagejate viibimine kostja ema juures ei ole elatise vähendamise alus. Hagejad paluvad kostjalt elatise väljamõistmist alates
  4. maist 2023 hagejale I 260,33 eurot kuus ja hagejale II 221,28 eurot kuus, määrates ette kindlaks elatise arvutamise alused kuni hagejate täisealiseks saamiseni vastavalt perekonnaseaduse (

) §-s 101 sätestatule.

  1. Kostjal on vastuväited nii jooksvale kui ka tagasiulatuvale elatisenõudele. Vanemate kooselu lõppes alles septembris
  2. Hagejad ei ole elatist varem nõudnud ega teatanud kostjale, et ülalpidamine ei ole piisav. Kostja tasus pere eluasemekulusid kuni
  3. aasta juunikuu alguseni, edasi kandis pere korteri kulusid kostja ema. Alates maikuust 2023 pidasid hagejaid ülal kostja vanemad. Kostja nõustub elatisenõudega alates hagi esitamise päevast, kuid hagejad viibivad kostja juures vähemalt seitse päeva kuus, mille võrra tuleb elatist vähendada. Kostja ei pea tõendama loomulikke ja mõistlikke kulusid lastele ajal, mil lapsed on tema juures. Hagejate ema ei ole tõendanud, et ta kannab sel ajal lastega seotud kulusid. Hagejate ema elab toetustest ega täida laste ülalpidamise kohustust.
  5. septembril 2023 rahuldas kohus hagejate hagi tagamise taotluse ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks menetluse ajal välja elatise 200 eurot kuus.
  6. Kohus kuulas
  7. jaanuaril 2024 tunnistajana üle kostja ema I Ž. Tunnistaja kinnitas, et oktoobris 2023 olid hagejad tema juures üle kolme päeva, kuid mitu päeva täpselt, tunnistaja ei mäletanud. Ka kostja oli sel ajal kodus. Novembris olid hagejad kostjaga alla seitsme päeva, detsembris kaks päeva. 2

(6)KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 6.

§ 96

ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

  1. Kostja on hagejate isa, kes ei ela hagejatega koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejatele elatist.
  2. Hagejad nõuavad elatist alates
  3. maist 2023 seadusega kehtestatud miinimumsummas. Hagi esitasid nad
  4. septembril
  6. Elatise miinimumi arvutamist reguleerib

§ 101

.

§ 101lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).
  2. Indekseeritud baassumma alates
  3. aprillist 2023 kuni
  4. märtsini 2024 oli 300,33 eurot ja alates
  5. aprillist 2024 on see 327,72 eurot. 11.

§ 101

lg 5 alusel arvatakse elatisest maha pool lapsetoetusest, lapsetoetust saab kumbki hageja 80 eurot kuus. Elatise miinimumsumma ühe lapse kohta kuni

  1. märtsini 2024 oli seega 260,33 eurot (249,78+50,55-40) ja alates
  2. aprillist 2024 oli see 287,72 eurot (272,76+54,96-40).
  3. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, mistõttu peab kostja

§ 101lg 7 alusel tasuma hagejale II elatist 15% võrra vähendatud määras.

Kuni

  1. märtsini 2024 oli see 221,28 eurot ja alates
  2. aprillist 2024 on see 244,56 eurot. 13.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on leidnud, et nimetatud säte annab kohtule aluse vähendada elatise suurust sõltumata poolte väidetest, kui lahuselava vanema juures viibimise aeg nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle (RKTKo 2-19-19160, p 14.7). 14. Antud juhul ei ole vanemad ühel meelel, kui palju aega veedavad hagejad keskmiselt kuus kostjaga, kohtulahendiga ei ole suhtluskorda reguleeritud. Sellisel juhul saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (RKTKo 2-19-19160, p 15.5).

15.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanemad üldjuhul oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kostja. 3

(6)
  1. Saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Seega, kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (RKTKo 2-19-19160, p 15.6).
  2. Eelkõige peab kostja seega tõendama, et hagejad viibivad mingi osa ajast tema juures. Kostja on selle väite tõendamiseks palunud üle kuulata tunnistaja, kes kinnitas, et hagejad olid kostja juures oktoobris, novembris ja detsembris 2023, igas kuus vähem kui seitse päeva. Kostja ise on väitnud, et tulenevalt oma töögraafikust viibib ta Narvas igas kuus vähemalt üheksa päeva ja neil päevadel on hagejad tema juures (dtl 118). Hagejad ei ole kostja juures viibimist täielikult eitanud, kuid on seisukohal, et kostja juures viibimise aeg kuus on vähem kui seitse päeva.
  3. Iseenesest ei ole elatise vähendamiseks mõjuva põhjusena

§ 102

lg 2 alusel tingimata vajalik, et hagejad oleksid kostja juures vähemalt seitse päeva kuus. Et hagejad mingi osa aega kostjaga veedavad, seda nad ei eita. On usutav ja tõendatud, et hagejad on kostjaga vähemalt 10% ajast.

  1. Kuivõrd lastega seotud kulude kandmist eeldatakse ajal, mil laps viibib vanemaga, tuleb teisel vanemal elatise vähendamise vältimiseks kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil lapsed viibivad kostja juures, peab ka tema laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Hagejad on väitnud, et kostja ei tee lastele kulutusi, sest lastega tegeleb vanaema.
  2. Seega tuleb hinnata, kas elatise vähendamiseks annab aluse pigem see, et lapsed ei viibi neid peamiselt kasvatava vanema juures, või see, et lastega seotud kulusid kannab just lahuselav vanem. Riigikohus on varasemates lahendites lähtunud sellest, kui suured on kummagi vanema kulud lastele (nt RKTKo 3-2-1-165-13, p 13; RKTKo 3-2-1-56-15, p 11), kuid uuemas lahendis leidnud, et last peamiselt kasvatav vanem peab tõendama, et just tema kannab lastega seotud kulusid ka ajal, mil lapsed on teise vanema juures (RKTKo 2-19-19160, p 15.6). Kostja ei pea seega antud juhul tõendama, et just tema kulusid teeb, sest seda eeldatakse. Ka üldreeglina elatise vähendamist ette nägev

§ 101

lg 6 ütleb, et elatist vähendatakse „proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga“. Pooled ei vaidle selle üle, et alates novembrist 2023 kostja töötab ja on võimeline lastega seotud kulusid kandma. Hagejate ema ei ole tõendanud, et tal oleks laste igapäevaste vajadustega seotud kulusid ajal, mil lapsed on kostja juures. 21. Kostja ei toonud esile muid mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks, näiteks töövõimetus või teised lapsed, kes elatise väljamõistmisel

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad.

  1. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks vähendada jooksvat elatist 10% võrra aja eest, mille hagejad igas kuus vähemalt veedavad kostjaga ning mõista alates hagi esitamisest kuni
  2. märtsini 2024 kostjalt hageja I kasuks välja 234,30 eurot kuus ja hageja II kasuks 199,15 eurot kuus ning alates
  3. aprillist 2024 hageja I kasuks 258,95 eurot kuus ja hageja II kasuks 220,10 eurot kuus. Elatis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele ja brutokuupalga muutumisele.
  4. Tagasiulatuvat elatist enne hagi esitamist nõuavad hagejad alates
  5. maist 2023 kuni hagi esitamiseni hagejale I 260,33 eurot kuus ja hagejale II 221,28 eurot kuus. See hagejale I 1249,58 eurot (4x260,33+208,26) ja hagejale II 1062,14 eurot (4x221,28+177,02). 4

(6)
  1. Hagejad on tagasiulatuvalt elatise nõudmist põhjendanud sellega, et hagejad ei saanud sõita puhkusele, nende toiduvalik oli kesisem (dtl 254), hagejate vajadused jäid katmata, hagejate emal tekkisid kohustused (dtl 260). Laste emapoolne vanaema on kinnitanud, et ostis alates aprillist 2023 perele toitu ja laenas raha Tartus kliinikus käimiseks (dtl 263, tõlge dtl 264). Hagejate kulud on 510 eurot kuus ja 590 eurot kuus (dtl 2).
  2. Kostja on väitnud, et kuni septembrini elas pere koos ja ta andis ülalpidamist kas vahetult või oma sugulaste kaudu, kostja ja kostja vanaema maksid pere elamispinna eest. Samuti ei ole hagejad enne hagi esitamist elatist nõudnud.
  3. Seda, kas hageja on enne hagi esitamist elatist nõudnud, arvestatakse nõude ulatuse määramisel, nagu ka õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-35-16, p 20). Lisaks on tagasiulatuva elatise nõudel kahju hüvitamise iseloom.
  4. Kostjale on Maksu- ja Tolliameti andmetel
  5. jaanuarist kuni
  6. septembrini 2023 tehtud väljamakseid 3449,62 eurot, palgatulu on deklareeritud kuni maini (dtl-d 139‒140) ning seejärel alates novembrist (dtl-d 147‒148). Hagejate ema sissetulekute kohta
  7. aastal Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad (dtl-d 191‒192).
  8. Hagejate ema kontoväljavõttest on näha ülekandeid kostjale mais ja septembris 2023 (dtl 8‒25, 198‒219), millest võib järeldada ühist majapidamist veel septembris. Kostja kontoväljavõte langeb töötasu osas kokku Maksu- ja Tolliameti andmetega, lisaks on väikestes summades laekumisi erinevatelt eraisikutelt (dtl-d 48‒60, 159‒185). Jaanuarist aprillini 2023 on kostja teinud ülekanded A K korteri üüri katteks, alates juunist on korteri eest maksnud kostja vanaema (dtl-d 149, 151‒155, 152‒155).
  9. Hagejad nõuavad tagasiulatuvalt elatist peamiselt aja eest, mil kostja oli töötu ning pere elas sugulaste abist ja sotsiaaltoetustest. Seega ei võimaldanud kostja toonane ülalpidamisvõime miinimummääras elatist maksta, kuid tegemist ei olnud mõjuva põhjusega ülalpidamiskohustusest vabanemiseks

§ 102lg 2 mõttes.

Kuna ka hagejate ema ei töötanud, ei suurendanud kostja töötus tema koormust lastega seotud kulude kandmisel. Mõlemad vanemad panustasid hagejate ülalpidamisse sel ajal vähem kui seaduses ettenähtud miinimum, hagejaid pidasid osaliselt üleval teised sugulased. Sisuliselt oli tegemist

§-s 106 reguleeritud asenduskohustuse täitmisega, mille puhul nõudeõigus kohustatud isiku vastu läheb üle sellele, kes on kohustuse täitnud, mitte hagejatele.

  1. Arvestades, et hagejate ülalpidamiseks andsid vahendeid teised sugulased, ei ole sisuliselt tekkinud kahju, mille hüvitamiseks tagasiulatuv elatis on mõeldud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ega õiglaseks kostjalt tagasiulatuvalt elatist välja mõista.
  3. mai 2024 kohtuistungil said pooled tähtaja kuni
  4. maini 2024 täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja selle aja jooksul tõendeid ei esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, kuid esitas täiendavad tõendid
  5. juunil 2024 ilma põhjenduseta, miks neid ei olnud võimalik tähtaegselt esitada. Samal ajal tegi kostja ettepaneku anda pooltele tähtaeg lõppseisukohtade esitamiseks. Hagejad taotlevad hilinemisega esitatud tõendite tagastamist. Tegemist on hagimenetlusega ja teisel poolel peab olema võimalik avaldada tõendi kohta oma arvamust. Lõppseisukohta esitades hagejatel selline võimalus tegelikult oli. Kohus jätab aga hilinemisega esitatud tõendid tähelepanuta põhjusel, et need on esitatud asjaolu tõendamiseks, mis ei ole vaidluse all. Seda, et kostja töötu olemise ajal 5

(6)aitasid peret mõlema poole sugulased, ütlesid kohtuistungil mõlemad vanemad (dtl-d 254, 255). Tõenditel ei ole seega asja tähtsust TsMS § 238 lg 1 mõttes.
  1. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  3. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
  4. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.