Obsah (14)

§ 199§ 213§ 74§ 63§ 68§ 73§ 78§ 64§ 75§ 692§ 56§ 57§ 45§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-1440 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Markus Kärn

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 213 lg 2 p 1 järgi ja Adel-Jane Prutskaja süüdistuses

§ 199lg 2 p 8, 9 - § 22 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 2.

aprillil 2024 lühimenetluses tehtud otsus Apellandid Artjom Zadorožnõi ja tema kaitsja ning Adel-Jane Prutskaja kaitsja Prokurör Eve Soostar Artjom Zadorožnõi Süüdistatavad Isikukood: 39005032224; viibib vahi all Tallinna vanglas; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; töökoht puudub; 2 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend: vahistamine Adel-Jane Prutskaja Isikukood: 60007040831; elukoht: Xxx, Tallinn; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; töökoht: puudub; 1 kehtiv kriminaalkaristus Kaitsjad Merike Allikmäe, Liis Suik 1 RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu otsus Artjom Zadorožnõile

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 ja

§ 213lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuste ning talle mõistetud liitkaristuse osas.

Tühistada Harju Maakohtu otsus Adel-Jane Prutskajale

§ 199

lg 2 p 8, 9 - § 22 lg 3 järgi mõistetud vangistuse

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ehk käitumiskontrolli kohaldamisega tingimisi täitmisele pööramata jätmise osas. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, milles kohus seadis Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul oleva juhtmevaba kõlari JBL Xtreme 2 Artjom Zadorožnõile tagastamise sõltuvusse Tallinna Männikäbi Lasteaia tsiviilhagi tasumisest. Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega mõisteti Artjom Zadorožnõilt riigi kasuks menetluskulude katteks välja 3795,62 eurot ja määrati, et menetluskulude hüvitamiseks tuleb tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 316,30 eurot kuus. Muus osas jätta Harju Maakohtu 2. aprilli 2024 otsus muutmata. Teha Harju Maakohtu otsuse tühistatud osades käsitletud küsimustes uus otsus järgnevalt. Mõista Artjom Zadorožnõile

§ 199lg 2 p 8 ja 9 järgi karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust.

Mõista Artjom Zadorožnõile

§ 213lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta 1 kuu vangistust.

Mõista Artjom Zadorožnõile

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. Vähendada liitkaristuseks mõistetud vangistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel 2 aasta 6 kuu 20 päevani.

§ 68

lg 1 alusel lugeda ärakandmisele kuuluvast liitkaristusest Artjom Zadorožnõi eelvangistuses viibitud aja arvel kantuks 1 kuu 17 päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks jääb 2 aastat 5 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks lugeda 22. jaanuar 2024. Jätta Adel-Jane Prutskajale

§ 199

lg 2 p 8, 9 - § 22 lg 3 järgi mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata

§ 73lg 1 ja 3 alusel.

Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Adel-Jane Prutskaja ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist maakohtu otsuse kuulutamisest, st 2.

aprillist

1. Määrata, et Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul olev juhtmevaba kõlar JBL Xtreme 2 tuleb tagastada Artjom Zadorožnõile. Jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel 1897,82 euro ulatuses riigi kanda ning mõista Artjom Zadorožnõilt menetluskulude katteks riigi kasuks välja 1897,80eurot. Määrata, 2 et menetluskulusid võib tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 158,15 eurot kuus. Esitatud apellatsioonid rahuldada osaliselt. Määrata advokaat Merike Allikmäe poolt Artjom Zadorožnõile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 258,64 eurot. Määrata vandeadvokaat Liis Suigi poolt Adel-Jane Prutskajale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Liis Suik Advokaadibüroole makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 300,12 eurot. Jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
2. Artjom Zadorožnõile on esitatud süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 ja

§ 213

lg 2 p 1 järgi, Adel-Jane Prutskajale on esitatud süüdistus

§ 199lg 2 p 8, 9 - § 22 lg 3 järgi.

1.1 Artjom Zadorožnõile on esitatud

§ 199lg 2 p-de 8 ja 9 järgi süüdistus järgmistes vargustes.

1. märtsil 2022 kella 17:00 paiku tungis ta ukseluku lõhkumise teel sisse Tallinnas aadressil J. Sütiste tee 19 asuvasse PERH-i
2. korrusel asuvasse ehitusruumi, kust varastas Qrecius OÜ-le kuuluvaid asju 823,94 euro väärtuses: akupuurvasara Milwaukee M18 CHX-0X, tööriistade komplekti Milwaukee M18 FPP2A2-502X, seljakoti Stanley ning puuride/freeside komplekti.
3. märtsil 2022 kella 20:55 paiku tungis ta Tallinnas Sõle tn 40 asuva MTÜ KOOL
4. sajandil ruumidesse ja varastas direktori kabinetist MTÜ-le KOOL
5. sajandil kuuluvaid asju 445 euro väärtuses ja S.K kuuluvaid asju 135 euro vaatuses. MTÜ-lt varastas ta järgmised asjad: tööriistakoti Makita, akuketassae Makita DHS680Z, akupinnaelapüssi Makita DFN350Z; akunurklihvija Makita DGA511Z. S.K lt varastas ta tööriistakasti Makita abitööriistadega. 3
6. märtsil 2022 kella 21:44 ajal varastas ta Tallinnas Vilde tee 101 asuvast Vilde Rimi Supermarketist 8 pakki šokolaadiassortiid Merci kogumaksumusega 78,24 eurot, lahkudes kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata.
7. aprillil 2022 kella 18:22-18:41 ajal varastas ta Tallinnas aadressil Laki põik 6 asuvast Antista AS-ile kuuluvast Tammsaare Euronicsi kauplusest kaupa kokku summas 6095,99 eurot. Täpsemalt varastas ta arvuti Apple Mac Mini, kolm sülearvutit Apple MB Air 13.3", sülearvuti Apple MB Pro 13.3". Artjom Zadorožnõi võttis kauba teisel korrusel asuvast laost, viskas varastatud tooteid aknast välja, seejärel hüppas ise teise korruse aknast välja ja kella 18:41 paiku lahkus koos varastatud kaupadega.
8. aprillil 2022 kella 18:01 ajal varastas ta Tallinnas Ehitajate tee 120 asuvast Denim Dream Outlet kauplusest Põldma Kaubanduse AS-ile kuuluvaid kaupu 104,20 euro eest. Ta võttis hundi pildiga Denim Dream T-särgi, Pepe Jeansi lindudega tumesinise T-särgi, Guess’i kolmurkse logoga musta T-särgi, Guess-i kirjega tumesinise T-särgi, möödus nendega kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest.
9. aprillil 2022 kella 20:06 paiku tungis ta ukse avamise teel Tallinnas aadressil Punane tn 6 asuvasse Playarena ruumi ja edasi teisel korrusel SpordiTehas OÜ administraatori kabinetti ning varastas seal oleva laua sahtlist SpordiTehas OÜ-le kuuluva valge seifi, mille sees oli sularaha summas 250 eurot. Vargusega tekitas ta SpordiTehas OÜ-le varalist kahju kogusummas 263 eurot.
10. aprillil 2022 kella 18:10 paiku tungis ta ukse avamise teel Tallinnas aadressil A. H. Tammsaare tee 93 asuvas Grossi kaupluses teenindajate garderoobi, kust varastas kapis olnud J.K kotist sularaha 40 eurot.
11. aprillil 2022 kella 13:20 paiku tungis ta laoukse avamise teel Tallinnas aadressil Tammsaare tee 89 Tammsaare keskuses asuvasse BodyVision OÜ-le kuuluvasse spordipoodi ning varastas J.B käekotist firmale BodyVision OÜ-le kuuluva sularaha 1141 eurot.
12. aprillil 2022 kella 20:30 ajal tungis ta Tallinnas aadressil Dunkri 5 asuvas Beer House restoranis ukse avamise teel töötajate kinnisesse riietusruumi ja varastas K.A kuuluva musta värvi kangast sülearvutikoti, milles olid sülearvuti MacBook Pro 2017 koos laadijaga ning akupank powerbank Baseus Power Bank 20000mAh.
13. mail 2022 kella 16:40 ajal tungis ta suletud ukse avamise teel Tallinnas aadressil Valukoja 7 asuvas Ülemiste tervisekeskuse hoone esimesel korrusel asuvasse Inglilille lillepoodi, kus varastas K.K käekotist rahakoti ja sealt sularaha summas 350 eurot.
14. septembril 2023 ajavahemikul kell 19:00-20:00 varastas ta aadressil Marati tn 5, Tallinn asuvast Põhjala Tehasest Elamusstuudio OÜ-le kuuluvad tööriistad: Makita akutrelli, Makita akukruvikeeraja, Makita akunurklihvija, Makita tikksae 3 Makita 6aH akut ning Makita juhtmega 18-voldise akulaadija.
15. septembril 2023 kella 16:13-16:21 vahel tungis ta ukse avamise teel Tallinnas Inseneri 1 asuvasse restorani Beer Garden laoruumi, kust varastas Beer Garden Pub OÜ-le kuuluvad järgmised kaubad: kaks paberkotti, 1-liitrise pudeli Hennesy VS konjakit, 2 üheliitrist pudelit Jose Cuervo Gold tekiilat, 2 üheliitrist pudelit Jack Danielsi viskit maksumusega 26,61 eurot 4 üks pudel, kogumaksumusega 53,22 eurot, 5 pudelit viina Moe viin (0,7L) maksumusega 11.02 eurot üks pudel, kogumaksumusega 55,10 eurot, 4 pudelit õlut A le Coq Porter maksumusega 1,54 eurot üks pudel, kogumaksumusega 6,16 eurot.
16. oktoobri 2023 kella 12:00 ja 3.oktoobri 2023 kella 10:00 vahelisel varastas ta Tallinnas Sõpruse pst 234 asuva Tallinna Männiku Lasteaia kontoriruumist sülearvuti Lenovo ThinkPad L14 G1 koos arvutilaadija ja telefonilaadijaga.
17. oktoobril 2023 kella 17.30 ja17.32 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas Kopli tn 27 asuvast Bekkeri kohvikust rahakarbi, milles oli sularaha 1312,65 eurot.
18. novembril 2023 kella 16.30 ja 16.35 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas Vana-Kalamaja tn 1, asuva Alma Äri kaupluses käekotist A.S rahakoti, milles oli sularaha summas 25 eurot ning SEB Panga ja Swedbanki pangakaardid koos PIN-koodidega.
19. novembril 2023 kella 15.00 ja 15.30 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas Toompuiestee 27 asuva Park Inn by Radisson Meriton hotelli administratiivruumis P.M kuuluvast rahakotist sularaha 200 eurot. Samal ajavahemikul varastas ta Park Inn by Radisson Meriton hotelli konverentsiruumis T.V rahakotist sularaha 50 eurot.
20. novembril 2023 kella 18:00 paiku varastas ta Tallinnas Ehitajate tee 50 asuva Tallinna Tähekese Lasteaia ruumidest Päevalille rühmast 50 eurot sularaha, Päikesekiire rühmast 67 eurot sularaha, Pääsukese rühmast 30 eurot sularaha ja Kellukese rühmast 99 eurot sularaha. Ajavahemikul
21. kuni
22. novembrini 2023 varastas ta Tallinnas E. Vilde tee 103 asuva Tallinna Männi Lasteaia rühmaruumist metallist rahakapist sularaha 225 eurot.
23. novembril 2023 kella 16.52 ja 18.00 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas Kadaka tee 155 asuva lasteaia Männikäbi keldrist kaasaskantava kõlari JBL Xtreme 2 ja rühmaruumist sularaha 175 eurot.
24. novembril 2023 kella 16.52 ja 18.00 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas A. H. Tammsaare tee 115 asuva Tallinna Lasteaed Sinilinnu Värvukeste rühmast sularaha 353 eurot ja Rõõmupallide rühmast 400 eurot.
25. detsembril 2023 kella 17.28 ja 18.07 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas Vihuri tn 3 asuva Sitsi Lasteaia Karikakra rühma rühmatoast sularaha 105 eurot, Võilille rühma rühmatoast 35 eurot; Piibelehe rühma rühmatoast 225 eurot, Kullerkupu rühma rühmatoast 60 eurot, Vesiroosi rühma rühmatoast 36 eurot ja Saialille rühma rühmatoast 80 eurot.
26. detsembri 2023 kella 18.00 ja
27. detsembri 2023 kella 07.00 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas E. Vilde tee 103 asuva Tallinna Männi Lasteaia Leevikese rühmaruumist seinal asuvast seifist vähemalt 25 eurot sularaha.
28. detsembril 2023 kella 17:25 paiku varastas ta Tallinnas J. Sütiste tee 8 asuva Mustamäe Vesiroosi lasteaia ruumist L.K kuuluva sülearvuti HP koos laadijaga.
29. detsembril 2023 kella 19.55 ja 20.00 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas E. Vilde tee 54 asuvast Mustamäe Huvikoolist L.H kuuluva seljakoti, milles olid tahvelarvuti Samasung Galaxy Tab 8, nuputelefon Samsung, nahast rahakott, sularaha 50 eurot, botaanikaaia 5 aastakaart, loomaaia aastakaart, 4 naiste kuldsõrmust, 1 meeste kullast abielusõrmus, Soome pussnuga põdranahast tupega, Nike’i botased, metalltermos, märkmik, suur ristkülikukujuline suurendusklaas, kollane pinal, milles sees oli rohelist värvi joonlaud, pastakad ja pliiatsid, väike Lancome’i kosmeetikakott, mille sees olid Lancome’i jumestuskreem, silmapliiats, ripsmetušš, huulepulk, toit, riidest kandekott. 29.12.2023 kella 11.44 ja 13.06 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas A. H. Tammsaare tee 147 asuva Tallinna Majanduskooli fotostuudio lukustatud metallkapist fotoaparaadi Canon EOS 850D kere, Canon EOS M50 kere, 2 SanDisk SDXS 256 GB mälukaarti, objektiivi Canon EF 50 mm, objektiiv Canon EF 24-105 mm, objektiivi Canon M50 kerele 15-45mm IS STM, kaamerakoti Lowerpro Flipside 500 AW I, objektiivi üleminekuadapteri, objektiivi Sigma 1770 mm f/2.8-4 DC Macro OS HSM, objektiivi Tamron 70-300 mm f/4.0-5.6 DI LD Macro Zoom, Sennheiser EW 100 ENG G4 Handheld Set peamikrofoni komplekti saatja ja vastuvõtjaga. Lisaks lõhkus ta lukustatud metallist tööriistakapi Supply väärtusega 686 eurot.
30. jaanuaril 2024 kella 20.50 ja 21.10 vahelisel ajal varastas ta Tallinnas Sõle tn 40a asuva Sõle Spordihoones riietusruumis suletud riietuskapist A.K rahakoti, milles olid ID-kaart, juhiluba, 2 Swedbanki pangakaarti ja 470 eurot sularaha. Süüdistuses on märgitud, et A. Zadorožnõid on
31. märtsil 2019 kriminaalasjas nr 1-19-1361 tehtud Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 199lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 ja § 200 lg 2 p-de 4, 9 järgi.

1.2

§ 213

lg 2 p 1 järgi on Artjom Zadorožnõile esitatud süüdistus selles, et ta tegi ilma pangakaardi omaniku teadmata ja loata tehinguid võõraste pangakaartidega. Süüdistuse kohaselt tegi ta

1. septembril 2023 kell 20.26 Tallinnas Endla tn 45 asuvas kaupluses Jahonts 481,82 euro suuruse tehingu Pelm Grupp OÜ-le kuuluva LHV Panga pangakaardiga kaardi omaniku teadmata ja nõusolekuta. Pangakaarti kasutades ja pin-koodi sisestades sekkus A. Zadorožnõi ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi ja tekitas Pelm Grupp OÜ-le varalist kahju. Pangakaardi võttis ta
2. septembril 2023 kell 18.15 Tallinnas Karjamaa 4 asuvatest Pelm Grupp OÜ ruumidest. Samuti sekkus Artjom Zadorožnõi ebaseadulikult andmetöötlusprotsessi, kui kasutas
3. novembril 2023 A.S teadmata ja nõusolekuta Alma Äri kauplusest varastatud A.S nimele väljastatud SEB Panga pangakaarti ja H.R nimele väljastatud Swedbanki pangakaarti. Nimelt võttis ta Tallinnas Telliskivi tn 61 asuvast sularahaautomaadist
4. novembril 2023 kell 16.40 SEB Panga pangakaardiga välja 180 eurot ja kell 16.38 Swedbanki pangakaardiga 35 eurot. Süüdistuses on märgitud, et A. Zadorožnõid on
5. märtsil 2019 kriminaalasjas nr 1-19-1361 tehtud Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 199lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 ja § 200 lg 2 p-de 4, 9 järgi.

1.3 Adel-Jane Prutskajale on esitatud

§ 199

lg 2 p 8, 9 - § 22 lg 3 järgi süüdistus selles, et ta osutas tahtlikult füüsilist kaasabi Artjom Zadorožnõi vargustele, pidades varguste ajal vahti. 6

1. märtsil 2022 kella 17.00 paiku PERH-i
2. korruse ehitusruumist toime pandud varguse ajal pidas ta
3. korrusel valvet, et Artjom Zadornožnõid kõrvaliste isikute sekkumisest ette hoiatada.
4. märtsil 2022 kella 20.55 paiku KOOL
5. sajandil ruumidest toime pandud varguse ajal pidas ta teisel korrusel valvet, et Artjom Zadornožnõid kõrvaliste isikute sekkumisest ette hoiatada.
6. aprillil 2022 kella 18.22–18.41 vahelisel ajal Tallinnas Laki põik 6 asuvast Tammsaare Euronicsi kauplusest toime pandud varguse puhul käis Adel-Jane Prutskaja ajal, kui Artjom Zadorožnõi läks teisele korrusele asuvasse lattu, kust ta kaupa varastas, müügisaalis ringi, jälgides ümbritsevat olukorda, et Artjom Zadorožnõid kõrvaliste isikute sekkumisest telefoni teel hoiatada. Maakohtu otsus
7. Harju Maakohus tunnistas
8. aprilli 2024 otsusega Artjom Zadorožnõi

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ning Adel-Jane Prutskajale on esitatud

§ 199lg 2 p 8, 9 - § 22 lg 3 järgi süüdi.

2.1 Kohus mõistis otsusega Artjom Zadorožnõile

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi karistuseks 4 aastat vangistust ning

§ 213

lg 2 p 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus liitkaristuseks mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ehk 3 aasta 4 kuuni.

§ 68

lg 1 alusel luges maakohus Artjom Zadorožnõi karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aja

1. maist kuni
2. juunini 2022, s.t 1 kuu 17 päeva. Kohus märkis, et „lõplik karistus on 3 aastat 2 kuud 13 päeva vangistust“ ning luges selle kandmise alguseks
3. jaanuari
4. Adel-Jane Prutskajale mõistis maakohus

§ 199lg 2 p 8, 9 – § 22 lg 3 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus seda karistust 8 kuuni.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistuse hulka A.-J.

Prutskaja eelvangistuses viibitud 2 päeva. Kohus määras

§ 74lg 1 ja 3 alusel, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.-J.

Prutskaja ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

2.2 Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ning mõistis välja kahjuhüvitised järgnevalt. Artjom Zadorožnõilt ja Adel-Jane Prutskajalt solidaarselt mõistis kohus kannatanu Qrecius OÜ kasuks välja 823,94 eurot, kannatanu MTÜ Kool 21. sajandil kasuks 445 eurot, kannatanu S.K kasuks 135 eurot ning kannatanu Antista AS kasuks 500 eurot. Üksnes Artjom Zadorožnõilt mõistis kohus Rimi Eesti Food AS kasuks välja 78,24 eurot, Põldma Kaubandus AS kasuks 104,20 eurot, Sporditehas OÜ kasuks 263 eurot, J.K kasuks 40 eurot, BodyVision OÜ kasuks 1141 eurot, K.A kasuks 720 eurot, K.K kasuks 350 eurot, L.H kasuks 907 eurot, Elamusstuudio OÜ kasuks 560 eurot, Beer Garden Pub OÜ kasuks 205,03 7 eurot, Pelm Grupp OÜ kasuks 481,82 eurot, Tallinna Männiku Lasteaia kasuks 680,47 eurot, Kopli Pagarid OÜ kasuks 1312,65 eurot, Tallinna Männi Lasteaia kasuks 225 eurot, Tallinna Männikäbi Lasteaia kasuks 325 eurot, Tallinna Lasteaia „Sinilind“ kasuks 753 eurot,Tallinna Männi Lasteaia kasuks 25 eurot, Sitsi Lasteaia kasuks 541 eurot, L.K kasuks 350 eurot, Tallinna Majanduskooli kasuks 4762 eurot, P.M kasuks 200 eurot, T.V kasuks 50 eurot ning A.K kasuks 571 eurot. Kohus mõistis süüdistatavatelt riigi kasuks välja menetluskulud: A. Zadorožnõilt kokku 3795,62 eurot, A.-J. Prutskajalt kokku 1996,56 eurot. Kohus määras, et menetluskulusid saab tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Muude otsustuste seas määras maakohus, et juhtmevaba kõlar JBL Xtreme 2, mis asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, anda A.A.-J. Zadorožnõile peale Tallinna Männikäbi Lasteaia tsiviilhagi täielikku tasumist. 2.3 Kohus leidis, et A. Zadorožnõid tuleb karistada vangistusega, sest süüdistatav pani toime kakskümmend seitse varavastast tegu, teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal puudub kindel sissetulek ja varavastaste kuritegude toimepanemine on tal elatusallikaks. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et vargusele sundis teda sõltuvus narkootikumidest. Maakohus asus seisukohale, et võttes arvesse varguste toimepanemise asjaolusid, varguste suurt hulka ja ka varastatu koguväärtust, on A. Zadorožnõi süü suur. Kohus tõi välja, et A. Zadorožnõi varastas ka lasteaedadest. Kohtu hinnangul karistust raskendavad asjaolud puudusid, karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus, et süüdistatav on varguste toimepanemist tunnistanud ja avaldanud kahetsust.

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul pidas kohus A.

Zadorožnõi süüd keskmisest väiksemaks. Tegu iseloomustava asjaoluna tõi kohus välja, et narkootikume tarvitava isikuna kasutas A. Zadorožnõi ära võimalust, et varguse käigus õnnestus saada pangakaardid koos pin-koodidega. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus kahetsust, raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puudusid. Liitkaristuse puhul märkis kohus üksnes, et mõistab liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistuse 5 aastat. Kohus leidis, et kuna Adel-Jane Prutskaja pani toime kuriteole füüsilise kaasaaitamise, ei ole tema süü suur. Rahalist karistust ei pidanud kohus põhjendatuks, sest Adel-Jane Prutskajal puudub sissetulek ning arvestades tsiviilhagide ja menetluskulude suurust ei ole mõistlik panna Adel-Jane Prutskajat olukorda, mis sunniks teda elus toimetulekuks hankima rahalisi vahendeid ebaseaduslikul teel. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus märkis, et karistab sellest tulenevalt Adel-Jane Prutskajat miinimumilähedase vangistusega. Kohus märkis, et Adel-Jane Prutskajat on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud. Maakohus pidas võimalikuks vabastada Adel-Jane Prutskaja tingimisi karistuse kandmiselt. Kohus leidis, et kuna Adel-Jane Prutskajat tõukas vargusi toime panema soov hankida vahendeid narkootikumide ostmiseks, vajab ta kriminaalhooldaja järelevalvet. 8 Otsuse põhiosa alajaotises „Asitõendid“ on kohus märkinud: „Juhtmevaba kõlar JBL Xtreme 2, mis asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, anda Artjom Zadorožnõile peale Tallinna Männikäbi Lasteaia tsiviilhagi täielikku tasumist.“ Menetluskulude kohta märkis kohus, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leidis, et A. Zadorožnõil tuleb võimaldada menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, sest tal puudub kindel sissetulek ja tal tuleb kanda reaalset vanglakaristust. A.-J. Prutskaja puhul leidis kohus, et tal tuleb võimaldada tasuda menetluskulud ositi, sest süüdistataval puudub töökoht ja tal tuleb hüvitada kannatanutele tekitatud kahju. Apellatsioonid 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Adel-Jane Prutskaja kaitsja ning Artjom Zadorožnõi ja tema kaitsja. Artjom Zadorožnõi ja tema kaitsja on mõlemad taotlenud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist Artjom Zadorožnõid puudutavas osas. Apellatsioonide põhjendustest ja sellest, millise uue otsuse tegemist taotletakse ringkonnakohtult, nähtub, et kuritegude toimepanemise fakti ega nende kvalifikatsiooni siiski ei vaidlustata. Eelkõige puudutavad apellatsioonid mõistetud karistusi. 3.1 Artjom Zadorožnõi palub talle mõistetud vangistuse asemel saata teda rehabilitatsioonikeskusesse. Kui kohus seda võimalikuks ei pea, palub A. Zadorožnõi mõista talle õiglane vangistus. A. Zadorožnõi leiab, et

§ 213lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus 1 aastat 3 kuud vangistust on liiga karm.

Ta mõisteti selle sätte järgi süüdi kahes kuriteos. Ühel juhul tagastas ta kannatanule varastatud asjad ja raha täies ulatuses, seda oleks tulnud arvestada kergendava asjaoluna. Apellatsiooni kohaselt kohaldas maakohus karistusõigust valesti, kui suurendas liitkaristust mõistes raskemat karistust, mitte ei lugenud kergemat karistust raskemaga kaetuks. A. Zadorožnõi märgib, et isegi prokurör taotles kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemist. Süüdistatav leiab, et talle on mõistetud põhjendamatult maksimaalne karistus. Viis aastat vangistust on maksimaalne teise astme kuriteo eest ettenähtud karistus. Kohtupraktika kohaselt saavad maksimaalse karistuse isikud, kes ei tunnista oma süüd, ei tee koostööd, takistavad või venitavad uurimist. A. Zadorožnõi apellatsiooni kohaselt tema puhul selliseid asjaolusid ei esine. Ka ei ole raskendavaid asjaolusid, see-eest on olemas kergendavad asjaolud. A. Zadorožnõi heidab maakohtule ette, et kohus jättis läbi vaatamata tema taotluse saata ta vanglakaristuse asemel rehabilitatsioonikeskusesse. Veel leiab süüdistatav, et kohus tegi vea tema karistuse ärakantud osa arvestamisel. A. Zadorožnõi väitel on tema eelvangistuses viibitud aeg mitte 1 kuu 17 päeva, vaid 1 kuu 18 päeva. 9 Apellatsiooni kohaselt on arusaamatu maakohtu otsustus, et maakohus ei tagastanud A. Zadorožnõile kõlarit JBL Xtreme 2, kuigi leidis tuvastamist, et see ei kuulu kannatanule. Kuigi prokuratuur palus tagastada kõlar A Zadorožnõile, määras kohus, et A. Zadorožnõi saab selle tagasi pärast tema vastu esitatud nõude tasumist. Lisaks eelnevale vaidleb A. Zadorožnõi vastu menetluskulude täies ulatuses temalt väljamõistmisele. Tema keskmine päevasissetulek on viimastel aastatel olnud alla miinimumi, mistõttu käib 3795,62 euro tasumine talle üle jõu. Tal on varasemast võlad ja ta on niigi raskes olukorras. Ka prokurör leidis, et menetluskulud tuleks osaliselt riigi kanda jätta. 3.2 Artjom Zadorožnõi kaitsja taotleb A. Zadorožnõi karistamist

§ 199

lg 2 p-de 8, 9 järgi 2-aastase vangistusega ning

§ 213lg 2 p 1 järgi 1-aastase vangistusega.

Liitkarituse mõistmisel palub kaitsja lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks. Liitkaristuseks mõistetud kaheaastast vangistust tuleks KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aasta 4 kuuni.

§ 68

lg 1 alusel tuleks Artjom Zadorožnõi karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu 17 päeva. Nii peaks kaitsja apellatsiooni kohaselt jääma lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud 13 päeva vangistust, mille kandmise alguseks oleks 22. jaanuar 2024. Kaitsja taotleb, et A. Zadorožnõi peaks ära kandma 4 kuud vangistust, 10 kuud 13 päeva vangistust palub kaitsja asendada

§ 692

lg-te 1, 4 ja 6 p 1 alusel narkomaanide sõltuvusraviga.

§ 692

lg 5 alusel tuleks määrata sõltuvusravi pikkuseks 1 aasta 6 kuud alates täitmisele pööratud vangistuse ärakandmisest. Apellatsioonis heidetakse maakohtule ette, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kaitsja leiab, et süüdistatava „allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu“. Artjom Zadorožnõi ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik, nagu hindas kohus. Vastupidiselt kohtu järeldustele suhtub Artjom Zadorožnõi kriitiliselt enda poolt toime pandud kuritegudesse ning tal on motivatsioon mitte sooritada uusi süütegusid. Kohus on pidanud A. Zadorožnõi süüd põhjendamatult suureks kahes

§-le 213 vastavas kuriteos. A.Sle on A. Zadorožnõi kahju hüvitanud, rahakoti raha ja pangakaartidega tagastanud. Samuti on A. Zadorožnõile mõistetud liialt karm karistus varguste eest. Kaitsja rõhutab, et Artjom Zadorožnõi on kohtus oma süüd täielikult tunnistanud ja väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust. Apellatsioonis on tõdetud, et ka maakohus arvestas kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et A. Zadorožnõi süü suurus on võimalik lugeda veelgi väiksemaks, „sest ta kahetseb oma tegu siiralt“. Maakohus asus seisukohale, et varavastaste kuritegude toimepanemine on Artjom Zadorožnõi elatusallikaks, ta hangib sel viisil esemeid müügiks, et soetada narkootikume, või kasutab varavastaseid süütegusid elatise teenimiseks. Ka A. Zadorožnõi enda ütluste ja eksperdi hinnangu kohaselt oli varguste põhjuseks narkosõltuvus. Seega hoiaks uued kuriteod ära narkosõltuvusest vabanemine, mistõttu peab A. Zadorožnõi esmatähtsaks sõltuvusravile pääsemist. Ta soovib vabaneda narkootiliste ainete sõltuvusest. Selleks soovib ta, et kohus 10 määraks ta rehabilitatsiooni keskusesse ravile. Artjom Zadorožnõi on üritanud sõltuvusest vabaneda. Toimikus olevatest materjalidest nähtuvalt on ta olnud SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses Sillamäe osakonnas statsionaarsel rehabilitatsiooniteenusel. Sõltuvusest vabanemine on raske ja on seni ebaõnnestunud, sest rehabilitatsioonikeskuses jäi ravi pooleli. Siiski on A. Zadorožnõi apellatsiooni kohaselt veendunud, et rehabiliteerimiseks on tema jaoks SA Viljandi Haigla sobiv keskkond ning abi. Aastate pikkune vangistus ei ole lahendus tema narkootikumide sõltuvuse probleemile. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kui kohus oleks arvestanud õigesti A. Zadorožnõi isikulisi parameetreid, siis on võimalik teha tema karistuse osas teistsugune otsus ja määrata talle vangla karistuse asemel rehabilitatsioon või alternatiivina lühem karistuse pikkus“. Veel märgib kaitsja, et A. Zadorožnõi soovib, et pool menetluskuludest (1897,81 eurot) jäetaks riigi kanda. Artjom Zadorožnõi töötas enda sõnul viimati 2021. aastal ja tema vastu on rahalisi nõudeid üle 7000 euro. Vabanedes tal töökohta pole. 3.3 Adel-Jane Prutskaja kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist AdelJane Prutskajale mõistetud karistuse osas ja A.-J. Prutskajale sanktsiooni miinimummäära lähedase karistuse mõistmist ning karistuse täitmisele pööramata jätmisel

§ 73kohaldamist ehk A.-J.

Prutskaja käitumiskontrollile allutamata jätmist. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega arvesta süüdimõistetu isikut. Kohus on otsuses leidnud, et A.-J. Prutskaja süü ei ole suur. Kohus võttis arvesse, et A.-J. Prutskaja oli vaid vargustele kaasaaitaja rollis. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus A.-J. Prutskaja kahetsust. Kohtuotsuses on kohus märkinud, et karistab A.-J. Prutskajat seetõttu sanktsiooni miinimummäära lähedase vangistusega. Mõistetud 1-aastane vangistus ei ole tegelikult alammäära lähedane. Kaitsja leiab, et arvestades A.-J. Prutskaja süü suurust, oleks karistus pidanud olema kergem. Samuti ei pea kaitsja põhjendatuks maakohtu otsust jätta A.-J. Prutskaja karistus tingimisi täitmisele pööramata

§-i 74 kohaldades, st süüdlase käitumiskontrollile allutamisega. Kaitsja leiab, et kuna kohtuistungi toimumise ajaks oli A.-J. Prutskaja kuritegudest möödunud juba pikk aeg – 2 aastat –, mille jooksul on ta elanud õiguskuulekat elu, ei ole põhjendatud A.-J. Prutskaja allutamine kriminaalhooldaja järelevalvele. A.-J. Prutskaja puhul piisab karistuse eemärkide saavutamiseks

§ 73lg-te 1 ja 3 kohaldamisest.

Menetlus ringkonnakohtus 4. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde, samuti toetasid süüdistatavad nende huvides esitatud kaitsjate apellatsioone. Prokurör leidis, et apellatsioonid on osaliselt põhjendatud. Ta möönis, et A. Zadorožnõi on ühele kannatanule kahju hüvitanud, aga maakohtu otsuses seda kergendava asjaoluna välja toodud ei ole. Samuti ei vaielnud prokurör vastu A. Zadorožnõi seisukohale, et maakohus on alusetult sidunud talle kõlari tagastamise ühe tsiviilhagi nõude tasumisega. A.-J. Prutskaja 11 kaitsja apellatsioonist nõustus prokurör seisukohaga, et karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata

§ 73lg 1 ja 3 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Esitatud apellatsioonid tuleb osaliselt rahuldada. A. Zadorožnõid puudutavas osas tuleb maakohtu otsus tühistada A. Zadorožnõile mõistetud karistuse osas, talle kõlari tagastamise kannatanule kahju hüvitamisega sidumise ning menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas. A.-J. Prutskajasse puutuvalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega A.-J. Prutskaja allutati katseajaks käitumiskontrollile.
2. Nii Artjom Zadorožnõi kui ka tema kaitsja paluvad eelkõige A. Zadorožnõi karistuse asendamist sõltuvusraviga. Alternatiivselt taotlevad nad A. Zadorožnõile kergema karistuse mõistmist. Ringkonnakohus nendib, et karistuse asendamise või selle tingimisi kohaldamata jätmise üle saab kohus otsustada alles pärast seda, kui on karistuse mõistnud. See tähendab, et kohus peab esmalt

§ 56

lg-s 1 sätestatud asjaoludest lähtudes otsustama karistuse liigi ja määra üle ja alles pärast seda saab hinnata, kas karistuse asendamine on üldse võimalik (vastavalt

§ 692lg-le 1 saab raviga asendada vaid kuni kaheaastase vangistuse) ja põhjendatud.

Seega võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha küsimuses, kas maakohus on mõistnud A. Zadorožnõile põhjendamatult rasked karistused, nagu apellatsioonides väidetud. 6.1 Maakohus mõistis A. Zadorožnõile

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi karistuseks 4 aastat vangistust ning

§ 213lg 2 p 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust.

Liitkaristuseks mõistis kohus A. Zadorožnõile viis aastat vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 3 aasta 4 kuuni. Mõlemas apellatsioonis on leitud, et maakohtu mõistetud üksikkaristused ja liitkaristus on liiga rasked. Samas ei ole kummaski apellatsioonis esitatud konkreetseid vastuväiteid

§ 199lg 2 p-de 8 ja 9 järgi mõistetud karistusele.

Kuigi A. Zadorožnõi heidab eelkõige maakohtule ette seda, et kohus mõistis talle maksimaalse liitkaristuse, mida teise astme kuritegude puhul mõista saab, võib sellega seotud argumente käsitada ka argumentidena varguste eest mõistetud karistuse kohta, sest maakohtu otsusega A. Zadorožnõile karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust jääb

§ 199lg-s 2 ettenähtud vangistuste vahemiku ülemisse ossa.

A. Zadorožnõi leiab apellatsioonis, et kohtupraktika kohaselt on maksimaalne karistus põhjendatud, kui isik ei tunnista oma süüd, ei tee koostööd, takistab või venitab uurimist. See seisukoht on

§ 56lg-st 1 tulenevalt ekslik.

Selle, millisesse sanktsioonivahemikku ossa karistus jääb, määrab süü ehk asjaolud, mis iseloomustavad toimepandud kuritegu ja isiku suhtumist sellesse. See, kui isik kahetseb oma tegu ja teeb menetlejaga koostööd, annab põhjust karistust mõnevõrra kergendada, kuid põhijoontes peab karistus lähtuma ikkagi isiku süüst. Seega ei tulene sanktsiooni ülemmäärale vastav või selle lähedane karistus mitte sellest, et isik takistas menetlust, vaid sellest, et tema süü oli suur. Üks süü suurust mõjutav asjaolu on toimepandud kuritegude hulk ning kui isik on pannud toime kümneid kuritegusid, on sanktsioonivahemiku ülemmisse ossa jääva karistuse mõistmine põhjendatud ka juhul, kui ei esine karistusseadustikus eraldi loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendavate 12 asjaolude olemasolu tähendab, et põhjendatud pole sanktsiooni ülemmäärale vastava karistuse mõistmine, kuid see ei tähenda, et karistus peaks jääma sanktsiooni ülemmäärast palju allapoole. Seega see, et kohus ei tuvastanud eraldi karistust raskendavat asjaolu, küll aga karistust kergendava asjaolu, ei tähenda, et maakohus poleks tohtinud mõista sanktsiooni ülemisse ossa jäävat karistust. Sarnaselt A. Zadorožnõile on kaitsja apellatsioonis leidnud, et

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi 2 p-de 8 ja 9 järgi mõistetud karistus põhjendamatult raske. Samas ei ole apellatsioonis toodud välja, milles maakohtu viga karistuse mõistmisel seisneb. Kaitsja vaid deklareerib, et A. Zadorožnõile on võimalik mõista kergem karistus vaatamata sellele, et teda on samalaadse kuriteo eest korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ka edasine käsitlus piirdub suuresti kantseliitlike deklaratiivsete väidetega. Esitatud väiteid ei ole seostatud karistuse mõistmise regulatsiooniga ega avatud etteheidete sisu. Kaitsja väidab, et süüdistatava „allakäiku on hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu“, kuid ei selgita, mida tähendab süüdistatava „allakäigu hindamine väljaspool süüdistuses nimetatud tegu“ ja milles see maakohtu otsuses avaldub. Ringkonnakohus osutab, et maakohus on otsuses põhjendanud mõistetud karistust sellega, et kohus pidas A. Zadorožnõi süüd suureks. Asjaoludena, mis selliseks seisukohaks alust annavad, on kohus nimetanud varguste suurt hulka, varastatu suurt koguväärtust ja varguste asjaolusid. Viimastest pidas maakohus vajalikuks välja tuua, et A. Zadorožnõi varastas muu hulgas lasteaedadest. Kõik need maakohtu otsuses välja toodud asjaolud iseloomustavad A. Zadorožnõi toimepandud kuritegu. Seega on maakohus ilmselgelt lähtunud

§ 56lg 1 esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Nendest asjaoludest, millele maakohus A. Zadorožnõi süü suuruse hindamisel arvestas, esitas kaitsja ringkonnakohtu istungil varastatu koguväärtust puudutava vastuväite – kaitsja leidis, et kuna varastatu koguväärtus jäi oluliselt alla suure ulatuse piiri, ei ole varastatu koguväärtus selline, mis annaks põhjust rääkida suurest süüst. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Oluline on, et lisaks sellele, et varguste hulk oli suur, polnud varguste objektid tähtsusetud, erilise väärtuseta. Ühe varguse käigus varastatu väärtus võis ulatuda tuhandetesse (nt Euronicsi kauplusest toime pandud varguse puhul) ja nii tekitas A. Zadorožnõi eri kannatanutele oma vargustega tuntavat kahju. Kaitsja on karistuse kergendamist taotledes rõhutanud seda, et A. Zadorožnõi on oma tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud. Seejuures on kaitsja apellatsioonis möönnud, et otsuse kohaselt on maakohus karistuse mõistmisel A. Zadorožnõi puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtnud. Kaitsja leib siiski, et A. Zadorožnõi süü suurust on võimalik lugeda veelgi väiksemaks. Kuna kaitsja pole esitanud ühtki argumenti näitamaks, et maakohus pole puhtsüdamlikku kahetsust piisavalt arvesse võtnud, on kaitsja väide, et A. Zadorožnõi süü tuleks lugeda väiksemaks, sisutühi ega anna alust maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks. Lisaks isiku süüle ning karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele tuleb vastavalt

§ 56

lg-le 1 võtta karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Zadorožnõi kaitsja on apellatsioonis väitnud, et A. Zadorožnõi ei ole nii ohtlik, kui maakohus leidis, kuid ei ole seda väidet kuidagi põhjendanud. Arvestades seda, millises hulgas kuritegudes on A. Zadorožnõi, keda on varavastaste kuritegude eest ka varem karistatud, maakohtu otsusega süüdi tunnistatud, 13 ei näe ringkonnakohus ühtki asjaolu, mis annaks alust tema karistuse eripreventiivsel kaalutlusel kergendamiseks. Eelnevast hoolimata tuleb maakohtu otsust A. Zadorožnõile

§ 199lg 2 p 8 ja 9 järgi mõistetud karistuse osas korrigeerida.

Nimelt on nii A. Zadorožnõi

§ 213lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust vaidlustades toonud välja, et A.

Zadorožnõi tagastas ühele kannatanule tema rahakoti raha ja muude esemetega, kuid maakohus pole seda kergendava asjaoluna välja toonud. See argument ei puuduta siiski vaid

§ 213lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust.

Nagu apellatsioonidest näha, ei hüvitanud A. Zadorožnõi kannatanule ainult pangaautomaadist välja võetud rahasummat, vaid ka rahakoti koos selles olnud raha ja esemetega. Süüdistus

§ 199lg 2 p 8 ja 9 järgi hõlmab ka kõnealuse rahakoti vargust (2.

novembril 2023 Alma Äri kaupluses toime pandud vargus). Seega tuleb seda kergendavat asjaolu selle tuvastamise korral võtta arvesse nii

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi kui ka

§ 213lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel.

Toimikus olev üleandmise-vastuvõtmise akt kinnitab, et A. Zadorožnõi on raha ja kannatanu rahakoti menetlejale üle andnud (kd II, tl. 92). Seega lõi ta võimaluse kannatanule tema vara tagastada. Kohtukolleegium tõdeb, et kuriteoga saadu tagastamist

§ 57

lg 1 otsesõnu karistust kergendava asjaoluna ei nimeta, kergendavate asjade loetelus on kahju vabatahtlik hüvitamine (

§ 57lg 1 p 2).

Kannatanule selle tagastamine, millest ta kuriteo tulemusel ilma jäi, on ringkonnakohtu hinnangul võrdsustatav kahju hüvitamisega ning ka seda tuleb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 2 tähenduses arvesse võtta.

Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks seda, et A. Zadorožnõi on ühele kannatanule rahakoti koos raha ja asjadega tagastanud, arvesse võtnud. Karistust kergendava asjaolu arvestamata jätmisega on maakohus teinud karistuse mõistmisel vea. Selle vea parandamiseks apellatsioonimenetluses tuleb A. Zadorožnõi karistust kergendada. See, millises ulatuses karistust kergendav asjaolu karistust mõjutab, on kohtu diskretsiooniotsustus. Arvestades seda, et kõnealune kergendav asjaolu puudutab vaid ühte vargust kokku kahekümne seitsmest, on põhjust karistust kergendada vaid vähesel määral. Sellest tulenevalt vähendab ringkonnakohus A. Zadorožnõile

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi mõistetud vangistust ühe kuu võrra ja mõistab karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. 6.2 A. Zadorožnõi ja tema kaitsja hinnangul on maakohus mõistnud põhjendamatult raske karistuse ka

§ 213lg 2 p 1 järgi.

Apellatsioonides on toodud välja, et

§ 213lg 2 p 1 järgi mõisteti A.

Zadorožnõi süüdi vaid kahes kuriteos. Ringkonnakohus märgib, et

§ 213lg 2 näeb miinimumkaristusena ette üheaastase vangistuse.

See tähendab, et maakohtu mõistetud 1 aasta 3 kuu pikkune vangistus jääb sanktsiooni alammäära lähedale, mistõttu ei ole see kahe sellele kuriteokoosseisule vastava teo eest ebaproportsionaalselt karm karistus.

§ 213

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse arvutikelmuse eest, kui selle on pannud toime isik, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Lisaks sellele, et A. Zadorožnõi mõisteti praeguses menetluses süüdi hulgas vargustes, on teda ka varem varavastaste kuritegude eest karistatud. Seega vastaks 14 A. Zadorožnõi tegu

§ 213

lg 2 p-le 1 ja oleks karistatav vähemalt aastase vangistusega ka juhul, kui ta oleks pannud toime ühe arvutikelmuse. Küll tuleb A. Zadorožnõi karistust kergendada põhjusel, et maakohus on jätnud arvestamata kergendava asjaolu – selle, et A. Zadorožnõi hüvitas ühele kannatanule tema kontolt välja võetud rahasumma, andes sellele vastava rahasumma koos rahakotiga üle menetlejale. Kohtukolleegium leiab, et praegusel juhul tuleb arvestada, et kergendav asjaolu esineb kahest arvutikelmusest vaid ühe puhul. Kuna maakohus mõistis A. Zadorožnõi süüdi kahes arvutikelmuses ja kergendav asjaolu esineb vaid ühe puhul, leiab ringkonnakohus, et ka karistust kergendavat asjaolu arvestades on põhjendatud A. Zadorožnõi karistamine

§ 213lg 2 sanktsiooni alammäära ületava karistusega.

Sellest tulenevalt vähendab ringkonnakohus A. Zadorožnõile maakohtu otsusega mõistetud vangistust kahe kuu võrra ja mõistab A. Zadorožnõile

§ 213lg 2 p 1 järgi karistuseks 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistuse.

6.3 Kuna ringkonnakohus muutis A. Zadorožnõi üksikkaristusi, tuleb talle mõista

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 järgi ka uus liitkaristus.

A. Zadorožnõi on maakohut kritiseerinud selle pärast, et maakohus suurendas liitkaristust mõistes raskemat karistust, mitte ei lugenud kergemat karistust raskemaga kaetuks. Sellega seoses tuleb tõdeda, et

§ 64

lg 1 annab kohtule liitkaristuse mõistmisel õiguse suurendada raskemat karistust või lugeda kergema(

1. d)karistuse(
2. d)raske(i)maga kaetuks. Seega ei keela karistusseadustik liitkaristuse mõistmisel raskema karistuse suurendamist. Küll tuleks seda valikut põhjendada (mida maakohus teinud pole). Erinevalt maakohtust leiab kohtukolleegium, et kergem karistus tuleb lugeda raskemaga kaetuks. Mõlemad liidetavad karistused on mõistetud varavastaste kuritegude eest, kusjuures arvutikelmused olid vargustega seotud, sest A. Zadorožnõi pani need toime, kasutas ära selle, et varguse käigus õnnestus saada pangakaardid koos pin-koodidega.

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi mõistetud karistus ületab

§ 213

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust ligi neljakordselt ning võrreldes varguste hulgaga oli arvutikelmusi vähe. Seetõttu võib asuda seisukohale, et

§ 199lg 2 p-de 8 ja 9 järgi mõistetud karistus on piisav, et katta ka A.

Zadorožnõi süü

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes.

Seega mõistab ringkonnakohus A. Zadorožnõile

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 järgi liitkaristusteks 3 aastat 11 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus A. Zadorožnõi liitkaristust 1/3 võrra, mille tulemusel jääb liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 20 päeva vangistust. Sellest karistusest tuleb A. Zadorožnõi eelvangistuses viibitud aja (3. mai kuni 20. juuni 2022) arvel lugeda

§ 68lg 1 alusel kantuks 1 kuu 17 päeva vangistust.

Ülejäänud 2 aasta 5 kuu 3 päeva vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda

1. jaanuar 2024, nagu tegi ka maakohus. Ringkonnakohus ei nõustu A. Zadorožnõi väitega, et 1 kuu 17 päeva asemel tuleks tema eelvangistuses viibitud ajaks lugeda 1 kuu 18 päeva. A. Zadorožnõi põhjendab oma väidet sellega, et kohtumäärus, millega pöörati tema karistus täitmisele ja mis tühistas automaatselt tema vahistamise, jõustus
2. juunil
3. Ringkonnakohus selgitab, et kõnealuse määruse jõustumine
4. juunil 2022 tähendab KrMS § 171 lg-st 2 tulenevalt, et alates
5. juunist 2022 15 kandis A. Zadorožnõi karistust, mis pöörati täitmisele tema viidatud määrusega (st
6. juuni 2022 läks arvesse selle karistuse raames). Kuna
7. juuni 2022 kuulus teise karistuse hulka ja – nagu A. Zadorožnõi ise märgib – karistuse kandmise algusega lõppes tema vahistus, ei ole alust seda kuupäeva lugeda praeguse karistuse hulka. 6.4 A. Zadorožnõi heidab maakohtule ette, et maakohus pole kaalunud tema karistuse asendamist sõltuvusraviga, kuigi ta seda taotles, ning nii A. Zadorožnõi kui ka tema kaitsja apellatsioonis on taotletud, et ringkonnakohus asendaks A. Zadorožnõi vangistuse sõltuvusraviga. Kohtukolleegium tõdeb, et seda liitkaristust, mille maakohus A. Zadorožnõile mõistis, ei olnudki karistusseadustiku kohaselt võimalik sõltuvusraviga asendada. Seetõttu polnud maakohtul ka alust karistuse raviga asendamist kaaluda (kuigi maakohus oleks võinud seda otsuses selgitada, kui vastav taotlus oli esitatud). Kuigi ringkonnakohus mõistis A. Zadorožnõile kergema liitkaristuse, ei saa ka ringkonnakohtu mõistetud karistust raviga asendada. Vastavalt

§ 692lg-le 1 saab sõltuvusraviga asendada kuni kaheaastase vangistuse, A.

Zadorožnõile mõistetud liitkaristus on 3 aastat 11 kuud vangistust (kuigi praegusel juhul jäävad ka KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistus ja A. Zadorožnõi karistuse ärakandmata osa üle kahe aasta, märgib ringkonnakohus selguse huvides, et karistuse asendamisel omab tähtsust just mõistetud karistus, mitte lühimenetluse tõttu vähendatud karistus (vt RKKKo 1-17-689/29, p 26) ning ammugi mitte ärakandmata karistus). Kohtukolleegium tõdeb, et tingimisi täitmisele pööramata saab jätta ka pikemat karistust kui kaks aastat vangistust. Seejuures saab käitumiskontrolli raames panna süüdlasele

§ 75lg 2 p 5 alusel tema nõusolekul kohustuse alluda ettenähtud ravile.

Arvestades A. Zadorožnõi varguste suurt hulka, varguste toime panemist mitme aasta jooksul ning ka tema varasemat karistatust, leiab kohtukolleegium, et A. Zadorožnõi süü ja tema isikut iseloomustavad asjaolud ei võimalda karistust tingimisi täitmisele pööramata jätta. Karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks on eeskätt alust siis, kui on põhjust loota, et süüdlane ei paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt selliseks järelduseks alust ei ole. Kuigi A. Zadorožnõi on valmis minema sõltuvusravile, tuleb arvestada, et varem on ta sarnase programmi katkestanud. 7. Kohtukolleegium leiab, et A.-J. Prutskaja kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Alust ei ole maakohtu otsuse tühistamiseks A. J-Prutskajale mõistetud vangistuse määra osas. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega arvesta süüdimõistetu isikut. Apellatsioonis ei ole toodud välja tegu ega A.-J. Prutskaja isikut iseloomustavaid asjaolusid, mille maakohus oleks jätnud kaitsja arvates arvesse võtmata või mida oleks kohus hinnanud valesti. Kaitsja on korranud üle need asjaolud, mille kohus on ise nimetanud sellistena, millest tulenevalt võib A.-J. Prutskaja süüd pidada väikseks. Kaitsja etteheide maakohtule on see, et kuigi kohus deklareeris, et peab loetletud asjaolude valguses põhjendatuks miinimummäära lähedast karistust, ei ole kohus seda teinud. Ringkonnakohus tõdeb, et sõnastus „miinimummäära lähedane“ on ebamäärane ja see, kas mõistetud karistus on miinimummäära lähedane, sõltub taustsüsteemist.

§ 199

lg 2 ei näe ette vangistuse 16 alammäära, mis tähendab, et alammääraks on vangistuse üldine alammäär, mis on

§ 45lg 1 kohaselt 30 päeva.

Võrreldes 30 päevaga on üheaastane vangistus pikk. Kui aga arvestada sellega, et

§ 199

lg-s 2 ettenähtud vangistuse ülemmäär on 5 aastat, on selge, et mõistetud vangistus on lähemal alammäärale kui sanktsiooni keskmisele määrale, ülemmäärast rääkimata. Sellest tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et ilmselget vastuolu mõistetud karistuse ja maakohtu seisukoha vahel, et karistus peaks olema alammäära lähedane, ei ole. Maakohus asus otsuse kohaselt seisukohale, et A.-J. Prutskaja süü on väike ning on mõistnud A.-J. Prutskajale karistuse, mis jääb

§ 199lg 2 sanktsioonivahemiku alumisse otsa.

Kaitsja on küll leidnud, et süü suurust arvestades peaks karistus olema veel kergem, kuid apellatsioonist ei selgu, miks peab kaitsja mõistetud karistust ebaproportsionaalselt raskeks. See, et A.-J. Prutskaja aitas vaid vargustele kaasa, ei muuda veel 1-aastast vangistust ülemäära raskeks.

§ 22

lg 4 näeb ette, et üldjuhul mõistetakse osavõtjale karistus sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, st reeglina kehtivad kaasaitajale samad karistusraamid. Apellatsioonis pole väidetud, et A.-J. Prutskaja kaasabi vähetähtis. Ka ei saa asjaoluks, mis näitaks A.-J. Prutskaja süü väiksust, pidada seda, et ta aitas kaasa kolmele vargusele. Võrreldes A. Zadorožnõi varguste hulgaga on see hulk väike, kuid kuna karistatav on juba üks üksik kuritegu, ei saa juhul, kui kuritegusid on mitu, rääkida minimaalsest süüst. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et apellatsioonis pole välja toodud asjaolusid, mis annaks alust A.-J. Prutskaja karistuse kergendamiseks. Seevastu jagab ringkonnakohus kaitsja seisukohta, et karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel pole põhjendatud A.-J. Prutskaja allutamine käitumiskontrollile. Paika peab see, et A.-J. Prutskajale süüks pandavatest tegudest oli maakohtu otsuse tegemiseks möödunud umbkaudu kaks aastat ehk suhteliselt pikk aeg. Ringkonnakohus tõdeb, et kaitsja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et A.-J. Prutskajat pole vahepealsel ajal karistatud, ega saagi seda teha, sest kriminaalasja arutatakse lühimenetluses. Eitada ei saa aga seda, et kohtule esitatud tõendid viitavad sellele, et talle etteheidetavatest kuritegudest kuni süüdistusakti kohtusse saatmiseni 6. märtsil 2024 on A.-J. Prutskaja olnud õiguskuulekas. Teiseks tuleb arvestada, et maakohus on põhjendanud A.-J. Prutskajale käitumiskontrolli kohaldamist sellega, et A.-J. Prutskajat „tõukas varguseid toime panema s.o soov hankida vahendeid narkootikumide ostmiseks“. Samas ei ole kohus pannud A.-J. Prutskajale narkootikumide tarvitamise keeldu, kohustust läbida sotsiaalprogramm ega ka keeldu suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus on piirdunud

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõuete kohaldamisega.

Sellest tulenevalt ei selgita maakohtu otsuses toodud põhjendus ringkonnakohtu hinnangul vajadust allutada A.-J. Prutskaja käitumiskontrollile. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega A.-J. Prutskajale mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata

§ 74lg 1 ja 3 alusel.

Ringkonnakohus teeb ses osas uue otsuse, millega jätab A.-J. Prutskaja karistuse tingimisi täitmisele pööramata

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel.

Sellest tulenevalt ei pöörata A.-J. Prutskaja karistust täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. See, kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu määratud karistusest vabastamise tingimusi või katseaja kestust, ei anna

§ 78p 1 järgi alust muuta katseaja algust (RKKKm 1-22-454/58, p 11).

Seega tuleb katseaja algust endiselt arvestada maakohtu otsuse kuulutamisest. 17

1. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles kohus määras, et juhtmevaba kõlar JBL Xtreme 2, mis asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb Artjom Zadorožnõile tagastada „peale Tallinna Männikäbi Lasteaia tsiviilhagi täielikku tasumist“. Maakohus ei ole märkinud otsuses tehtud otsustuse õiguslikku alust ega tehtud otsustust üldse mingil moel põhjendanud – otsuse põhiosas öeldakse üksnes seda, mida kohus otsustas. Vastav otsustus on paigutatud kõnealuse otsustuse nii resolutsioonis kui ka otsuse põhiosas asitõendi suhtes võetavate meetmete hulka. Seega on kohus käsitanud kõlari A. Zadorožnõile tagastamise sõltuvusse seadmist Tallinna Männikäbi lasteaia tsiviilhagi täielikust tasumisest asitõendi suhtes võetava meetme otsustamisena. KrMS § 126 lg 3, mis sätestab kohtuotsusega asitõendi suhtes kohaldatavad meetmed, kohtule õigust seada asja tagastamiseks tingimusi aga ette ei näe. Sisuliselt on kohtu otsustuse eesmärk Tallinna Männikäbi lasteaia tsiviilhagi tagamine. Ringkonnakohus tõdeb, et otsuse tegemisel peab kohus KrMS § 306 lg 1 p 12 kohaselt otsustama muu hulgas selle üle, kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks. Samas jääb selgusetuks, miks on kohus taganud just seda tsiviilhagi ning miks ja millisel alusel just sellisel moel. Ringkonnakohtu hinnangul eeldab tsiviilhagi tagamine – ka juhul, kui kohus teeb seda alles otsusega – KrMS § 381 lg-st 6 ja TsMS § 377 lg-st 1 tulenevalt vastavat taotlust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast võib järeldada, et ilma kannatanu vastava tahteavalduseta tsiviilhagi tagada ei saa. Nimelt asus Riigikohus seisukohale, et kuigi KrMS § 142 lg 2 järgi arestitakse vara prokuratuuri taotlusel, ei või prokuratuur taotleda tsiviilhagi tagamist kannatanust sõltumatult, vaid tsiviilhagi tagamine eeldab kannatanu taotlust ja prokuratuuri ülesandeks on selle vahendamine. (RKKKm 1-21-7774, p 26). Seda, et kohtule oleks selline taotlus esitatud, kohtuotsusest ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise hagi tagamise abinõu jaoks ka õiguslikku alust. Tõsi küll, KrMS § 1414 lg 1 võimaldab lisaks vara arestimisele kohaldada ka muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid ning viimases toodud abinõude loetelu on lahtine. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt ei anna TsMS § 378 lg 1 p 10 siiski kohtule täielikku valikuvabadust hagi tagamise üle otsustamisel. Diskretsiooniõiguse kasutamisel on kohus seotud hagi tagamise instituudi üldise olemusega ning kohtupraktikas välja kujunenud piirangutega. Samuti peaks TsMS § 378 lg 1 p 10 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõul olema vähemalt üldjuhul üldine seos lg 1 p-des 1−9 sätestatud abinõudega. (RKTKm 2-20-5086, p 15). Praegusel juhul ei selgu otsusest, miks ei pidanud maakohus kohaseks meetmeks vara arestimist. Teiseks ei ole maakohus pööranud üldse tähelepanu asja väärtusele ja nõude suurusele. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus määras, et juhtmevaba kõlar JBL Xtreme 2 tuleb Artjom Zadorožnõile tagastada „peale Tallinna Männikäbi Lasteaia tsiviilhagi täielikku tasumist“. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel määrab ringkonnakohus, et juhtmevaba kõlar JBL Xtreme 2, mis asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb tagastada Artjom Zadorožnõile. 18
2. A. Zadorožnõi ja tema kaitsja on taotlenud A. Zadorožnõilt välja mõistetud menetluskulude vähendamist poole võrra põhjendusega, et A. Zadorožnõil pole olnud pikemat aega sissetulekut ja tema vastu on tuhandetesse eurodesse ulatuvad nõuded. Ringkonnakohus nendib, et maakohus on arvestanud sellega, et A. Zadorožnõi pole võimeline korraga menetluskulusid tasuma: maakohus määras, et menetluskulusid on võimalik tasuda ositi. Samas tuleb arvestada, et A. Zadorožnõi peab asuma kandma vangistust. Vangistusseadusest tulenevalt on alust eeldada, et vangistuse ajal on süüdlasel võimalus töötada. Samas on teada seegi, et vanglas tehtava tööga saadavad sissetulekud pole suured. Ka on A. Zadorožnõilt mõistetud kahjuhüvitised kannatanutele. Ringkonnakohus tõdeb, et ses olukorras menetluskulude täies ulatuses välja mõistmine vähendab kannatanute võimalusi hüvitise saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et ses osas tuleks eelistada kannatanute jaoks soodsamat lahendust ning just kannatanute nõuete tõttu tuleb asuda seisukohale, et A. Zadorožnõile käib menetluskulude hüvitamine täies ulatuses üle jõu. Kooskõlas apellatsioonides taotletuga jätab ringkonnakohus menetluskulud 1897,82 euro ulatuses riigi kanda. Kuna ringkonnakohus ei või süüdistatava ja tema kaitsja apellatsiooni alusel süüdistatava olukorda raskendada, tuleb ülejäänud osas jätta muutmata maakohtu otsustus, et menetluskulud on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul. See tähendab, et A. Zadorožnõi peab tasuma menetluskulusid 158,15 eurot kuus.
3. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4, § 338 p-dele 3 ja 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osalisel A. Zadorožnõile mõistetud karistuste ning A.-J. Prutskaja käitumiskontrollile allutamise osas, samuti A. Zadorožnõilt menetluskulude väljamõistmise ja talle kõlari tagastamiseks seatud tingimuste osas. Neis küsimustes teeb ringkonnakohus vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 4 ja
5. A. Zadorožnõi ja A.-J. Prutskaja kaitsjad on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaks määramiseks. A. Zadorožnõi kaitsja M. Allikmäe taotleb, et kohus määraks apellatsiooni esitamise eest makstavaks tasuks 72 eurot, millele lisandub käibemaks 15,84 eurot. Veel taotleb kaitsja, et kohus määraks kaitsealuse vanglas nõustamise eest makstavaks tasuks 36 eurot ja istungil osalemise eest makstavaks tasuks104 eurot. Neile lisandub käibemaks 30,8 eurot. A.-J. Prutskaja kaitsja Liis Suik taotleb, et kohus määraks maakohtu otsusega tutvumise, kaitsealusega konsulteerimise ja apellatsiooni esitamise eest makstavaks tasuks 144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot. Lisaks taotleb ta istungil osalemise eest makstavaks tasuks 102 euro määramist, millele lisandub käibemaks 22,44 eurot. Kohtukolleegium leiab, et taotlustes nimetatud toimingud ja nende ajakulu on mõistlikud ning taotletav tasu vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatule. Seega tuleb taotlused rahuldada. Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonid osaliselt, tuleb vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 19