Obsah (5)

§ 101§ 97§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7593 Tsiv

§ 101

-järgses muutuvas summas kuni hageja I täisealiseks saamiseni; Hageja II palub välja mõista kostjalt hageja II kasuks: 1.

1. elatisevõlgnevus perioodi 01.06.2022 – 31.05.2023 eest summas 1 475,20 eurot; 1.
2. alates 01.06.2023 igakuise elatise

§ 101-järgses muutuvas summas kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejatele piisavalt ülalpidamist. Kostja on nõus tasuma edaspidi elatist ainult hagejale I ja seda õiglases ulatuses. Kostja on ostnud hagejatele asju ja andnud neile raha. Hageja II saab kostjalt sularaha elamise ja riiete jaoks, summad on sadades eurodes. Hagejale I kostja ostis pileti, millega saab käia 16 korda ratsutamas. Kostja ei ole nõus tasuma mingit raha hagejate ema arvele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagejate 17.05.2024 taotlus
2. Kohus allkirjastas 09.05.2024 kohtuistungi protokolli 16.05.
3. Hagejad esitasid 17.05.2024 menetlusdokumendi, mille kohaselt hagejad soovivad protokolli parandada / selgitada. Kostja hagejate taotlusele seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul ei esitanud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. TsMS § 53 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohtule jääb taotlusest arusaamatuks, kas ja millises osas leiavad hagejad, et kohtuistungi protokoll kajastab istungil avaldatut ebaõigesti. Protokolli parandamise korras ei ole võimalik asuda istungil avaldatut sisuliselt täiendama või muutma ega uusi väiteid esitama. Kohus jätab hagejate taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata ega menetle 17.05.2024 menetlusdokumendis esitatud uusi faktiväiteid TsMS § 66 alusel, leides, et need on menetlusse esitatud hilinenult. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 4.

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünni tõenditest (dtl 9-10) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad kostjaga koos ei ela, lapsed elavad koos emaga. 6. TsMS § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 7.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi 3 alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 8.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Perioodil 01.04.2023-31.12.2023 oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot, alates 01.01.2024 on see 450 eurot kuus (PHS § 21 lg 2). Hagejad on välja toonud, et hagejate emal sündis 2023.a. septembris kolmas laps, ema saab alates 2023.a. septembrist lasterikka pere toetust. 9.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagejad on välja toonud ning kostja ei ole vaielnud vastu, et hagi esitamise seisuga viibis hageja I aastas isa juures keskmiselt 8 päeva kuus, kuid alates 2023.a. juunist vähem kui 7 päeva kuus, hageja II on kogu aeg viibinud kostja juures vähem kui keskmiselt 7 päeva kuus. 10.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja on kohustatud tasuma elatist sama pere kahele lapsele, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 11.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I - alates 01.06.2022 kuni 31.12.2022.a. 105,31 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)) = 225,64 x 46,67% (poolest ajast (15 päeva) 8 päeva ehk 53,33% viibib isaga); - alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 100,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 215,64 x 46,67%); - alates 01.04.2023 kuni 31.05.2023.a. 121,50 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 260,33 x 46,67%); - alates 01.06.2023 kuni 31.08.2023.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 260,33); - alates 01.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 206,16 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 54,17 (pool poolest lasterikka pere toetusest jagatud 3 lapsega 650 : 2 : 2 : 3); - alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 222,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest jagatud 3 lapsega 450 : 2 : 2 : 3); - alates 01.04.2024.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 - 37,50). 4 hageja II - alates 01.06.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); - alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot); - alates 01.04.2023 kuni 31.08.2023.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot); - alates 01.09.2023 kuni 31.12.2023.a. 206,16 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 54,17 (pool poolest lasterikka pere toetusest jagatud 3 lapsega 650 : 2 : 2 : 3); - alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 222,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest jagatud 3 lapsega 450 : 2 : 2 : 3); - alates 01.04.2024.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 - 37,50). 12. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101-järgse ulatuse.

Pooled ei vaidle, et kostja on andnud hagejatele ülalpidamist ebaregulaarselt. Seetõttu on elatise väljamõistmise eeldused täidetud. Tulenevalt

§ 108

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Pooled ei vaidle, et 2023.a. juunis tasus kostja hagejate ülalpidamiseks 300 eurot. Kostja on välja toonud, et ta on andnud hagejatele sularaha. Kohus leiab, et isik ei vabane lapse esmavajaduste tarbeks ülalpidamise andmise kohustusest andes lapsele vabaks kasutamiseks raha. Pooled ei vaidle, et kostja on vahel ostnud lastele asju ning ostis mh 2024.a. aprillis hagejale I pileti hinnaga 125 eurot ratsutamas käimiseks, kuid need kulutused ei ole lapsevanematel olnud omavahel kooskõlastatud, sest suhtlemine puudub. Hagejate ema tõi istungil välja, et ostetud on ebavajalikke asju ning ratsutamas käimisega kaasneb täiendav transpordikulu, mis on jäänud ema kanda. Kohus leiab, et olukorras, kus lapsed elavad ainult ühe vanema juures, langeb ilmselt sellele vanemale ka laste vahetu ülalpidamise põhiraskus, so laste eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine. Mõistlik on, kui kulutuste tegemise vajaduse üle otsustab vahetu ülalpidamise põhiraskust kandev vanem, sest tema on kõige paremini laste vajadustega kursis. Samuti ei ole kulude vahetu kandmine eraldielava vanema poolt ilmselt mõistlik olukorras, kus suhtlemine vanemate vahel puudub. Kuna vaidlus puudub, et kostja ostis hagejale I pileti ratsutamas käimiseks vastavalt lapse soovile ja hageja I on seda ka kasutama asunud, siis loeb kohus vastavas osas hageja I ülalpidamiskohustuse täidetuks vahetult. Edaspidi tuleb aga ülalpidamist anda rahas.
2. Hageja I on nõudnud perioodi 01.06.2022 – 31.05.2023 eest elatisevõlgnevuse väljamõistmist summas 824,38 eurot ning hageja II 1 475,20 eurot. Kostja ülalpidamiskohustus vastaval perioodil hageja I ees oli 1 282,09 eurot (105,31 x 7 + 100,64 x 3 + 121,5 x 2) ning hageja II ees 2 747,06 eurot (225,64 x 7 + 215,64 x 3 + 260,33 x 2). Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuvad nõuded ning mõistab kostjalt perioodi 01.06.2022 – 31.05.2023 eest välja elatisevõlgnevuse 824,38 eurot hageja I ning 1 475,20 eurot hageja II kasuks.
3. Kohus arvestab selguse huvides välja elatise võlgnevuse otsuse tegemise seisuga. Kuna 5 täpsustatud ei ole, kummale lapsele ülalpidamise andmiseks 2023.a. juunis kostja 300 eurot tasus, loeb kohus, et kummalegi lapsele ülalpidamise andmiseks on tasutud 150 eurot. Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 01.06.2023-30.06.2024 eest hageja I kasuks 2 749,78 eurot (260,33 x 3 + 206,16 x 4 + 222,83 x 3 + 250,22 x 33 - 150 - 125) ja hageja II kasuks 2 874,78 eurot (260,33 x 3 + 206,16 x 4 + 222,83 x 3 + 250,22 x 33 - 150).
2. Alates 01.07.2024 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas summas, mis on 01.07.2024 seisuga 250,22 eurot kuus. 18. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6