← Eesti

2-24-4167/16

Obsah (11)§ 17§ 2§ 18§ 45§ 46§ 44§ 47§ 49§ 8§ 54§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-24-4167 Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2024 kell 14.45, Pärnu Tsiviilasi I K’i maksejõuetusavaldus Men

§ 17lg 1 p 3 lisatud Maksu- ja Tolliameti vastusele.

2023.a. tuludeklaratsioon on esitamata. Kas selle aasta eest on I Kil tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu selgub, kui pankrotihaldur usaldusisiku ülesanetes esitab deklaratsiooni võimalikus pankrotimenetluses. Samas – kui ka I Kil on tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu, siis kuna I Kil on võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees, siis on Maksu- ja Tolliametil õigus tagastamisele kuuluv tulumaks tasaarvestada oma nõudega ja pankrotivara hulka laekumist ei toimuks. I K omab pensioni II samba pensionikontot nr XXX, millel osakuid ei ole. Osakute eest on raha välja võetud

  1. mail 2022.a. I Ki nimele registreeritud sõiduauto BMW 520D, reg nr XXX, esmane reg.aasta
  2. Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus, viimane tehnoülevaatus on tehtud
  3. oktoobril 2017.a. ja kehtis kuni septembrini
  4. Sõidukile oli enne usaldusisiku nimetamist seatud arestid 16 erineva täitemenetluse raames, esimene arest oli seatud
  5. juulil 2018.a kohtutäitur Reet Rosenthali poolt. I K selgitas usaldusisikule telefoni teel, et on sõiduki võõrandanud ca 7 aastat tagasi, kuid ta ei mäleta enam, kellele ja millise summa eest. Kõike kogumis hinnates leiab usaldusisik, et sõiduki näol ei ole tegemist varaga, mida saaks arvata võimaliku pankrotivara hulka ja seetõttu ei arvesta usaldusisik sellega kui varaga oma lõppjäreldustes. I K ei oma ja ei ole omanud kinnisasju.
  6. Võlgniku vara ja kohustuste nimekirjas on kajastatud liiklusregistris võlgniku nimel olev sõiduauto, väärtusega 0 eurot, kaks arvelduskontot: SEB Pangas, saldo 0,27 eurot ja LHV Pangas saldo 0 eurot. Kohustuste nimekirjast nähtuvalt on võlgnikul viie kohtutäituri ees (kohtutäituri tasud) tasumata nõudeid kokku 3145,48 eurot, Maksu- ja Tolliameti ees menetluskulude hüvitamise nõue 1480,27 eurot, Aktiva Finance Group OÜ nõue 2431,64 eurot, PlusPlus Capital AS nõue 7660,16 eurot ja OK Inkure OÜ nõue 831,06 eurot, kokku täitmata kohustusi 15 548,61 eurot, millest põhinõuded 14 765,38 eurot. I K’il on mitu kohustust Politsei ja Piirivalveameti ees. Politsei ja Piirivalveamet on varasemates 3

(8)Tsiviilasi nr 2-24-4167 menetlustes usaldusisikule selgitanud , et pankrotihaldurile ei anta üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi. Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid, mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole. Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõuetega oma lõppjäreldustes.
  1. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et esineks aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku pankrot välja kuulutada, nimetada pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kohustada I Ki kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik taotleb anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja Tolliametile I Ki tuludeklaratsioonid.
  2. Usaldusisik on esitanud kohtule tehtud toimingute ja tasu arvestuse aruande, taotleb kinnitada usaldusisiku tasu suuruseks 9,5 töötunni eest 1330 eurot (arvestusega 140 eurot tund), millele lisandub käibemaks 22% summas 292,60 eurot, kokku 1622,60 eurot.
  3. Usaldusisik taotleb anda I K’ile menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 627 eurot (66 eurot x 9,5 tundi), millele lisandub käibemaks 22% summas 137,94 eurot, kokku 764,94 eurot menetlusabina riigi vahenditest ja vabastada I K saadud menetlusabi 764,94 eurot riigile hüvitamise kohustusest. Usaldusisiku tasust 857,66 eurot koos käibemaksuga taotleb usaldusisik jätta I Ki kanda. Tasu palub usaldusisik kanda OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EEXX Swedbank AS-is), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb. KOHTUISTUNG
  4. Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära Pärnu kohtumajas
  5. juunil
  6. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud. Võlgnik istungil usaldusisiku aruandele ega tasu nõudele vastuväiteid ei esita. Võlgnik soovib võlgadest vabaks saada. Kui kinni kukkus, siis ei saanud võlgasid maksta. On töötuna registreeritud, teeb juhotsasid. Elan sotsiaaltoetustest, need aitavad üürid ja kommunaalid ära maksta. Tal on põhiharidus, plaanib minna sügisel Täiskasvanute gümnaasiumi. On varem töötanud metallitehases ja ehitusel välismaal, arvab, et saaks sissetulekut teenida küll. Võlgnik teatas, et tal on üks alaealine laps, kellele ei ole praegu raha elatist maksta. Vist on elatis välja mõistetud, aga täitmisele ei ole antud. Võlgnik avaldas, et tal on ka välismaal pangakontosid: Hollandis, Lätis ja Leedus, aga ei saa enam nendele ligi, sest tema e-post ja telefoninumbrid on muutunud. Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palub pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitas, et takistusi kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Ly Müürsoo.
  7. Usaldusisik kohtuistungil jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada, usaldusisik ei ole tuvastanud alust kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ly Müürsoo kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus, tutvunud maksejõuetusavaldusega, usaldusisiku koostatud aruandega ja võlgniku vara ja kohustuste nimekirjaga, leiab et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei 4

(8)Tsiviilasi nr 2-24-4167 tulene teisiti.

§ 2

järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

  1. I Kil on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku üle 15 000 euro, kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on töötu ning tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused, võlgnikul ei ole mingit sissetulekut ega vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja maksejõuetusmenetluse kulusid katta. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, kellele võlgnik sissetulekute puudumise tõttu reaalselt ülalpidamist ei ole andnud.
  2. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  3. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et I Ki maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma maksevõimet arvestamata mõtlematult ja vastutustundetult kohustuste võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.
  4. I K taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 18lg 2 punktist 2 ja Pankr

S § 31 lg-st 5, kohus kuulutab I Ki pankroti välja ja vastavalt

§-s 45 sätestatule algatab tema kohustustest vabastamise menetluse.

  1. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
  2. Usaldusisik taotleb anda I Ki usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldurile õiguse esitada võlgniku nimel tuludeklaratsiooni, et tagada tagastatava tulumaksu laekumine pankrotivara hulka. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kooskõlas pankrotihalduri poolt võlgniku vara valitsemise põhimõtetega. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6 tulenevalt on selle deklaratsiooni eesmärk eelkõige maksustatava tulu arvestamise perioodide eristamine: viidatud normis sätestatakse, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. 5

(8)Tsiviilasi nr 2-24-4167 TuMS § 44 lg 6 kohaselt ei pea võlgnik iga-aastast tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei ületa maksuvaba tulu määra või kui tema maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda. Seega on võimalik olukord, kus võlgnik pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse ajal tuludeklaratsiooni ei esita, kuigi tal on õigus tasutud tulumaksust osa tagasi saada. Samuti ei ole välistatud, et võlgnik küll esitab deklaratsiooni, kuid suunab tagastatava tulumaksu TuMS § 46 lg 6 alusel kolmanda isiku pangakontole, millele pankrotihalduril juurdepääsu ei ole. Eeltoodut arvestades kohus annab pankrotihaldurile võlgniku tuludeklaratsioonide esitamise õiguse.
  1. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks.
  2. I Ki usaldusisikuks määratud Ly Müürsoo on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema nimetamiseks pankrotihalduriks. Ly Müürsoo vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on kohtu jaoks usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Võlgnik nõustus Ly Müürsoo pankrotihalduriks nimetamisega. 20.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 46

lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 21. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

− Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 6

(8)Tsiviilasi nr 2-24-4167 22. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 23.

§ 8

lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud. 24.

§ 54

lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel (s.t muu hulgas pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel).

  1. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates
  3. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

  1. I Ki pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Ly Müürsoo esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 9,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1330 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 292,6 eurot, kokku tasu koos käibemaksuga 1622,6 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.
  2. Usaldusisik palub anda I K’ile tagastamatut menetlusabi ja hüvitada usaldusisiku tasust 764,94 eurot (sh käibemaks 137,94 eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku tasust 857,66 7

(8)Tsiviilasi nr 2-24-4167 eurot (703 eurot + käibemaks 154,66 eurot) palub usaldusisik jätta võlgniku kanda. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Sentire M. K., mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb. 28. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 9,5 tundi on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1330 eurot, millele lisandub käibemaks (22%). 29.

§ 54

lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

  1. PankrS § 23 lg 51 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Justiitsministri
  2. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik on sellele vastavalt arvestanud 9,5 tunni (s.o 19 pooltunni) eest menetlusabi korras riigi vahenditest makstava tasu suuruseks 627 eurot (=19 x 33), millele lisandub käibemaks. Selles ulatuses saab võlgnikule anda menetlusabi, mida ta ei pea riigile tagasi maksma.
  3. Kohus leiab, et I K’ile menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik ei ole vara ja sissetulekute puudumise tõttu andnud ülalpidamist ka oma alaealisele lapsele. Seetõttu on ilmne, et pankrotimenetluses võlgniku sissetulekute arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalus on väike. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata võlgniku pankrotimenetlusele täiendavate kulude tegemist.
  4. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi maksma, usaldusisiku taotletud ulatuses, 764,94 eurot (627 eurot + 137,94 eurot käibemaks). Usaldusisiku tasust ülejäänud 857,66 eurot (703 eurot + käibemaks 154,66 eurot) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.