Obsah (8)

§ 138§ 175§ 663§ 657§ 654§ 651§ 463§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Tallinn K

§ 138

lg-test 1, 2, § 139 lg-st 2, § 172 lg-st 9, § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. 2 2-23-110513

1. Avaldaja palus määrata avaldaja poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas nr 2-23-110513 õigusabi eest 2340 eurot. Lisaks on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 350 eurot. Kokku on avaldaja näidatud menetluskulude maht 2690 eurot (dtl 454460). Kohus leidis, et põhjendatud on avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 65 eurot. Avalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu summas 285 eurot osas on avaldajal õigus esitada taotlus enamtasutud ulatuses riigilõivu tagastamiseks.
2. Avaldajale osutatud õigusabi osas leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kõikide käesolevas menetlusega seoses tehtud toimingutele kokku (sh materjalidega tutvumine ja analüüs, dokumentide koostamine ja kliendisuhtlus) 8 h ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 19).
3. Kohus leidis, et advokaadist esindaja pidi olema suuteline käesoleva asja kohtusse esitama mitte rohkem kui ühe täispika tööpäeva ajakuluga (arvestades ka asjaolu, et puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud, seega asjas ei tekkinud tavapäraseid vaidlusega seotud lisakulusid). Lisaks võttis kohus arvesse, et avaldaja esindaja pidi oma avaldust kohtu nõudel täiendama. Kohus märkis, et nõuetekohane avalduse koostamine ja kohtule esitamine on avaldaja ülesanne ning olukorras, kus kohus jätab avalduse käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu, ei ole põhjendatud eelnimetatud toimingute eest tekkinud kulu täies mahus puudutatud isikult välja mõista.
4. Kohus leidis, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Kohus oli seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa koos käibemaksuga 144 eurot. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa arvestada tagasi kuludelt tasutud käibemaksu, seega kuuluvad avaldaja menetluskulud puudutatud isiku poolt hüvitamisele koos käibemaksuga.
5. Kohus määras avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1152 eurot (144 x 8) ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja 1217 eurot (1152+65) koos viivisega menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Määruskaebus
6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ning puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulu summas 1188 eurot välja mõistmata ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 2405 eurot (käibemaksuga summa) ning mõista see puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
7. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud menetluskulude põhjendatust ebaõigesti, rikkudes

§ 175lg-s 1 sätestatut.

Maakohus ei hinnanud kõiki avaldaja lepingulise esindaja osutatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust eraldi. 3 2-23-110513

1. Avaldaja ei nõustu maakohtu poolt põhjendatud töömahu vähendamisega ligikaudu kahekordselt. Avalduse ja selle täpsustuse koostamise ajakulu oli tervikuna põhjendatud. Vaatamata sellele, et tegemist on hagita asjas toimuva menetlusega ning menetlus ei olnud praeguses vaidluses õiguslikult eriti keeruline, on majandamiskulude nõude puhul väga oluline tõendite kogumine ja analüüsimine selleks, et kohtule esitatud avalduses selgelt esile tuua võla kujunemine ning siduda nõude komponendid ja avaldaja väited neid kinnitavate tõenditega. Lepinguline esindaja pidi kohtule sobiva avalduse koostamiseks nõutavate majandamiskulude ja pangalaenu jäägi võlgnevuse kujunemist analüüsima. Tegemist oli võlanõudega, mis hõlmas majandamiskulude arveid 2 aasta ja 9 kuu pikkuse perioodi kohta, lisaks vana pangalaenu jäägi tasumise nõue. Tulenevalt võlgnevuse perioodist oli analüüsitavate ja lõpuks kohtule esitatud dokumentide maht märkimisväärselt suur.
2. 09.06.2023 avaldus ja 24.07.2023 avalduse täpsustus ei dubleeri teineteist. Avalduse täpsustuse koostamisega seotud ajakulu oleks tekkinud ka siis, kui avaldaja oleks avalduse täpsustuses sisalduvad andmed ja dokumendile lisatud tõendid esitanud juba koos 09.06.2023 avaldusega. Puudutatud isik ei vaielnud nõudele vastu. 15.06.2023 käiguta jätmise määruses selgitas kohus, et avaldajal tuleb selgelt asjaolud esile tuua ja esitada tõendid, rõhutades, et vajalike tõendite esitamata jätmisel võtab avaldaja riski, et tema avaldus võib jääda tõendamatuse tõttu (sh osaliselt) rahuldamata. Seega, välistamaks avalduse (osaliselt) rahuldamata jätmist ei olnud avaldaja lepingulisel esindajal võimalustki jätta korteriühistu 2 aasta ja 9 kuu pikkuse perioodi majandamiskuludega seonduvaid arveid kohtule esitamata.
3. Avaldajal ei olnud muud võimalust, kui kohtusse pöörduda ning selleks, et mitte riskida avalduse rahuldamata jätmisega, oli lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud ja vajalik. Avaldaja seaduslikul esindajal ei ole vajalikul määral õigusalaseid teadmisi, et korteriühistut (kõiki korteriomanikke) kohtuvaidluses esindada. Sellise mahuga tõendite põhjal avalduse koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla väiksem kui 14,25 h ja kogu ajakulu 15 h.
4. Kohus on põhjendamatult vähendanud avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu, pidades põhjendamatuks 130 eurot tunnitasu (koos käibemaksuga 156 eurot). Advokaadist esindaja 156-eurone tunnitasu on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja hinnangul tuleb käesolevas asjas arvestada, et tegemist on korteriühistu (ehk kõigi teiste korteriomanike) rahalise nõudega pikalt võlgu oleva korteriomaniku vastu. Kohtule sobiva nõude kokkupanemine, sh majandamiskulude nõude analüüs ja kalkulatsioon oli käesolevas asjas tavapärasest keerukam, arvestades dokumentide mahtu ning majandamiskulude tasumist teiste korteri kaasomanike ning seda isikliku kasutusõiguse alusel kasutava isiku poolt. Menetlusosaliste seisukohad
5. Puudutatud isik määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik
6. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks 4 2-23-110513 alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 21.

§ 651

lg-st ja §-st 659 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud so osas, milles maakohus jättis rahuldamata ning puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmata õigusabikulud summas 1188 eurot. Vaidlustamata osas on määrus

§ 463lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

22.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm,17.04.2024, 2-17-124505, p 12).

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on maakohus nende seisukohtadega arvestanud ning seega puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude (õigusabikulude) suurendamiseks.
2. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Maakohus ei pidanud hindama kõiki avaldaja lepingulise esindaja osutatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse liiki (hagita menetlus) kui asjaolusid ja keerukust, samuti esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja liiki ja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab avaldajale osutatud õigusabitoimingutele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka tsiviilasjaga, sealjuures ei olnud vajalik süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, samuti ei olnud hinnatavate tõendite maht suur. Ka ei järgnenud pärast avalduse menetlusse võtmist tavapärast kohtuvaidlust, arvestades, et puudutatud isik kohtule ei vastanudki.
3. Määruskaebuse esitaja etteheide maakohtule diskretsioonipiiride määruskaebuses toodud väidetel on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. ületamisest
4. Analoogselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole õiglane ega

§ 175

lg 1 mõttega kooskõlas kohustada puudutatud isikut hüvitama avaldajale kõiki õigusabikulusid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas avaldajat alates maakohtu menetlusest lepinguline esindaja (advokaat), kellelt saab eeldada nii tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kui väljakujunenud kohtupraktikaga kursisolekut. Vaatamata eeltoodule tuli maakohtul jätta 09.06.2023 avaldus käiguta. 5 2-23-110513

1. Nii nähtub 15.06.2023 puuduste kõrvaldamise määrusest, et avaldaja ei ole piisavalt selgelt esile toonud avalduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning avaldusest ei nähtu ka, millised konkreetsed arved ja millises summas on jäänud avaldajal tasumata. Maakohus märkis, et avaldajal tuleb selgelt esile tuua, millised konkreetsed arved, millises ulatuses (iga arve puhul eraldi) on jäänud tasumata, kuidas on kujunenud majandamiskulude suurus ja kuidas on see jagunenud korteriomanike vahel teenuste ja kulude kaupa (nn vahendatud teenuste puhul, kui suured olid majandamiskulud tervikuna tasumata jäänud perioodil), kas ja kui, siis millistele korteriühistu üldkoosoleku poolt vastuvõetud majanduskavadele avaldaja tasumise nõude esitamisel tugineb; kas ja kui, siis millistele korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustele avaldaja tugineb; kuidas on kujunenud puudutatud isiku võlg, s.o millised konkreetsed arved ja millises mahus on jäänud tasumata; kui jah, siis milliste arvete osaliseks katteks on puudutatud isik makseid teinud. Maakohus selgitas avaldajale ka Riigikohtu praktikas väljakujunenud seisukohti. Maakohus ei ole avaldajale ette heitnud lepingulise esindaja kasutamist, vaid selgitamiskohustust täites juhtinud tähelepanu avalduse ulatuslikele puudustele ning nendega seotud riskidele.
2. Juhindudes kohtu selgitustest esitas avaldaja pärast kohtu määratud tähtaja pikendamist 24.07.2023 avalduse täienduse, millele järgnes selle menetlusse võtmine. Kirjeldatud asjaoludel ei ole võimalik nõustuda määruskaebuse väitega, et avalduse ja selle täpsustuse koostamise ajakulu oli tervikuna põhjendatud ja kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Seda seisukohta ei väära ka avaldaja väited, et lepingulisel esindajal tuli analüüsida nii arveid 2 aasta ja 9 kuu pikkuse perioodi kohta kui ka vana pangalaenu jäägi tasumise nõuet. Avalduses esitatud nõuet ja selle aluseks toodud asjaolusid arvestades seda lepingulisel esindajal teha tuligi.
3. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on põhjendamatult vähendanud avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu, pidades põhjendamatuks 130 eurot tunnitasu (koos käibemaksuga 156 eurot).
4. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel, mõne hagita menetluse liigi korral aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole. Kui konkreetses asjas poolte vahel sisulist vaidlust ei ole, tuleb vaidluse puudumist menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel arvesse võtta (vt RKTKm, 19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 12). Võttes arvesse, et praegusel juhul oli tegemist hagita asja menetlusega, milles puudutatud isik sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele maakohtu menetluses ei esitanudki, ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ka avaldaja lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) hindamisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 31.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 32.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 6 2-23-110513 (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 7