KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-675 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2024. a, Tallinn Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuu

) § 132 lg 1). Liiklusõnnetuses hävinud sõiduki eest ettenähtud hüvitise aluseks ei ole mitte see 3 2-23-675 turuväärtus, mis oli enne hävimist, vaid see, mis on vajalik uue samaväärse sõiduki soetamiseks, s.o hüvitis peab olema nii suur, et hagejal oleks võimalus osta samaväärne sõiduk. Hagejal on võimalik osta samaväärne sõiduk 5000 euro eest. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ning tuleb teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
3. Pooled ei vaidle, et 20.05.2022 toimus kahjujuhtum, mille käigus hävis hagejale kuuluv sõiduk Peugeot Expert registreerimismärgiga 331 BKZ (kaubik võimsusega 94 kW, diiselmootoriga ja manuaalkäigukastiga). Samuti ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: sõiduk oli kindlustatud kostja juures perioodiks 23.05.2021-22.05.2022; hageja põhiomavastutus oli sõiduki täieliku hävimise korral 190 eurot; hageja andis hävinud sõiduki kostjale üle ja kostja hüvitas hagejale 3810 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki turuväärtus enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 4000 eurot või 5000 eurot ning seoses sellega, kas kostja peab hageja hüvitama veel 1000 eurot.
4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus kohaldas

§ 132

lõiget 1 ebaõigesti.

§ 132

lg 1 järgi, tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

§ 132

lg 1 kohaseks hüvitiseks ei ole mitte see väärtus, mis asjal vahetult enne hävimist või kaotsiminekut oli, vaid see, mis on vajalik pärast asja hävimist või kaotsiminekut uue samaväärse asja soetamiseks. Samas on asja soetamise hind eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (vt RKTKo 13.05.2004, 3-2-1-63-04, p 14). Maakohus leidiski poolte esitatud tõendeid hinnates, et sõiduki turuhind

§ 132lg 1 ja Ts

ÜS § 65 alusel oli enne kindlustusjuhtumi toimumist 4000 eurot.

1. Maakohus hindas aga ringkonnakohtu arvates kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti ja selle tulemusel jõudis maakohus ebaõigele järeldusele hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eelistanud põhjendamatult kostja esitatud asjatundja hinnangut ja on tuvastanud seega ebaõigesti, et sõiduki väärtus enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 4000 eurot. Ringkonnakohus saab teha maakohtule asja tagasi saatmata uue otsuse ja rahuldada hagi.
2. Hageja esitas LKF ekspert-kahjukäsitleja koostatud sõiduki väärtuse eksperthinnangu, mille kohaselt on samaväärse sõiduki soetamise kulutused 5000 eurot. Hindaja on arvestanud, et sõiduk oli tehniliselt korras ning esitatud fotodelt nähtub, et sõiduki kere ja salongi kulumine 4 2-23-675 vastab sõiduki vanusele ja läbisõidule. Hinnangu kohaselt esineb sõiduki kerel väiksemaid värvikahjustusi ja mõlke. Kohati esineb roostekahjustusi. Salongis tugevamad kulumisjäljed. Kaubaruumis suuremad kahjustused, vigastatud siseseinad, kriimud ja muljumised. Sõiduk on 94 kW diiselmootoriga, manuaalkäigukastiga ja kahe istekohaga (tl 5-7).
3. Kostja esitas kostja kahjukäsitleja AJi koostatud sõiduki maksumuse hinnangu, mille kohaselt on sõiduki kindlustusjuhtumi eelne maksumus 4000 eurot. Hindaja on märkinud, et hinnang on antud visuaalse vaatluse tulemusel või fotomaterjali alusel. Hindamisel on arvestatud, et sõiduk on läbinud korralise tehnilise ülevaatuse. Sõiduki kere ja salongi seisukord on rahuldav, vastab loomulikule kulumisele. Sõiduki kerel esineb korrosiooni ja väiksemaid roostekahjustusi. Tagatiival on muljumisjäljed, vasakpoolsel tagatulel mõrad ja tagastangel kraaped. Parempoolse külje kahjustused tunduvad olevat tekkinud avarii tagajärjel. Kaubaruumis on tugevad kasutamisjäljed (kriimud, muljumised, külgmised vineerplaadid mitmetest kohtadest purunenud). Salongis on näha tugevaid kulumisjälgi (rool kulunud ja juhiistme riie purunenud) (tl 28-30).
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kostja esitatud hinnangust, et hindaja oleks eeltoodud tähelepanekud sõiduki kere ja sisemuse osas teinud sõiduki vahetu vaatluse tulemusel. Mõlemast hinnangust nähtub, et sõiduki kahjustused ja järeldused kulumise kohta tegid hindajad sõidukist tehtud fotode alusel. Seega ei olnud maakohtul alust eelistada kostja esitatud tõendit selle tõttu, et kostja hindaja vaatles sõidukit vahetult.
5. Kostja poolt esitatud hinnangust ei nähtu ringkonnakohtu arvates ka seda, kuidas hindaja on eelpooltoodud sõiduki kahjustusi ja kulumist sõiduki turuväärtuse leidmisel arvesse võtnud. Hindaja märgib, et sõiduki hindamisel kasutatakse võrdlusmeetodit ning sarnasteks sõidukiteks on sama marki ja mudelit sõidukid, samatüübilise kere ja mootoriga ning sama vanad ning lähedase läbisõiduga ja võimalikult sarnase varustusega sõidukid (tl 28-30). Seega ei ole kostja hindaja võtnud arvesse sõiduki kulumist ja kahjustusi.
6. Sarnaselt kostja esitatud hinnangule, ei nähtu ka hageja esitatud hinnangust seda, kuidas hindaja on sõiduki kahjustusi ja kulumist sõiduki turuväärtuse leidmisel arvesse võtnud. Hageja hinnangus on hindaja märkinud, et hindamiseks on kasutatud võrdlusmetoodikat, sh on arvestatud hinnatava sõiduki ja võrreldavate sõidukite seisukorda ja varustust (tl 5-7). Samas ei ole hindaja võrdluseks võtnud ühtegi sõidukit, mis oleksid vaidlusalusele sõidukile sarnase kulumisastme ja kahjustustega.
7. Kohus saab otsuse tegemisel lähtuda ainult kohtule esitatud tõenditest. Seega tuleb kohtul hinnata, kas sõiduki andmetest ja varustuse tasemest, võrrelduna sarnaste sõidukitega, saab järeldada, et sõiduki turuhind kindlustusjuhtumi eelselt oli 4000 eurot või 5000 eurot. 26.
8. Kostja hindaja lähtus neljast müügikuulutusest, milles on toodud sarnase mudeli ja mootoriga sõidukid, kuid vaidlusalusest sõidukist erineva läbisõiduga – 191 478 km, 229 500 km ja 273 750 km. Vaidlusaluse sõiduki läbisõit enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 375 335 km. Kostja hinnangus on esile toodud võrdlusena küll üks sarnase läbisõiduga sõiduk (345 080 km), kuid see ei vasta vaidlusalusele sõidukile varustuse poolest – võrdlusmaterjalis toodud sõiduk oli 9 istmekohaga, vaidlusalune sõiduk aga kahe istmekohaga kaubik. Kõikide kostja esitatud hinnangus toodud sõidukite müügihinnaks on märgitud 5980 kuni 6900 eurot (tl 2830). Millise metoodika abil on hindaja jõudnud järeldusele, et vaidlusaluse sõiduki turuhind enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 4000 eurot, hinnangust ei selgu. 5 2-23-675 26.
9. Hageja esitatud hinnangus on hindaja tuginenud võrdlusmaterjalina samuti neljale müügikuulutusele, mille kohaselt on sarnase mudeli ja mootoriga sõiduki müügihinnad vahemikus 4999 eurot kuni 6345 eurot. Seejuures on läbisõiduks nende puhul märgitud 240 000 km kuni 304 000 km. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud hinnangus kõige lähemal oma andmete poolest vaidlusalusele sõidukile 304 000 km läbisõiduga sõiduk maksumusega 4999 eurot (tl 5-7). 26.
10. Põhjendamatu on hageja märkus, et maakohus jättis hindamata LKF lepitaja arvamuse ja 28.04.2023 esitatud müügikuulutused. Maakohus lahendas asja lihtmenetluses ja TsMS § 444 lg 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluses tehtud otsuses piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka nimetatud tõendite sisulises osas esitatud väidetega. Hageja poolt viidatud LKF lepitaja arvamus ei tõenda, et vaidlusaluse sõiduki turuhind enne kindlustusjuhtumi toimumist oli 5000 eurot. Lepitaja järeldas oma 02.11.2022 otsuses, et sõiduki väärtus oli 5000 eurot tulenevalt LKF hindaja poolt koostatud hinnangust (tl 11). Samuti ei tõenda hageja poolt 28.04.2023 esitatud müügikuulutus seda, et sõiduki turuhind oli 5000 eurot. Selles müügikuulutuses toodud sõiduk on küll vaidlusalusele sõidukile sarnase mootoriga ja tegemist on sama mudeliga, kuid läbisõit on oluliselt erinev – 191 478 km (dtl 113-115). 26.
11. Kuna hageja hinnangus on vaidlusalusele sõidukile võrdlusmaterjalina leitud kõige sarnasemate andmetega sõiduk, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda hageja hinnangust. Hagimenetluses on poolte otsustada, milliseid asjaolusid milliste tõenditega tõendada (§ 5 lg 2). Hageja esitas enda väite tõendamiseks LKF hindaja poolt koostatud hinnangu. Ehkki LKF kahjukäsitleja KJ ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, on tegemist asjakohase, lubatud ja usaldusväärse tõendiga. Tsiviilasjades võib kohus ühe poole kasuks otsustada ka siis, kui tolle esitatud tõendid on vastaspoole esitatust vaid pisut veenvamad (TsMS komm I, § 232, p 3.3.1.b). Praegusel juhul on hageja tõend veenvam kui kostja tõend. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tavapäraselt minnakse müügitehingusse müügikuulutuse hinnast 10-20% odavama hinnaga. Sellist eeldust luua ei saa ja kostja ei ole ka selgitanud, millel tema järeldus põhineb. 26.
12. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et kostja esitatud hinnangu koostas kostja enda töötaja (BTA kahjukäsitleja). Hageja juhtis juba maakohtus tähelepanu sellele, et tegemist ei ole seetõttu objektiivse tõendiga. Olukorras, kus kostja esitatud hinnangust ei nähtu, kuidas hindaja on jõudnud järelduseni, et sõiduki väärtus oli 4000 eurot ja arvestades, et tegemist on kostja töötajaga, kelle arvamuse objektiivsuses ei saa kohus kindel olla, ei saa kohus teha sellise tõendi pinnalt järeldust sõiduki väärtuse kohta. Kohus ei saa seda tõendit hageja tõendile eelistada. Kostja enda töötaja poolt koostatud hinnangu puhul pidi kostja arvestama, et selline tõend võib olla madalama usaldusväärsusega. Tõendi madalama usaldusväärsuse järelmiks on harilikult ka tõendi väiksem kaal.
13. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et sõiduki turuhind enne hävimist oli 5000 eurot.

§ 422

lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus).

§ 476lg 1 1.

lause kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Antud juhul on tõendatud, et hagejale tekkis sõiduki hävimisega kahju 5000 eurot. Seega tuleb, arvestades hageja omavastutust, kostjal hagejale

§ 422lg 1, § 476 lg 1, § 132 lg 1 alusel hüvitada kokku 4810 eurot.

Kuna kostja on hagejale hüvitanud 3810 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 1000 eurot. Viivise väljamõistmist ei ole hageja soovinud. 6 2-23-675 28. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 7