1-16-7961/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7961 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus, millega jäeti L.K (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu L.K kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks L.K-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.
8. Mõista L.K-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. novembri
12. a otsusega tunnistati L.K süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ja § 202 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
13. juuli
14. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes L.K
15. novembril
17. Viru Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrusega jäeti L.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Maakohus märkis, et L.K on seitse kehtivat kriminaalkaristust ja ta on korduvalt viibinud vangistuses. L.K ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. L.K kannab karistust varguse ja kuriteoga saadud vara käitlemise eest. Varem on ta samuti pannud toime varavastaseid kuritegusid, aga ka raskete kehavigastuste tekitamise ja röövimise. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. L.K käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas. Tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et ta ei suuda ka vangistuses range järelevalve all viibides korraldustele alluda ega kehtestatud nõudeid järgida. Kinnipeetav on määratud alates
20. novembrist 2016 vangla majandustöödele koristajaks, kuid ta on sellest keeldunud ega ole siiani tööle asunud. 2.2 Positiivsena võttis kohus arvesse, et L.K on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Vabanemisel on L.K kindel elukoht ema elukaaslasele kuuluvas korteris, kus ta enne vangistust elas koos elukaaslase ja tema lapsega. Samas just selles elukohas pani L.K elukaaslase suhtes toime kuriteo. L.K elukaaslane on samuti kriminaalkorras karistatud ja olnud kinnipeetava kuriteo kaasosaline. Garanteeritud töökoht ja kindel igakuine sissetulek L.K puudub. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut vabaduses mõjutavad ka tasumata rahalised kohustused, mida on üle 11 400 euro. L.K suhtlusringkonnas on vangla iseloomustuse kohaselt palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, millest vabanemine pole varem õnnestunud ja mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
21. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse L.K kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja L.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 3.1 Kaitsja märgib, et L.K on püüdnud täita individuaalset täitmiskava kohusetundlikult ning on motiveeritud seaduskuulekalt käituma. Määruskaebuse kohaselt on läbitud sotsiaalprogrammid aidanud L.K sõltuvus- ja käitumisprobleeme lahendada. Vanglas tööst keeldumise põhjuseks on olnud tervis. L.K soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on nõus vabanemisel kõiki kohustusi ja kontrollnõudeid täitma. Tal on elukoht ema ja kasuisa juures, kes on nõus teda esialgu materiaalselt toetama. Enne vangistust töötas kinnipeetav Sillamäel metallitehases ning vabanemise korral oleks võimalik sinna uuesti tööle asuda. 3.2 Kuigi L.K on olnud kuritegelik minevik ning tal on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumidega, on ta oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti liigselt L.K varasemale elukäigule. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev riigipoolne järelevalve aitaks L.K sotsialiseeruda ning reegleid järgida. Kaitsja märgib, et Justiitsministeeriumis valminud ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni ja praktika analüüsist on selgunud, et vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam, kui neil, kes oma karistuse vanglas lõpuni ära kannavad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad L.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
23. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata 2 esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et L.K poolt uute kuritegude toimepanemise risk on liialt suur, et teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel ning on liigselt keskendunud L.K varasemale elukäigule. 6.
25. Maakohus on L.K edaspidise õiguskuuleka käitumise prognoosimisel põhjendatult tuginenud nii kinnipeetava varasemale karistatusele kui ka käesoleva vangistuse jooksul toime pandud korduvatele distsiplinaarrikkumistele. Samuti on maakohus võtnud piisaval määral arvesse kinnipeetava pingutusi sõltuvus- ja käitumisprobleemide lahendamiseks ning süüdimõistetut vabanemisel eesootavaid tingimusi ja riskitegureid. Süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine, varasemalt mõistetud vangistuste järel kuritegelikule teele tagasipöördumine, pikaajaline sõltuvus narkootikumidest, võlad ning kriminaalse taustaga suhtlusringkond tõstavad riski, et L.K jätkab vabaduses varasemat elustiili. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuigi L.K on osalenud vangla sotsiaalprogrammides ning tal on vabanemisel elukoht, plaan tööle minna ja lähedaste toetus, esineb kõiki asjaolusid kogumis kaaludes siiski suur oht, et L.K ei suuda vabanedes õiguskuulekalt käituda. Ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et käitumiskontroll mõjutaks L.K edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Varasemalt ei ole karistuse asendamine, katseaja kohaldamine ja kriminaalhooldus L.K mõjutanud. Vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumised ei kinnita määruskaebuses esitatud väidet, et L.K käitumine ja hoiakud on sotsiaalprogrammide abil piisavalt muutunud ja karistuse eesmärgid täidetud. Määruskaebuses esitatud väiteid distsiplinaarrikkumiste alusetust mõistmisest on paljasõnalised ega tingi maakohtu järelduste ümberhindamist.
26. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
27. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi L.K kanda. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau