1-17-5591/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. mai 2018 1-17-5591 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu D.F (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus D.F kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega tunnistati D.F süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha kolm päeva eelvangistust. Ärakandmata karistus 11 kuud 27 päeva vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kaheaastase katseajaga kohaldamata. D.F allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. Lisaks kohustati D.F KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel osalema käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitama alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti D.F-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.
10. veebruaril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek määrata D.F-ile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhooldaja põhjendas oma ettepanekut sellega, et D.F rikkus kolmel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a määrusega kohustati D.F alluma alkoholivastasele ravile.
14. aprillil 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek pöörata D.F karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on D.F tarvitanud ühel korral alkoholi. Kohtuistungil lisas kriminaalhooldaja, et D.F ei ilmunud
15. aprillil 2018 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ spetsialisti vastuvõtule ega
16. aprillil 2018 kriminaalhooldaja juurde registreerimisele.
17. Tartu Maakohtu
18. aprilli
19. a määrusega pöörati D.F karistus täitmisele. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et D.F rikkus pärast lisakohustuse määramist taaskord kohustust mitte tarvitada alkoholi. D.F ilmus
20. märtsil 2018 kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes. Kohtuistungil põhjendas süüdimõistetu alkoholi tarvitamist asjaoluga, et ta teeb seda hambavalu leevendamiseks, kuna valuvaigistid ei aita. Seega puudus D.F mõjuv põhjus kohustuse rikkumiseks. D.F märkis kohtuistungil, et ta on liitunud alkoholismivastase raviga ning osalenud programmi „Tervem ja kainem Eesti“ kahel kohtumisel. D.F oli kokku lepitud ka kolmas kohtumine
21. aprillil 2018, kuid kolmandale kohtumisele süüdimõistetu ei jõudnud, kuna jäi väidetavalt bussist maha. Kohtu hinnangul on oluline arvestada, et D.F ise endal alkoholiprobleemi ei näe. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku selgitusest, et D.F ei ilmunud
22. aprillil 2018 registreerimiskohustust täitma. D.F põhjendas mitteilmumist asjaoluga, et nagunii on vaja kohtusse ilmuda. Kohtu hinnangul ei anna D.F senine käitumine alust olla veendunud, et ta on motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Seega ei saa D.F puhul soovitud tulemust anda ka alkoholismivastase programmi läbimine. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik – seda ennekõike D.F ükskõikse suhtumise tõttu. D.F ei ole suuteline lõpetama alkoholi tarvitamist ja sellest tulenevalt ei ole maandatud ka uute kuritegude toimepanemise risk. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
23. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D.F kaitsja E. Landberg, kes palub maakohtu määruse tühistada ning pikendada D.F katseaega. Kaitsja hinnangul kinnitab D.F käitumine, et tema soov on suunatud alkoholi tarvitamisest vabanemisele. Selleks, et jõuda probleemi tunnistamiseni, on vajalik osalemine raviprogrammis, käia SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus vastuvõttudel jne. Alkoholism on krooniline haigus, seega võtab selle ravimine aega.
24. aprilli
25. a erakorralisest ettekandest nähtub, et raviprotsess kestab 6–12 kuud. Lisaks alkoholismivastasele programmile saab D.F psühhiaatrilist ravi. Kui D.F karistus pööratakse täitmisele, katkeb alustatud ning toimuv raviprotsess ja puudub võimalus käia psühhiaatriakliinikus vastuvõttudel ning kaob võimalus lähedastelt toe saamiseks. D.F karistamine vangistusega ei too probleemile lahendust. Põhjendatud oleks olnud katseaja pikendamine, kuna alkoholisõltuvusest vabanemine on pikk protsess. Kaebaja hinnangul ei ole kohtuotsuse täitmisele pööramine käesoleval juhul mõõdukas abinõu, kuna D.F on töökoht ning ta tegeleb alkoholiprobleemiga süvitsi. Kaitsja lisas määruskaebusele SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendi ning OÜ JYKY juhataja iseloomustuse D.F kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. KarS § 74 lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (Riigikohtu üldkogu
27. juuli
28. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49). Maakohus, valides õiguslikest tagajärgedest kõige raskema ja pöörates D.F karistuse täitmisele, on piisaval määral põhjendanud miks ta nii toimis ning miks ei saa kriminaalhooldusega jätkata. Maakohus ei ole tuginenud seejuures ühelegi sobimatule ega ebaõigele kaalutlusele.
29. Praeguse kriminaalhoolduse jooksul on D.F rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid korduvalt – esimese erakorralise ettekande kohaselt rikkus D.F kohustust mitte tarvitada alkoholi kolmel korral.
30. augusti
31. a rikkumine tuvastati alkoholi või narkootikumide 2