lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 2 7. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku vara vähest väärtust arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 79 400,35 eurot, kuid puudub arvestatav vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul enam võimalik. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri aruande põhjal võib järeldada, et puuduvad ka perspektiivsed vara tagasivõitmise võimalused või muud perspektiivsed nõuded kolmandate isikute (sh juhatuse liikmete) vastu, mis õigustaksid pankroti väljakuulutamist. Võlgniku juhatuse liige V. P. on Venemaa kodanik, kellel puudub Eestis teadaolev vara. Raugemise vältimiseks määras kohus
alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 8. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada
lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (
lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (
9. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (
ÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. ÄS § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Vastavalt ajutise halduri ettepanekule määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme V. P.. Menetluskulud 11.
lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas menetluskulud (p 1) ning ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (p 2).
Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (
Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (
3 14. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2175 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2175 eurot, koos käibemaksuga 2653,5 eurot (
lg 3 teine lause,
Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (
15.
lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. 16. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (
Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (
Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). 17. Eelnevat arvesse võttes tuleks määruse alusel hüvitada riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu 15 tunni eest summas 990 eurot (alustatud pooltunde 30 x 33).
lg 4 viimasest lausest tulenevalt ei hüvitata aga riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, s.o 1000,40 eurot koos käibemaksuga. Seega hüvitab kohus ajutise halduri tasu riigi vahenditest 1000,40 euro ulatuses ja ülejäänud, s.o 1653,10 eurot (2653,50 – 1000,40) ulatuses tuleb ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.