Obsah (4)

§ 79§ 95§ 115§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-122

) § 83 järgi või poolte kokkuleppel

§ 79

järgi.

§ 95

lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ja vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine. Töölepingu ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud (TsÜS § 1 ja § 69 lg 1). Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud (RKTKo 08.05.2019, 2-17-9268, p 18.1). Nii nagu töölepingu sõlmimisele ei ole ka töölepingu lõpetamisele poolte kokkuleppel sätestatud vorminõuet.

§ 79alusel võivad pooled kokku leppida töölepingu lõpetamises suuliselt.

Seega pidi kostja tõendama, kas

§ 95

lg 1 nõuetele vastava ülesütlemisavalduse teatavaks tegemise hagejale või töölepingu lõppemise kokkuleppe sõlmimise. Tuleb rõhutada, et tööandjal on kohustus hoolitseda töötamise nõuetekohase vormistamise eest (

§ 115

), seega peab tööandja tahteavaldus töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel olema selge ja ühemõtteline. Töötaja ei pea mõistatama, kas tööandja on temaga töölepingu lõpetanud või mitte. 7.2. Kolleegium märgib esmalt, et kostja ei ole tõendanud, et ta tegi

§ 95

lg 1 nõuetele vastava ülesütlemisavalduse hagejale teatavaks, seega tuleb hinnata, kas pooled lõpetasid töölepingu kokkuleppel. 7.

1. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud poolte tahteavaldusi väidetava töölepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks, vaid on tuginenud üksnes kaudsetele asjaoludele ja tõenditele – kandele töötamise registris ja töötasu väljamaksete tegijale. Kolleegiumi hinnangul andis maakohus tõendite hindamisel liiga suure kaalu töötamise registri kandele. Töötamise registri kande teeb ja selle õigsuse eest vastutab üksnes tööandja, seega ei saa töötamise registri kanne üldjuhul tõendada töötaja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks. 7.
2. Töölepingu lõpetamise kokkulepet ei saa järeldada ka sellest, et töötasu maksis kostja asemel teine äriühing. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et hageja jätkas töötamist ja tema kõrgemaks ülemuseks oli T. L ning et alates veebruarist maksid hagejale tasu OÜ Venexa ja Ehitusteenused 24 OÜ. Esiteks on tegemist kaudsete tõenditega, mis ei sisalda usaldusväärset infot poolte tahteavalduste kohta olukorras, kus hageja eitab töösuhet nende äriühingutega. 4 2-20-12263 Teiseks on hageja tõendanud, et ka enne vaidlusalust ajavahemikku tuli ette, et töötasu maksis talle mõni teine T. L juhitav äriühing. 7.
3. Et kostja ei ole tõendanud töölepingu lõppemist 31.01.2019, tuvastab kolleegium, et töösuhe jätkus pärast nimetatud aega. Praegusel juhul ei ole vaidlust sellest, et hageja töötamise viimane päev oli 22.10.2019 ja sellest ajast tööleping lõppes. Hageja ei ole esitanud nõudeid seoses töölepingu lõppemise alusega. Seega puudub kolleegiumil vajadus analüüsida, millistel asjaoludel oli leping selleks ajaks lõppenud.
4. Järgnevalt hindab kolleegium hageja tükitöö tasustamise kokkuleppe alusel saamata jäänud töötasu nõuet. 8.
5. Praegusel juhul ei sõlminud pooled kirjaliku töölepingut. Kuigi

§ 4

lg 2 esimese lause kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult, ei ole kirjaliku vorminõude järgimata jätmise tagajärjeks

§ 4lg 4 järgi töölepingu tühisus.

Töötasu kokkuleppe tõendamise koormis lasub sel juhul tööandjal. Kui tööandja ei tõenda töötasu suurust, on töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (RKTKo 20.05.2020, 2-18-6908, p 17). 8.

1. Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku neto töötasus 800 eurot. Sellises suuruses tasu on kostjale laekunud järjepidevalt kogu töötamise ajal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks töölepingu kehtivuse ajal tööandjalt suuremat tasu nõudnud, millest võib järeldada, et töötasu vastas hageja ettekujutusele lepingust. Hageja esitas nõude tükitöö eest täiendava tasu saamiseks alles (dtl 15) 25.11.2019, s.o pärast töölepingu lõppu. Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et talle laekunud töötasu oleks olnud väiksem kui sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. 8.
2. Hageja väiteid tükitöö tasustamise kokkuleppe kohta ei tõenda kolleegiumi hinnangul NP koostatud töölepingu projekt (dtl 115). Töölepingu projektil ei ole N. P allkirja ning tõendamata on hageja väited, et T. L pakkus N. Ple sellise lepingu sõlmimist. Kuid isegi kui see nii oli, siis ei saa sellest järeldada, et tööandja oleks ka hagejale sarnast või hageja väitel isegi suuremate tariifidega tasustamisviisi pakkunud. Tegelikkuses pooled lepingu allkirjastamiseni ei jõudnud ega tükitöö eest täiendavat tasu tegelikkuses ei makstud. 8.
3. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus jättis ebaõigesti hageja ja T. L vande all üle kuulamata. Maakohus jättis hageja ja T. L üle kuulamata 31.10.2022 määrusega (dtl 144). Maakohus märkis õigesti, et hageja ei ole taotlust esitades esile toonud faktilisi asjaolusid, mida ta soovib tõendada. Seejuures ei nähtu hageja 12.05.2022 taotlusest (dtl 142), et hageja oleks palunud otseselt või kaudselt T. L ütlustega tõendada väidet, et pooled leppisid kokku tükitöö alusel tasustamises ning tükitöö tariifides. Kuigi maakohtule ei saa seadusest tulenevalt ette heita hageja vande all üle kuulamata jätmist TsMS § 2681 lg 1 järgi, oleks maakohtul tekkinud võimalus kaaluda hageja enda vande all üle kuulamist alles pärast seda, kui T. L ülekuulamisel ei oleks olnud võimalik hageja väite tõendatust hinnata. 8.
4. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kostja tunnistas 25.11.2019 nõudele vastates hageja nõuet. Isegi, kui oleks tuvastatud, et kostja vastas hageja raha nõudele, et ta „ei saa veel raha maksta“, ei saaks sellest järeldada nõude tunnistamist. Võla siduv tunnistamine sarnastel asjaoludel võiks toimuda kas deklaratiivse võlatunnistusena (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364) või kompromisslepinguna (VÕS § 578 lg 1). Mõlemal juhul peab võlgniku tahteavaldus võla tunnistamiseks väljendama selget tahet. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui võlausaldaja esitab võlgniku vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus. Kahtluse korral tuleb õiguslikult siduvat võlatunnistust eitada ning lähtuda eeldusest, et tegemist on võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364, p-d 11–13 ja 16). 5 2-20-12263 8.
5. Kolleegium leiab, et üksnes avaldusest, et võlgnik ei saa veel raha maksta, ei saa järeldada kostja tahet olla hageja nõudega seotud. Kostjale omistatav avaldus anti kohtueelsete läbirääkimiste käigus. Kui pooled peavad läbirääkimisi nõude kehtivuse või täitmise üle, ei ole neil üldjuhul tahet ega põhjust anda enne kompromissi saavutamist õiguslikult siduvaid kinnitusi vastaspoole nõude kohta. Puuduvad tõendid, et kostja esindaja T. L oleks võla olemasolu konkreetsemalt tunnistanud.
6. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et ajavahemikul 01.02.2019–22.10.2019 sai ta igakuiselt netotöötasu 800 eurot. Pooled ei vaielnud istungil, et nimetatud ajal maksid hagejale raha äriühingud OÜ Venexa, Ehitusteenused 24 OÜ, Ehituste viimistlus OÜ. Hageja kinnitas eraldi, et käsitab talle välja makstud raha töötasuna ning haginõudes ta igakuist palgaosa 800 eurot ei nõua, vaid nõuab üksnes tükitöö kokkuleppe alusel saamata jäänud raha. Et kolleegium tuvastas, et töölepingu pooled ei sõlminud hageja väidetud tingimustel tükitöö tasustamise kokkulepet, tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 10.
8. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kulunimekirja alusel. Kostja taotles 810 euro hüvitamist, mis on tasu 9 tunni õigusteenuse eest tasumääraga 90 eurot/t (käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle). Kostja taotluse kohaselt kulus esindajal maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 6 tundi. Kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks kulus 3 tundi. Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. 10.
9. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Brigitta Mõttus 6