2-23-10511/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 05.07.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-10511 Kohtuasi MBi hagi VBi vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 15.05.2024 määrus Kaebuse esitaja ja liik MBi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja MB (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja HB (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja VB (sündinud xx.xx.xxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 15.05.2024 määrus muutmata.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. jätta MBi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-23-10511 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. MB (hageja) esitas 24.07.2023 oma seadusliku esindaja HBi (ema) kaudu Pärnu Maakohtule hagi VBi (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.
5. Maakohus võttis hagi 18.09.2023 määrusega menetlusse. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale hageja esitatud aadressile kätte toimetada. Maakohtu määrus
6. Maakohus jättis 15.05.2024 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 426 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7. TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 ning § 75 lg 1 alusel tuleb kohtul avalduse saamise järel kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ja seejärel, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
8. Rahvastikuregistri andmetel on hagejal ja tema seaduslikul esindajal Xxxxxxxxx kodakondsus ning nad elavad praegu Eestis ajutise kaitse elamisloa alusel. Kostjal on Xxxxxxxxx kodakondsus ja kostja elab jätkuvalt Xxxxxxxxxs. Seega kuulub kohtualluvuse kindlakstegemisel kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Xxxxxxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping).
9. Kohtualluvuse vanemate ja laste vahelistes õigussuhetes määratlevad õigusabilepingu art 28 lg-d 2, 3 ja
11. Kuna lapse elukoht on Eestis ja isa elukoht on Xxxxxxxxxs ehk vanem ja laps ei ela ühe lepingupoole territooriumil, siis ei kuulu kohaldamisele õigusabilepingu art 28 lg
12. Praegusel juhul kuulub õigusabilepingu art 28 lg 3 järgi vanema ja lapse vahelises õigussuhtes kohaldamisele Xxxxxxxxx seadus, kuna hageja (laps) on Xxxxxxxxx kodanik, ja seetõttu on õigusabilepingu art 28 lg 5 järgi pädev kohus Xxxxxxxxx kohus.
13. Eeltoodu alusel leidis kohus, et tsiviilasi allub õigusabilepingu art 28 lg-te 3 ja 5 järgi Xxxxxxxxx kohtule. Seega ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Kohtul puudub võimalus tsiviilasja kohtualluvusel edastamiseks Xxxxxxxxx kohtule, seega on hagejal õigus pöörduda hagiga kostja elukohajärgse kohtu poole. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus asi uuesti avada. Hageja märgib, et kostja ei ela enam Xxxxxxxxxs, vaid Yyyyyy ja seetõttu ei saa Xxxxxxxxx kohus asja lahendada.
15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 2 2-23-10511
17. Maakohus leidis õigesti, et asjas kohaldub õigusabileping. Õigusabilepingu art 28 p 3 sätestab, et kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Art 28 p 5 sätestab, et artikli p-s 3 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel. Vaidlust ei ole selles, et laps on Xxxxxxxxx kodanik. Kuna laps on Xxxxxxxxx kodanik, allub elatise vaidlus õigusabilepingu artikli 28 punktide 3 ja 5 koosmõjus Xxxxxxxxx kohtutele. Seega ei oma praegusel juhul määravat tähtsust asjaolu, kas kostja elab hetkel Xxxxxxxxxs või Yyyyyyy, kuna ühise elukoha puudumise korral määratakse kohtualluvus lapse kodakondsuse järgi. Asjaolu, et kostja väidetavalt elab nüüd Yyyyyyyy, ei anna seega alust maakohtu määrust muuta ega tühistada.
18. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3