Obsah (14)

§ 8§ 113§ 217§ 220§ 118§ 198§ 223§ 116§ 222§ 3§ 100§ 101§ 197§ 200

2-22-5510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 31.mai 2023, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5510 Tsiviilasi OÜ Specagra h

§ 8

lg 2, §-de 76 ja 82, § 100, § 101 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel kostjalt põhivõlgnevuse 13 476 euro tasumist. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt

§ 113

lg 1 alusel viivist vastavalt arvel nr x kokkulepitule 0,2% tasumata summalt päevas. Kostja on arve allkirjastanud, et arvel toodud tingimustega nõustunud. Avaldaja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast so 01.06.2020 päevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 18 354,31 eurot, mida vähendab põhinõudeni summas 13 476 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu alljärgnevatel asjaoludel ja põhjendustel: 1)hageja on müünud kostjale oluliste puudustega randaali, mida ei saa sihtotstarbeliselt kasutada; 2)kostja on müügilepingust kehtivalt taganenud ning teinud korduvalt püüdlusi randaal hagejale tagastada, kuid hageja on selle kostja jaoks võimatuks teinud; 3)kostjal on õigus hageja nõue tasaarvestada. Kostja vastuväidete kohaselt on Hoogaste OÜ (kostja) põllumajandustoodangu kasvatamisega tegelev ettevõtte. 2018 sügisel pöördus kostja hageja poole sooviga osta majandustegevuseks randaal. Kostja käis hageja tegevuskohas 2018 lõpus hageja poolt pakutavat randaali üle vaatamas, kuid leidis, et hageja poolt pakutav randaal kostja traktorile ei sobi – randaali rull oli liiga kerge. Hageja andis kohapeal kostjale mõista, et randaal on kostjale sobiv ning randaalile on võimalik juurde lisada raskem rull, mis sobib kostja haritavale pinnasele paremini. Eeltoodu kohta edastas hageja kostjale ka 02.10.2018 hinnapakkumise (tl 62). Hinnapakkumisega hageja kinnitas, et randaal on uus (ehk varasemalt kasutamata), randaali soetamisel viib hageja läbi esmase koolituse ohutuks ja korrapäraseks kasutamiseks ning kostja saab randaali ostmisel kaasa valmistajatehase poolt koostatud tehnilise dokumentatsiooni. Ühtlasi kehtis hinnapakkumise kohaselt randaali suhtes garantii kestvusega 1 aasta ning hageja kinnitas, et omab garantiiajal võimalusi seadme remondiks ja varuosade hankimiseks. Kostja soovis osta randaali PRIA toetusest saadava rahaga ning pooltevahelise kokkuleppe järgi pidi randaali sissemaksuks olema pöördader Pöttinger Servo 35-

1. Ülejäänud osa tasumiseks lepiti kokku aeg, kui kostjale on laekunud PRIA toetus. Pooled sõlmisid 15.03.2019 liisinglepingu nr x, mille esemeks oli randaal UNIA Ares XL. Lepingujärgselt oli liisinguperiood 01.04.2019-31.03.
2. Randaal anti kostjale üle 22.04.
3. Seejuures ei teostanud hageja vastavalt hinnapakkumisele esmast koolitust randaali ohutuks ja korrapäraseks kasutamiseks ega andnud üle valmistajatehase poolt koostatud randaali tehnilist dokumentatsiooni. 28.11.2019 teavitas kostja 2 2-22-5510 juhatuse liige hageja juhatuse liiget YY Facebooki kaudu randaalil kivikaitsesüsteemis esinevast puudusest. Nimelt randaali kasutamisel liiguvad vannased töötamise käigus paigast ära, mis põhjustab ka randaali ketaste liikumist. Randaalist tehtud piltidelt nähtub, et vannased peaksid paigal püsima kohal, kust randaali värv on vannaste liikumise tulemusena maha tulnud. Selline puudus ei võimaldanud randaali sihtotstarbeliselt kasutada. Ühtlasi küsis kostja esindaja, kas vannased lähevad garantii alla ning palju läheks vannaste kummipuhvrite vahetus maksma. Hageja esindaja kinnitas 29.11.2019, et vannaste kummipuhvrite vahetamine läheb garantii alla ning palus selles osas pöörduda hageja müügiesindaja PP poole. 30.11.2019 pöörduski kostja esindaja Facebooki kaudu PP poole. 24.12.2012 andis PP kostjale märku, et vannaste kummipuhvrid on jõudnud hagejani. 26.12.2019 küsis kostja esindaja, kas kummipuhvreid on võimalik kätte saada enne 05.01.
4. PP kinnitas kostja esindajale, et kummipuhvreid on võimalik kätte saada enne 05.01.2020, kuid lõpuks sai kostja uued kummipuhvrid kätte alles 06.01.
5. Hageja vannaste kummipuhvrite vahetamiseks omapoolset abi ega juhiseid ei pakkunud, millest tulenevalt pidi kostja kummipuhvrite vahetuse teostama ise. Kostja ise pidi kummipuhvrite vahetamiseks ootama kevadet, sest randaali mõõtmete tõttu ei olnud võimalik kummipuhvrite vahetust teostada siseruumis ning õues vahetamiseks pidi kostja ootama kuiva ilma. 23.04.2020 esitas kostja hagejale arve nr x summas 13 476 eurot maksetähtajaga 31.05.
6. Muu hulgas esitati arvel järgnev tingimus: „Käesolev arve on käsitletav poolte vahel müügilepinguga, millele kohaldatakse

müügilepingu sätteid. Pooled on kokku leppinud, et arve mittetähtaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumata summalt päevas. Kaubad kuuluvad Specagra OÜ-le arve täieliku tasumiseni.“ 09.06.2020 teatas kostja hagejale e-kirja teel, et tagastab randaali hagejale, sest see on puudustega ning seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja ei olnud nõus, et peab 2-aastast randaali töötamiseks ümber ehitama, lubades hagejale randaali tagastada hiljemalt 30.06.

1. Eeltoodud avaldusega oli kostja müügilepingust taganenud. Hageja keeldus randaali tagasi võtmast. 06.05.2021 esitas Julianus Inkasso OÜ võlateatise liisingleping nr x ja arve nr x alusel nõude kogusummas 28 610,21 eurot, millest põhinõue 13 466 eurot, viivised seisuga 06.05.2021 summas 11 412,44 eurot ja sissenõudmise kulud 3 731,77 eurot. Võlateatisest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel nõue põhineb (kas liising- või müügilepingul), millal muutus nõue OÜ Specagra väitel sissenõutavaks arvestades liisinglepingus ja arvel toodud erinevaid maksetähtaegu. Pooled ei ole kokku leppinud maksetähtajas 31.05.
2. 07.05.2021 kordas kostja oma taganemisavaldust, mille ta esmakordselt saatis 09.06.
3. Kostja kordas veelkord, et randaali ei ole võimalik põllutöödeks kasutada ning lisas, et randaal seisab 2020 juunikuust. 30.05.2022 andis randaalil esinevate puuduste, tekkinud randaali kahjude ning eelduslike randaali remondikulude kohta hinnangu ekspert MM. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole randaal sihtotstarbeliselt kasutatav, et randaali vannased liiguvad töö käigus paigast ära, kinnitades seeläbi kostja poolt korduvalt hagejale edastatud seisukohta. Omamata võimalust randaali sihtotstarbeliselt kasutada ning pärast hageja aastate pikkust probleemi ignoreerimist, tegi kostja 09.06.2022 viimase katse randaal tagastada selle hageja tegevuskohta (Viljandi maakond, Viljandi vald, Järtsaare küla, Riiska, 70302) viies. Selleks kasutas kostja kraana- ja veoteenust, mida pakkus ettevõte OÜ O (registrikood x). 09.06.2022 võttis OÜ O veoautojuht randaali kostja tegevuskohast peale ning sõitis sellega hageja tegevuskohta. Jõudes hageja tegevuskohta, tegid hageja töötajad võimatuks masina tagastamise. Hageja töötajad keelasid randaali maha laadida. Kokkuvõtvalt on kostja teinud kõik endast oleneva, et sõlmitud müügilepingust taganeda ning randaal hagejale tagastada, kuid hageja keeldub alusetult randaali tagasi võtmast. Poolte tegelikust õigussuhtest nähtub, et tegemist on sisult järelmaksuga omandireservatsiooniga müügilepinguga, mitte liisinglepinguga. Vastavalt poolte kokkuleppele tuli randaali eest tasuda siis, kui Hoogaste OÜ saab PRIA toetuse. Seega on ebaselge, mis alusel on OÜ Specagra märkinud arvel maksetähtajaks 31.05.
4. Järelikult on poolte vahel sõlmitud järelmaksuga omandireservatsiooniga müügileping ja kohalduvad müügilepingu 3 2-22-5510 sätted. Kooskõlas eksperdi hinnanguga (randaali puuduse tekkimist ei saanud mõjutada randaali kasutaja) on ilmne, et randaal ei vastanud lepingutingimustele

§ 217lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Vastavalt

§ 220

lg-tele 1 ja 2 teavitas kostja 28.11.2019 hagejat randaalil esinevast puudusest ning uuris võimaluste kohta randaali parandada, täpsemalt, kas on võimalik randaali vannaste kummipuhvreid vahetada. Hageja saadetud varuosadega teostatud remont ei ole tulemust andnud ning randaali kivikaitsesüsteem ei toimi endiselt nõuetekohaselt. Kostja on hagejat puudusest korduvalt teavitanud, kuid hageja pole täiendavalt randaali puuduse osas midagi ette võtnud. Hoogaste OÜ on väljendanud 09.06.2020 e-kirjas selget soovi lepingust taganeda teatades, et: „minu mõõt on nüüd täis ja saadan randaali teile tagasi /…/“. Hageja on 09.06.2020 taganemisavalduse kätte saanud, kuid keeldunud randaali tagasi võtmisest. Seetõttu on kostja korranud oma soovi randaal tagastada oma 07.05.2021 e-kirjas. Kuivõrd hageja endiselt keeldus randaali tagasi võtmisest ilma õigusliku aluseta, lasi kostja OÜ-l Odien randaali toimetada hageja tegevuskohta. Hageja, müües kostjale puudusega randaali ning seejärel keelates kostjal randaal tagastada, rikub jämedalt

§-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet. Kostja on esitanud nõuetekohase taganemisavalduse, mille järgselt on hageja kohustatud randaali tagasi võtma. Eeltoodust tulenevalt on kostja müügilepingust kehtivalt taganenud ning hagejal on kohustus randaal tagasi võtta. Riigikohus on sedastanud, et müügilepingust tulenev tasu maksmise kohustus

§ 118lg 2 järgi on lõppenud, kui müügilepingust taganemise saab lugeda toimunuks.

Sellest tulenevalt ei ole kostjal enam kohustust randaali ostuhinda ning sellelt arvestatud viivist tasuda. Tulenevalt hageja pahatahtlikust käitumisest on kostjal tekkinud kulud, mille osas esitab kostja tasaarvestuse avalduse. Tulenevalt käesolevast vaidlusest, kuid seoses ka randaaliga, millel esineb oluline puudus, on kostja pidanud kandma mitmed kulutusi: 1)kostja on olulise puuduse kindlakstegemiseks tellinud ekspertiisi kandes ekspertiisikulusid kokku 1440 eurot; 2)kostja on pidanud randaali olulisest puudusest tulenevalt võtma advokaadi ning tasuma enne kohtumenetluse algust õigusabikulusid kokku summas 2604 eurot. Kuivõrd hageja keeldus olulise puudusega randaali tagasi võtmast, pidi kostja sõlmima teenuse osutamise lepingu transporditeenuse pakkujaga OÜ O (registrikood x) ning tasuma randaali transpordi eest 360 eurot. Täiendavalt pidi kostja tasuma OÜ-le O selle eest, et randaal pidi seisma kuni 13.06.2022 OÜ O tegevuskohas, sest OÜ-l O ei olnud võimalik randaali koheselt kostjale tagasi tuua. Eelnevast tulenevalt pidi kostja OÜ-le tasuma 216 eurot. Seega on 13.06.2022 seisuga kostjal seonduvalt randaali olulise puudusega hageja vastu nõue kogusummas vähemalt 4620 eurot. Ülaltoodust tulenevalt

§ 198

alusel esitab kostja käesolevaga hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab hageja nõude kostjale kuuluva nõudega summas 4620 eurot. Täiendavalt leiab kostja, et hagejalt ostetud randaal on puudustega, mis ei võimalda seda sihtotstarbeliselt kasutada. Kuivõrd puudus on olemuselt selline, mida kostja ei saanud randaali kasutamisega mõjutada, on ilmne, et nimetatud puudus oli randaalil olemas selle valduse üleandmise ajal. Kuna randaali pole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, ei vasta randaal lepingutingimustele. Asjaolu, et kostja on randaali vastuvõtmisaktis kinnitanud, et kaup on komplektne, tehniliselt korras ja vastab ei tähenda automaatselt, et randaalil ei esine mistahes puudust ja et kostja ei või nendele hiljem tugineda. Ilmne on, et randaalil esineb varjatud puudus. Hageja oli teadlik, millist randaali kostja vajab. Kostja teavitas hagejat juba enne randaali saamist, et randaal peab sobima kiviste põldude harimiseks ning hageja kui spetsialist soovitas asendada randaali rull raskema vastu. Seepärast on hageja poolt pahatahtlik ja meelevaldne eitada varasemaid läbirääkimisi hageja ja kostja vahel. Randaalil olevat puudust ei saanud tuvastada ülevaatuse käigus, kuna avastamine eeldas asja kasutamist. Alusetu on kostja 4 2-22-5510 etteheide, et ta ei andnud hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Lepingust taganemise osas märgib kostja, et tähtsust ei ole selles, et kostja esitas taganemisavalduse kirjalikus vormis viidates Riigikohtu seisukohale ning peab asjakohatuks hageja väidet, et taganemisavaldus tulnuks teha kahe kuu jooksul puuduste avastamisest. Arvesse peab võtma, et poolte vahel toimus suhtlus seoses randaalil esineva puudusega suuresti suuliselt ja telefoni teel, seega ei saa hageja väita, et pooltevaheline suhtlus puudus. Ka tuleb arvestada, et randaal on selline seade, mida kasutatakse ainult hooajaliselt, mis omakorda pikendab aega, millal on üldse võimalik puudust avastada. Hageja väide, et kostja ei ole andnud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega on samuti väär, sest olemuslikult andis kostja täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks sellega, et võimaldas hagejal tarnida masinale uued varuosad, et puudust kõrvaldada. Alles hiljem selgus, et puudust ei olegi võimalik kõrvaldada, sest masinat ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Ekslik on hageja käsitlus, et taganemine ilma täiendavat tähtaega andmata on välistatud, viidates

§ 223lg-le 3 ning lg 1 p-le 4.

Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja leiab, et kostja vastuväited, et randaali ostmisel pakutav randaal ei sobinud ning et hageja andis mõista vastupidist, on paljasõnaline ning tõendamata. Hinnapakkumises on lisaks välja toodud, et kauba üleandmisel koostatakse „Kauba SAATELEHT“, millega kinnitatakse seadme komplektsust ja tehnilist korrasolekut ning kauba vastavust ostja soovitule. Kostja on 22.04.2019 kauba vastuvõtmise aktiga seega kinnitanud, et kaup on komplektne, tehniliselt korras ja vastab soovitule. Samuti on täiesti asjakohatud ja otsitud kostja väited justkui hageja ei oleks pakkunud koolitust randaali kasutamiseks ega andnud üle tehnilist dokumentatsiooni. Kostja ei ole eelnimetatud etteheiteid hagejale enne vastust hagile kordagi esitanud ega soovinud koolitust/väljaõpet. Kostja on oma 28.11.2019 pöördumises märkinud, et kolmnurk kummipadjad on läbi ning küsinud, kas kummipadjad lähevad garantii alla ning palju need maksavad. Hageja kinnitas, et kummipadjad lähevad garantii alla. Sama on kostja teinud 30.11.2019 pöördumises. Hageja rõhutab, et kummipadjad on kuluvad osad ning hageja need ka tarnis. Tegemist ei ole puuduse teatega kivikaitsesüsteemis vms, millena kostja on asunud meelevaldselt kummipatjade kulumist oma vastuses käsitlema. Ka teistest kostja 13.06.2022 esitatud tõenditest ei nähtu kordagi, et kostja oleks soovinud kummipatjade vahetamist hageja poolt. Kostja etteheide hageja poolt kummipatjade kättesaamise ühepäevase viivituse osas on otsitud, tegemist oli jõulude ja aastavahetuse ajaga. 06.01.2020, mil kostja kummipadjad kätte sai, oli esmaspäev. Kostja väited, et tasuma pidi siis, kui kostja saab PRIA toetuse, on paljasõnaline ning vastuolus tõenditega. Arve allkirjastamisega on võlgnik nõustunud ka arvel toodud tingimustega ja maksetähtajaga. Seega puudusid kostja etteheited kauba osas. Hageja sai kauba kätte 22.04.2019 ja garantii kehtis tootele kuni 22.04.

1. Olukorras, kus kaup oli arve väljastamise hetkeks olnud kostja kasutuses ja käsutuses aasta, siis ilmselgelt võis kostja kasutamise käigus tekitada kahjustusi jne. Kostja on esitanud müügilepingu taganemise avalduse alles pärast seda, kui hageja on meelde tuletanud tasumata arvet ning hageja leiab, et nimetatud taganemise avaldus oli tehtud seoses suutmatusega kauba eest tasuda. Kostja ei ole tõendanud, et oleks esitanud hagejale pretensiooni hagejapoolsest lepingu rikkumisest. Kostja on esmakordselt alles 09.06.2020 esitanud vastuväite randaali mittevastavuse/puuduse kohta, tehes seda 1 aasta ja 2 kuud pärast randaali saamist ja kasutamist. Kostja poolt on ekspertiis tehtud rohkem kui 3 aastat pärast randaali kasutuses olemist teadmata, kas seda on sihtotstarbeliselt kasutatud jne. Lisaks on küsimused eksperdile suunavad ja kostjale meelepärased ning seepärast leiab hageja, et ekspertiisil pole tõendi väärtust. Vastuseks kostja väitele hageja poolt randaali mittetagasivõtmise kohta leiab hageja, et hageja ei pea võtma tagasi randaali, mis on kostja poolt kasutuses olnud rohkem kui 3 aasta, mille kohta ei ole esitatud hagejale ühtegi teadet puudustest ja palutud puuduste kõrvaldamist. 5 2-22-5510 Hageja kostja tasaarvestusavaldusega ei nõustu leides, et see ei ole kehtiv. Kuna kostjal puudus lepingust taganemise õigus ning hageja nõue kuulub rahuldamisele, siis ei ole kostja poolt kantud kulusid mitte mingil juhul põhjendatud hageja nõudega tasaarvestada ehk et kahju ei ole tekkinud hageja tõttu. Kohtu seisukoht ja õiguslikud põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Vaidlust ei ole selles, 22.04.2019 saatelehega andis hageja kostjale üle randaali UNIA Ares XL (tl 9) vastavalt 02.10.2018 hinnapakkumisele (tl 62). Pooled vaidlevad selle üle: 1)kas hageja on müünud kostjale oluliste puudustega randaali, mida ei saa sihtotstarbeliselt kasutada; 2)kas kostja on müügilepingust kehtivalt taganenud; 3)kas kostjal on õigus hageja nõue tasaarvestada.
4. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja allkirjastas küll 15.03.2019 randaali UNIA Ares XL (edaspidi randaal) ostmiseks liisinglepingu nr x (tl 3-7) ning randaal anti kostjale 22.04.2019 saatelehega nr c üle (tl 9), kuid kuna kostja liisinglepingu p 6.1 kohaseid makseid ei teinud, siis liisingleping ei jõustunud. Seega on pooltevahelise õigussuhte näol tegemist sisult järelmaksuga omandireservatsiooni müügilepinguga. Viimast kinnitab kolmnurksuhte puudumine ning hageja poolt kostjale arve nr 102032 esitamine 23.04.2020 (tl 10) vaatamata liisinglepingu lisas 1 esitatud maksegraafikule ja liisinguperioodile tähtajaga kuni 31.03.
5. Kuna liisinglepingu alusel ühtegi makset ei toimunud ja kaup oli kostja käes juba olnud üks aasta, siis leppisid pooled kokku, et hageja esitab kauba eest arve täissummas, millega kostja oli ka nõus, ning kinnitas oma nõusolekut allkirjastades arve nr 102032 (23.04.2020) digiallkirjaga. Seepärast jääb selgusetuks kostja väide, et maksetähtajas kokku ei lepitud ning kostja pole maksetähtaega arve saamisel ka vaidlustanud. Hageja on esitanud nõude kostja vastu, kuna kostja on jätnud tähtaegselt tasumata arve nr x. 4.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

§ 116

lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel ette näinud.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjeldusele ja pakendi osas.

§ 217

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ja kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja eralastele oskustele ja teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asja tavaliselt kasutatakse.

1. Kostja on väitnud, et randaal on olnud algusest peale lepingutingimustele mittevastav, kuna 6 2-22-5510 hageja poolt pakutud randaal kostja traktorile ei sobinud – randaali rull oli liiga kerge. Kostja on tõendanud, et pooled pidasid enne müügilepingu sõlmimist läbirääkimisi sobiva randaali soetamiseks (tl 152), kuid hageja kinnitusel ei ole olnud juttu sellest, kas randaali rull on kergem või raskem. Hageja osundab, et täiendavalt anti koos randaaliga kostjale viimase soovil üle lisakomplekt agressiivseid kettaid. Hageja eitab ning kostja ole ka tõendanud, et hageja oleks veennud kostjat mittesobilikku randaali ostma. Hageja tegi pakkumise randaalile ning e-kirjale on lisatud pildid pakutavast randaalist (tl 152). Samas e-kirjas sisalduva kirjelduse kohaselt on pakutaval randaalil agressiivsed kettad, kolmnurksed puksid ning U-profiil rull. Sellistele tingimustele vastav randaal ka kostja üle anti 22.04.
2. Kostja võttis küll kauba pretensioonideta vastu, kuid see ei tähenda, et kostja ei võiks hiljem vastuvõetud kauba puudustele tugineda.
3. Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimuste mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (

§ 220lg 3).

Eelpoolviidatud sätte lg 2 kohaselt peab majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja avastatud puuduse teates avastatud puudusest puudust piisavalt täpselt kirjeldama. Käesoleval juhul on kostja 28.11.2019 teavitanud hagejat, et kolmnurk kummipadjad on läbi ja küsis, kas kummipadjad lähevad garantii alla ning kui palju kummipadjad maksavad (tl 69). Viidatud e-kirjast ei nähtu nagu ka ülejäänud e-kirjadest (tl 7075), et kostja oleks teavitanud hagejat puudusest kivikaitsesüsteemis ning viidatud kirjavahetusest saab järeldada, et kummipatjade näol on tegemist kuluvate osadega ning hageja need kostjale ka tarnis. Kostja heidab hagejale ette, et hageja vannaste kummipuhvrite vahetamiseks omapoolset abi ega juhiseid ei andnud, kuid eelpoolnimetatud e-kirjavahetuses ei kajastu kostja soov kummipuhvrite vahetamiseks hageja poolt ega ka randaali kasutamise koolituseks. Kostjal on ka etteheiteid selles osas, et kummipadjad sai kostja kätte soovitust hiljem, kuid hageja on kohtu arvates usutavalt selgitanud, miks kummipadjad sai kostja kätte alles 06.jaanuaril, kuna tegemist oli jõulude ja aastavahetuse ajaga ning 06.jaanuar oli esmaspäev. Samas on kostja ise väitnud, et ootas kummipatjade vahetust kevadeni, mistõttu kummipatjade kättesaamine 05.jaanuaril ei mõjutanud kuidagi hageja poolt plaanitud kummipatjade vahetust. 7.

§ 223

lg 1 p 1 kohaselt on ostjal õigus müügilepingust taganeda, kui müüja ei ole asja parandamist või asendamist lõpule viinud, või kui see on asjakohane, ei ole teinud seda vastavalt

§ 222lg 3 esimesele ja neljandale lausele ning lg 4 teisele lausele.

Kostja on väitnud, et ta on hagejat korduvalt teavitanud sellest, et varuosadega teostatud remont ei ole tulemust andnud ning randaali kivikaitsesüsteem ei toimi endiselt nõuetekohaselt. Kuna hageja ei ole täiendavalt randaali puuduse osas midagi ette võtnud, leiab kostja, et tal on õigus

§ 223lg 1 p 1 alusel lepingust taganeda.

Hoogaste OÜ on selgelt väljendanud oma soovi lepingust taganeda 09.06.2020 (tl 78). Hageja ei eita, et on nimetatud taganemisavalduse kätte saanud, kuid keeldunud randaali tagasivõtmisest, kuivõrd on pidanud 09.06.2020 kirja randaali mittevastavuse/puuduse vastuväite esmakordseks esitamiseks. Hageja on osundanud, et 09.06.2020 e-kirja saatmise ajaks oli möödunud hageja poolt randaali saamisest ja kasutamisest 1 aasta ja 2 kuud. Kuigi vaidlust ei ole selles, et lepingust taganemise puhul on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis on vormivaba kättetoimetamisest teisele poolele, lasub juhul, kui teine pool taganemisavalduse kättesaamist ei kinnita, taganemisavalduse kättetoimetamise kohustus. Praegusel juhul kostja neid tõendeid esitanud ei ole. Seega on õigustatud hageja väide, et sai taganemisavalduse esmakordselt 09.06.2020. 8.

§ 220

lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimuste mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja 7 2-22-5510 lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Seega pidi kostja tõendama ja selgitama täpselt, et randaal on puudustega ja andma puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. Vastavasisulisi tõendeid kostja esitanud ei ole. Kostja pidi enne taganemist 09.06.2020 kõigepealt andma hagejale täiendava tähtaja väidetavate puuduste kõrvaldamiseks ning alles pärast hagejapoolset puuduste mittekõrvaldamist tekkis kostjal õigus talle randaali eest esitatud arvet mitte tasuda ja lepingust taganeda. Kui isegi lähtuda kostja väidetust, et ta enne lepingust taganemist informeeris hagejat randaali puudustest, tuleb taganemisavaldus esitada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui lepingupool sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi teada saama. Riigikohtu lahendist nr 2-18-13432 (p 18.5) tulenevalt tuleb mõistliku aja arvestamisel arvestada ka lepingurikkumise kindlakstegemisele mõistlikult kuluva ajaga. Et kostja sai enda valdusesse randaali aprillis 2019, sai ta enda väitel randaali hakata kasutama alles novembris

1. Et varuosad sai ta kätte alles 2020 jaanuaris, kuid remonditöid ei saanud teostada enne märtsi 2020, sai ta randaali uuesti proovida aprillist
2. Sellega on kostja põhjendanud taganemisavalduse esitamist alles 09.06.
3. Kuigi ilmastikuolud võivad olla erinevatel aastatel erinevad, on väheusutav, et kostja soetab endale põllutöömasina, mida ta lähema poole aasta jooksul ei kasuta. 09.06.2020 taganemise teates on kostja märkinud ainult üldsõnaliselt, et randaal ei tööta, kuid millised detailid on katki, millised vajavad remonti, pole arusaadav. Randaalile kehtis kuni 22.04.2020 garantii ning selle ajani oli kostjal õigus lasta randaali remontida ja parandada, mida kostja ei teinud. Kostja on korranud 07.05.2021 oma taganemisavaldust (tl 80), kuid nimetatud e-kirjadest ei nähtu kostja nõue teostada randaali remont. Kostja viitab küll oma 20.04.2021 kirjas soovile randaal tagastada – „Randaali ma tahan tagastada teile, nagu olen seda aasta otsa teile rääkinud, sest kivi kaitse süsteem ei tööta“ (tl 152), kuid hageja kostja vastavat tegevust (rääkimine aasta otsa) ei kinnita.
4. Hageja on kohtu arvates põhjendatult tuginenud sellele, et kui randaal ei olnud sihtotstarbeliselt kasutatav, siis mõistlik isik oleks mõistliku aja jooksul koheselt vastava pretensiooniga hageja poole pöördunud. Mõistlik isik ei oleks ka allkirjastanud sellisel juhul 23.04.2020 arvet nr x. Kostja, kelle valduses ja kasutuses oli randaal pärast selle üleandmist aasta, on alles 09.06.2020 asunud väitma, et randaal ei tööta ning soovinud seda tagastada. Ka pärast 09.06.2020 kirja kasutas kostja randaali edasi kuni 07.05.2021 korduva teate edastamiseni ning 09.06.2022 randaali tagastamise soovini. Kostja väitele, et randaali ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, räägib vastu tema enda kinnitus, et kasutas randaali ca 50 hektari harimiseks.
5. Kostja on esitanud eksperti hinnangu 30.05.2022 randaalil esinevate puuduste, tekkinud kahjude ja eeldatavate remondikulude kohta (tl 82-104). Kohus nõustub siin hagejaga, et ekspertiis on tehtud rohkem kui kolm aastat pärast randaali saamist ja selle kasutamist ning teadmata on, palju ja kuidas on randaali kasutatud. Ekspert on tuvastanud hulgaliselt loomulikust kulumisest tekkinud kahjusid, kuid puudub selgus, kas kostja on rikkunud garantiitingimusi, sh on teadmata, milliseid parandusi ja kuidas on randaalile teostatud, kas kahjustused on tekkinud mittenõuetekohasest kasutamisest, hoolduse või remondi teostamata jätmisest jne.
6. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja poolt ei ole tõendatud ühtegi olulist lepingu rikkumist hageja poolt

§ 116lg 2 alusel.

Võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3kohaselt võlasuhe võib tekkida 8 2-22-5510 mh lepingust.

Vastavalt

§-dele 76 ja 82 tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja võlgnevust ei tasunud ning kohustuse mittetäitmisega rikkus seega poolte vahel sõlmitud lepingut

§ 100

mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

§ 100

tähenduses, siis on võlausaldajal õigus

§ 101

lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja

§ 101

lg 1 pst 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. 12.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvel nr 102032 on märgitud, et pooled on kokku leppinud, et arve mittetähtaegsel tasumisel on müüjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumata summalt päevas. Avaldaja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajale järgnevast so alates 01.06.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 18 354,31 eurot, mida vähendab põhinõudeni summas 13 476 eurot. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 13. Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse

§ 198

alusel 4404 euro nõudes, kuna kostja on tellinud ekspertiisi, pidanud võtma endale advokaadi ning kandma täiendavaid kulusid seoses hageja poolt randaali tagasivõtmisest keeldumisega. Tasaarvestuse läbiviimise eelduseks on tasaarvestuse õiguse tekkimine, kuna tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui isikute vahel tekivad vastastikused samaliigised nõuded

§ 197

lg-s 1 kirjeldatud viisil ning tasaarvestuse teostamiseks peab üks isikutest tegema tasaarvestuse avalduse. Samas

§ 200

on sätestanud tasaarvestuse piirangud ning antud sätte lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Sellisteks vastuväideteks saavad olla vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda. Kuna kohus on tuvastanud, et kostjal puudub lepingust taganemise õigus ning pooltevaheline leping on kehtiv, ei ole kostja poolt kantud kulud põhjendatud hageja nõudega tasaarvestada. Eeltoodust lähtudes on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2. Hageja on esitanud 13.04.2022, 25.04.2023 ja 28.04.2023 menetluskulude nimekirjad. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud 1400 euro suuruse riigilõivu ja 2105,23 euro suuruse lepingulise esindaja kulu. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ja OÜ Specagra on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
3. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 11 tunni ja 40 minuti ulatuses tunnihinnaga 110 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuta 9 2-22-5510 kokku summas 2105,23 eurot. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 1400 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
4. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja menetluskuludele ning TsMS § 175 lg 11 alusel võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud vastavad eeltoodule ning peab põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks kokku 11 tunni ja 40 minuti ulatuses kokku summas 2105,23 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1400 euro suurune riigilõiv ja 2105,23 euro suurune lepingulise esindaja kulu ehk kokku 3505,23 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr x viitenumbriga x.
5. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis kohus neid kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2024 otsusega: RESOLUTSIOON
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.05.
3. a otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja viivise põhivõlga ületavas osas (resolutsiooni p 3).
4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 2.
5. Rahuldada OÜ Specagra hagi. 2.
6. Välja mõista Hoogaste OÜ-lt OÜ Specagra kasuks põhivõlg 13 476 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 13 476 eurot. 2.
7. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud OÜ Hoogaste kanda. 10 2-22-5510 2.
8. Mõista OÜ-lt Hoogaste SPECAGRA OÜ kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 1210 eurot. 2.
9. Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Hoogaste tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1210 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10. Rahuldada OÜ Hoogaste apellatsioonkaebus osaliselt. 11