Obsah (7)

§ 141§ 44§ 45§ 121§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1061 Määruse kuupäev 30. juuni 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Xi kaebus Kastre Vallavalitsuse 7. märtsi 2024. a korralduse nr 1

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega soovis vaidlustada detailplaneeringut nr 21027DP1 Savitööstuse maaüksusele katastritunnusega nr 92101:001:1230 (õige nr on 29101:001:1230). Kaebuse kohaselt asub maaüksus Natura ning linnu- ja looduskaitse lähialal ning keskkonnamõjude hindamine on tehtud väga puudulikult, valel ajal ja valedel alustel. Kaebaja taotleb, et planeering loetaks õigustühiseks ja kogu maatükil toimuv tegevus ebaseaduslikuks.
3. Kohus jättis
4. aprilli
5. a määrusega Xi kaebuse käiguta, kohustades kaebajat selgitama kaebuse eesmärki ning täpsustama, millist haldusakti või toimingut ta kaebusega vaidlustab ning milliseid tema õigusi on Kastre vald riivanud. 3-24-1061
6. X esitas
7. aprillil 2024 kaebuse täienduse, milles taotleb Kastre Vallavalitsuse
8. märtsi
9. a korralduse nr 132 tühistamist. Kaebaja selgitas, et vaidlusobjektiks asuval kinnistul alustati
10. jaanuaril 2023 raadamist ning pärast raadamist toimuvad krundil maa- ja tee-ehitustööd. Keskkonnamõjude eelhindamine tehti
11. veebruaril
12. Kaebaja ei mõista, millist mõju hinnatakse, kui seisund on muudetud ja pinnast on teisaldatud. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Praegu toimub ehitustegevus ilma kehtiva detailplaneeringu ja ehituslubadeta. Ilmselgelt on keskkond, mille mõju hinnatakse, pöördumatult kahjustatud. Kaebaja on pöördunud ehitustegevuse keelamiseks korduvalt haldusorgani poole. Kahjuks ei ole haldusorgan kuulda võtnud ja praeguse planeerimismenetluse eesmärk on seadustada planeeringu taotleja omavoli kinnistul. Kaebaja leiab, et antud tegevus ja haldusorgani tegevusetus toob vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise ning järgnevad menetlustoimingud on eesmärgipäratud. Praegune olukord riivab kaebaja omandiõigust ning õigust kvaliteetsele elukeskkonnale ja õigust perekonna elu kaitsele, samuti suureneb valgusreostus ja müra. KOHTU SEISUKOHT
13. Kastre Vallavalitsuse
14. märtsi
15. a korraldusega nr 132 võeti vastu Savitööstuse ning selle lähiala katastriüksuste detailplaneering. Sama korraldusega korraldati detailplaneeringu avalik väljapanek alates
16. märtsist kuni
17. aprillini
18. Kohus võtab Kastre Vallavalitsuse
19. märtsi
20. a korralduse nr 132 avalikult kättesaadavast Kastre valla dokumendiregistrist haldusasja materjalide juurde.
21. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. 5.
22. Kastre Vallavalitsuse
23. märtsi
24. a korraldus nr 132 on detailplaneeringu vastuvõtmise otsus. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega ei otsustata detailplaneeringu lõpliku sisu üle ning selles menetlusetapis pole ka kindel, kas planeering üldse kehtestatakse. Detailplaneeringu vastuvõtmisele järgnevad konsultatsioonid avalikkusega (vt PlanS §-d 135–137). Kui vald avalikul väljapanekul esitatud seisukohti ei arvesta, tuleb esitada detailplaneering heakskiitmiseks Regionaalja Põllumajandusministeeriumile, kus kontrollitakse detailplaneeringu vastavust õigusaktidele (vt PlanS § 138 lg-d 1, 2 ja 4). Detailplaneering muutub kehtivaks haldusaktiks detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisel (PlanS § 139). Seejärel on igal isikul õigus pöörduda detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest (

§ 141

). Tegemist on nn populaarkaebuse esitamise õigusega, sest detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale võib kaebuse esitada ka üksnes avalikes huvides, mitte kaebaja enda subjektiivse õiguse kaitseks. 5.2. Seevastu detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse osas populaarkaebuse esitamise õigust ei ole. Seepärast kohaldub üldsäte, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1).

5.

1. Kastre Vallavalitsuse
2. märtsi
3. a korraldus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Menetlustoimingute kohtus vaidlustamise õigus on piiratud. Menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse juhul, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata hiljem antavast 2 3-24-1061 haldusaktist (s.o detailplaneeringu kehtestamise otsusest), või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise (

§ 45lg 3).

Seepärast on detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse kohtus vaidlustamine võimalik üksnes juhul, kui see otsus riivab kaebaja subjektiivset õigust ning kui juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis on tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-23-555, p 10). Kaebaja ei saa praeguses menetlusetapis kaitsta avalikku huvi, sh keskkonda. 5.
3. Kaebaja on märkinud, et tema elukoht asub planeeringuala läheduses ning ta on üldsõnaliselt väitnud, et detailplaneeringu vastuvõtmise otsus rikub tema omandiõigust, õigust kvaliteetsele elukeskkonnale ja õigust perekonna elu kaitsele, samuti suureneb valgusreostus ja müra. Kaebusest ega Kastre Vallavalitsuse
4. märtsi
5. a korraldusest siiski ei nähtu, et vald oleks teinud senise planeerimismenetluse käigus selliseid ilmselgeid menetlusvigu, mis vältimatult tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise ja kaebaja õiguste rikkumise. Kastre Vallavalitsuse
6. märtsi
7. a korralduses märgitu kohaselt küsiti „Kastre vallas Aardlapalu külas Savitööstuse detailplaneeringu eelhinnangu“ koostamise käigus Keskkonnaametilt arvamus ning Keskkonnaameti
8. veebruari
9. a kirja põhjal tehti
10. veebruaril 2024 eelhinnangus täiendused ja täpsustused. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et planeeringus kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ei ole otstarbekas. Detailplaneeringu menetluses KSH algatamata jätmine on kohtupraktika kohaselt kohtus vaidlustatav juhul, kui planeeringuga kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 loetletud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Sellisel juhul oleks KSH algatamata jätmine ilmne ja oluline menetlusviga, sest haldusorganil puudub nimetatud normi alusel hindamisruum keskkonnamõju olulisuse või strateegilise hindamise vajalikkuse üle (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-11, p 15). Kuna praeguses asjas ei nähtu, et tegemist oleks KeHJS § 6 lg-s 1 sätestatud tegevustega, ei oleks KSH algatamata jätmine ilmne ja oluline menetlusviga. Kaebajal on õigus vaidlustada valla hinnangut keskkonnamõju olulisusele ja KSH algatamata jätmist detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustades. 5.
11. Kaebaja väitel toimub detailplaneeringu alal ebaseaduslik ehitustegevus ning vald pole vaatamata kaebaja korduvatele pöördumistele ehitustegevust keelustanud. Kaebaja hinnangul toob ebaseaduslik ehitustegevus ja valla tegevusetus vältimatult kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Kohus kaebaja hinnanguga ei nõustu, sest kinnistul väidetavalt toimuv tegevus ei mõjuta detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust. Ehitusseadustiku rikkumise korral on kaebajal õigus esitada vallale riikliku järelevalvemenetluse alustamise taotlus (vt ehitusseadustiku § 130 lg 2). Kaebaja ei ole praeguses asjas väitnud, et ta sooviks vaidlustada valla tegevust, mis jääb väljapoole detailplaneeringu vastuvõtmise otsust.
12. Seega on kaebaja pöördunud praeguse kaebusega kohtu poole ennatlikult. Kaebajal tuleks ära oodata detailplaneeringu menetluse lõpptulemus.
13. Kuna kaebajal puudub detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus, tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

3 3-24-1061 Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Praeguses asjas kohtusse pöördumine ei mõjuta ka kaebaja õigust vaidlustada hiljem võimalikku detailplaneeringu kehtestamise otsust. 8. Kaebuse esitamisel tasutud (

§ 104lg 5 p 2).

riigilõiv summas 20 eurot tagastamisele ei kuulu 9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4