Obsah (4)

§ 180§ 288§ 289§ 175

Kriminaalasi nr 1-23-3346 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-3346 (22278001548) Kohtunik M

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Aivars Patmalniksilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1230 eurot ja kohtueelses menetluses teostatud ekspertiisi tasu summas 61 eurot ning määratud kaitsjale tasutud tasu summas 72 eurot. 4.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1363 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

1. Selgitusse tuleb märkida „1-23-3346, menetluskulud, Aivars Patmalniks“.
2. Kohustuse mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
3. Aivars Patmalniksit süüdistatakse selles, et tema 07.07.2022 kella 14.30 paiku Tartumaal, Tartu vallas, Pataste külas, Jõhvi-Tartu-Valga 105-106 kilomeetril, ei olnud mootorsõidukit Toyota Hilux reg nr XXX juhtides piisavalt tähelepanelik ja ettevaatlik ega veendunud enne manöövri sooritamist manöövri ohutuses, ei hoidnud vasakpöörde sooritamisel piisavalt pärisuunavööndi vasakusse äärde, vaid pöörderaadiuse suurendamiseks pööras sõidukit paremale, mille tulemusena sulges tee temast paremalt möödasõidule asunud mopeedile Intermoto R15 reg nr XXX, mida juhtis A. U.. Mopeed põrkus vastu Toyota Hiluxi parempoolset esiust ja -tiiba, mille tagajärjel sai A. U. tervisekahjustused, mis on eluohtlikud: vasaku reieluu kaugmise otsa lahtine, killustunud, nihkega murd, mis ulatus põlveliigesesse ning vasaku rangluu keskosa kinnine nihkega murd. Oma tegevusega rikkus Aivars Patmalniks liiklusseaduse (LS): § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; § 18 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; § 48 lg 1 nõudeid, mille kohaselt enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. 2
4. Seega pani Aivars Patmalniks süüdistuse kohaselt toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. II Kohtu hinnang faktilistele asjaoludele
5. 07.09.2022 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse (tl 27) kohaselt lõpetati väärteomenetlus alljärgnevas sündmuses: 07.07.2022 kell 14:43 ajal toimus liiklusõnnetus Tartumaal Jõhvi-Tartu-Valga maantee 15-106 kilomeetril, kus Aivars Patmalniks juhtis mootorsõidukit Toyota Hilux reg-nr XXX. Vasakpöörde sooritamisel ei veendunud manöövri ohutuses, ei suundunud aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale ja manöövri käigus liikus paremale poole tee äärde, mistõttu keeras ette paremalt poolt möödasõidul olnud mopeedile Intermoto R15 registreerimisnumbriga XXX. Kokkupõrke tagajärjel sai vigastada mopeedi juhtinud A. U.
6. Lõpetamise määrusest nähtub seegi, et kannatanu kehavigastuste kindlakstegemiseks määrati ekspertiis ja valminud ekspertiisi kohaselt põhjustasid kannatanul esinevad kehavigastused eluohtliku tervisekahjustuse. Sellest tulenevalt esinesid asjas kuriteo tunnused ja kohtuväline menetleja otsustas väärteomenetluse lõpetada.
7. Väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 28) kinnitab esmalt väärteoetteheites ja ka süüdistuses märgitud teo toimepanemise umbkaudset aega ja kohta. Vaatlusprotokolli on sündmuse toimumise ajaks märgitud 14.43, mis jääb süüdistuses märgitud „kella 14.30 paiku“ raamesse. Kohaks on märgitud Pataste küla, Tartumaa, Jõhvi-Tartu -Valga 105 km.
8. Veel saab vaatlusprotokollist sedastada ja tuvastatuks lugeda järgmist. Liiklusõnnetus toimus tasasel põhimaanteel, millel on püsikate, tee oli korras ja kuiv. Ilmastikutingimused olid selged, õnnetus toimus valgel ajal. Teelõigul ei olnud mingeid erielemente ja teel oli lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Õnnetuses osalesid kaks sõidukit, kaks inimest, kellest üks sai vigastada.
9. Vaatlusprotokollile lisatud liiklusõnnetuse skeemi alusel saab tuvastada, et tegemist on kahesuunalise liiklusega sõiduteega, kus suunavööndeid eraldab teekattemärgis katkendjoon. Maantee oli õnnetuse kohas 7,85 meetrit lai, seda siis mõõdetuna sõidutee Tartu suuna vastassuunavööndi äärt tähistavast teemärgisest ehk pidevjoonest kuni pärisuunavööndi teepeenrani. Tartu suuna pärisuunavööndi sõidutee pidevjoonest kuni teepeenrani on 0,65 meetrit. Katkendjoonest teepeenrani on pärisuunavööndis 4,25 meetrit, ehk siis pärisuunavööndi laiuseks on u 3,6 meetrit.
10. Asjas on 07.07.2022 koostatud teinegi vaatlusprotokoll (tl 31). Nimetatud vaatlusprotokollist saab kinnitust juba tuvastatule. Õnnetus toimus põhimaanteel, mis on püsikattega, kuiv ja sõidukorras. Nähtavus on väga hea, tee ääred on hooldatud ning sõidutee on umbes kilomeetri pikkuselt nähtav, sirge ja tasane. Sõidutee laius on ca 8 meetrit, ühe sõidusuuna sõidurea laius on 3,6 meetrit. Pidurdusjälgi teekattel näha ei ole.
11. Nimetatud vaatlusprotokollile on lisatud ka fotod sündmuskohast. Fotode põhjal saab tuvastatuks lugeda lisaks eelnevale ka seda, et õnnetuspaiga kõrval asub ehitusplats, näha on ekskavaatorit ja veel ühte ehitusmasinat.
12. Pildid Toyota Hiluxist kajastavad ehk kõige objektiivsemalt toimunud õnnetust. Näha on, et õnnetuse tagajärjel on kannatada saanud auto parempoolne uks ja poritiib, samas esituli ja esistange on praktiliselt kahjustusteta. Plastmassist esistange ei ole auto kere küljest lahti. Seega pidi kokkupõrge auto ja mopeedi vahel toimuma piisavalt suure nurga all, et mopeed põrkus autost eemale, mitte ei libisenud mööda külge kuni esistange ja esituleni välja. See, et 3 kokkupõrge toimus nurga all, on tuletatav ka sellest, kui sügavalt on mopeed muljunud auto poritiiba. Poritiib on silmnähtavalt muljutud ja ka väga tugevast materjalist autovelg on mõlgiga.
13. Kohtus andsid ütlusi kannatanu ja süüdistatav.
14. Kannatanu pidi 07.07.2022 minema Elvasse sõbrale sünnipäevale. Sõitma asus ta lõuna paiku Jõhvist mööda Tartu-Valga maanteed XXX kuuluva mopeediga Intermoto R
15. Ilm oli ilus, tee kuiv. Mopeedi kasutab ta igapäevaselt, käib kalal ja on sellega Eesti läbi sõitnud. Ta kasutas turvavarustust, tal olid kiiver, kindad, sõidusaapad ja tagi. Ta sõitis 55 km/h, kuigi mopeedi dokumentide järgi pidanuks masina maksimumkiirus olema 45 km/h.
16. Mingi hetk möödus temast Toyota Hilux ja otsis kannatanu sõnul kohta, et ümber keerata. „Ilusti ta läks must mööda, siis hakkas seal tuterdama keset teed. Mulle pani vasakpoole kinni, see auto on igavene pikk kolakas, mõtlesin, et lähen tagantpoolt mööda, aga tema pani naksti nina ette mul.“. Kannatanu ei osanud öelda, kui palju oli ajavahe möödasõidu ja avarii vahel. Pärast prokuröri täpsustavat küsimust kordas kannatanu ennast: „Ta hakkas tagasipööret tegema, tee oli kitsas, ta võttis suurema kaarega, jäi mulle jalgu. Ma mõtlesin, et ma vasakult poolt mööda ei saa minna, lähen tagant, aga see keeras ninaga ette. /…./ suunatuli vilkus./…/ Vasakule. /…/ Ta oligi tegelikult ära pööranud peaaegu, sellepärast ma ei saanudki vasakult poolt mööda minna, auto nina eest, läksin tagantpoolt. Ta võttis suurema kaare, sellepärast ma sinna otsa sisse sõitsingi. See käis kähku, ei oska seletada.“
17. Kuivõrd kannatanu ristküsitlemine toimus kaugülekuulamise teel ja kannatanu oli ärritunud ja pika ning segasevõitu jutuga, tegi kohus pausi ja arutas menetlusosalistega ristküsitluse edasist käiku, sest kannatanust oli kohati väga rakse aru saada. Pärast mõningast pausi otsustati siiski jätkata ja kannatanu selgitas järgmist (koos prokuröri küsimustega): „Mis see Toyota Hilux selleks tegi, et pöörata suurema kaarega? Ta hakkas keerama, ei keeranud välja, võttis rohkem, et rohu pealt keerata. Kas ta sõitis selleks edasi, külje peale, tagasi? Ta tegi tagasipööret Mustvee poole. Muidu läks Tartu pole, mingist teeotsast sõitis mööda vist. Kui te ütlesite, et teile tundus, et teie saate paremalt poolt mööda sõita, oli nii? Nojah, ta oli vasaku poole juba kinni pannud, nina otsa oli ära pööranud, tahtsin paremalt minna. Aga see hull võttis uuesti suurema kaare. Miks ei saanud paremalt mööda sõita? Sest ta pani oma nina ette mulle, kurat võtaks. Kas teie pidurdada ei saanud oma mopeedi? Mul oli 3 meetrit pidurdusmaad ainult. Kas teil oli võimalik üldse pidurdada või ei olnud võimalik pidurdada? Ei olnud võimalik. Ainuke võimalus oleks lepikusse sõita. Ja teie sõitsite oma sõnade kohaselt kuhu kohta Toyota Hiluxile sisse? Esiratta koopasse.“
18. Pärast prokuröri küsimusi ja kannatanu antud vastuseid soovis kaitsja siiski, et kannatanu paremini selgitaks õnnetuse täpseid asjaolusid ja joonistaks õnnetusest skeemi. See aga ebaõnnestus, sest kannatanul oli käsi kipsis ja ta ei saanud joonist teha. Seejärel soovis kaitsja saada selgitusi vastuolude osas, mis ilmnesid kannatanu kohtus antud selgituste pinnalt, sest kohtueelses menetluses antud ütlustes kirjeldas kannatanu õnnetust teist moodi.
19. Nimelt selgus, et kannatanu kuulati kohtueelses menetluses esimest korda üle 15.07.2022, ehk kaheksa päeva pärast õnnetust. Siis selgitas ta õnnetuse asjaolusid järgnevalt: „Nägin kastiga Toyotat ees tagasipööret tegemas, suund oli sees. Oli juba ära pööranud ja siis nägin seismas. Enne seda oli Toyota minust mööda sõitnud. Minuga võrreldes oli Toyota risti sõiduteel, kui ta tagurdas. Mul oli 3 meetrit ruumi pidurdamiseks ja siis ma sõitsingi talle taha rattakoopasse.“ 4
20. Kuivõrd ta oli just kohtus prokuröri küsimustele vastanud, et sõitis sisse auto paremasse esiratta koopasse, oli vastuolu ilmselge. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et niimoodi ta õnnetust tol hetkel mäletas ja politseinikele ka rääkis. „Siiamaani oli mul meeles, et tagaratta koopasse sõitsin. Siis ma võtsin advokaadi, kes näitas mulle pildilt, et esirattasse olen pannud.„
21. Kaitsja püüdis saada selgust, et miks kannatanu kohtus mäletab paremini õnnetuse toimumist kui kaheksa päeva pärast õnnetust. Selget vastust sellele kannatanu ei andnud. Ka ei suutnud kannatanu selgelt selgitada, mis toimus teisel ülekuulamisel. Ta suutis selgitada vaid, et esimesel korral kuulati ta üle haiglas, teisel korral juba kodus. Lõpuks peatas kohus kannatanu kaugülekuulamise teel toimuva ristküsitluse ja kokku lepiti, et ristküsitlemist jätkatakse, kui kannatanu on paranenud ja saab tulla kohtusaali ütlusi andma.
22. 11.01.2024 toimunud istungil oli kannatanu kohtusaalis kohal ja kaitsja sai jätkata tema ristküsitlemist. Kuigi ka sel korral skeemi joonistamine ebaõnnestus, selgitas kannatanu, kuidas tema arvates õnnetus juhtus: „Vasakul auto, vasakud suunatuled sees, et teeb tagasipööret. Mina möödusin paremalt, aga tema keeras mulle paremale ette. Temal põlesid kogu aeg vasakud suunatuled.“
23. Kaitsja jätkas küsimustega, mis puudutasid kohtueelses menetluses antud ütlusi. Selgus, et esimest korda andis kannatanu ütlusi taastusravikeskuses, siis oli kirja pandud vaid kolm rida. Teisel korral kuulati ta üle kodus, siis oli ta purjus. Küll aga on ta tutvunud kriminaaltoimikuga ja näinud selles olevaid pilte.
24. Prokuröri täpsustavatele küsimustele vastates kordas kannatanu üle, et politseile andis ta ütlusi purjus peaga ja seepärast sai protokolli kirja, et ta sõitis sisse vasakusse tagumisse rattakoopasse. Lõpuks tunnistas kannatanu kohtusaalis seda, et ta ei oska öelda, kuhu ta täpselt õnnetuse ajal autole otsa sõitis (algab prokuröri küsimusega): „Teid on üle kuulatud kahel korral. Kas Te täna oskate öelda, kuhu Te täpselt autole sisse sõitsite? Ei oska öelda.“ Veel püüdis prokurör selgust saada, kas kannatanu üldse mäletab, kus ja kuna teda üle kuulati ja selgus, et ka seda kannatanu tegelikult ei mäleta, sest kuigi ta ütles, et teda kuulati üle kodus ja ta oli purjus, siis tegelikult kuulati ta üle Jõhvis.
25. Kannatanu ütlustes on seega mitmeid vasturääkivusi ja kindel pole seegi, kas kannatanu kohtusaalis küsimustele vastates andis vastuseid selle pinnalt, mida ta sündmusest tegelikult mäletas või selle pinnalt, mida ta mäletas toimikus nähtust. Vaatamata sellele leiab kohus, et kannatanu ütlustest saab tuvastada järgmisi olulisi detaile.
26. Esiteks on asja lahendamise seisukohalt oluline, et kannatanu kandis sõites turvavarustust. Kuigi turvavarustusest ei ole sündmuskohal kahjuks tehtud ühtegi pilti, saab kannatanut uskuda, kui ta ütleb, et ta seda kasutas. Usutav on ka see, et kannatanu seda mäletas, mitte ei meenutanud toimikus nähtut, sest esiteks ei olnud toimikus turvavarustusest pilte ja teiseks kasutas ta ilmselt turvavarustust kogu aeg, kui mopeediga sõitma läks ja see oli tema jaoks tavapärane. Etteruttavalt võib öelda sedagi, et tegelikult kinnitab turvavarustuse kasutamist kaudselt ka süüdistatav, kes väitis, et kannatanu ei lubanud endal kiivrit peast võtta.
27. Teiseks saab kannatanu ütluste pinnalt paika panna ja lugeda tuvastatuks tema sõidukiiruse õnnetuse toimumise hetkel. Ta sõitis enda sõnade kohaselt täisgaasiga ja kiiruseks oli 55 km/h. Pidurdada ta enne õnnetust ei jõudnud. Sõitis täisgaasiga, sest oli kindel, et saab mööda.
28. Kolmandaks saab olla veendunud selles, et kannatanu tundis, et tal ei jäänud aega õnnetusele reageerimiseks. Eluliselt on usutav, et inimesele jääb sisse selline tunne sõltumata sellest, mida ta edasi mäletab või mitte. Usutav on seegi, mida kannatanu väidab, et pärast kokkupõrget oli ta teadvusetu, tal oli pilt eest, nagu ta ise rõhutas.
29. Kui nüüd tõlgendada süüdistatava kasuks asjaolud, et kannatanu ei pruukinud kohtusaalis ütlusi andes mitte meenutada toimunut, vaid hoopis rääkis seda, mida ta toimikust oli näinud ja 5 koos advokaadiga arutanud, siis esialgu rohkem kannatanu ütluste pinnalt tuvastada võimalik ei ole.
30. See aga ei tähenda, et sündmust ei ole võimalik taasluua, sest süüdistatava ütluste pinnalt on võimalik aru saada, mis täpselt juhtus.
31. Samas tuleb kohe ära märkida, et esmasküsitluse voorus süüdistava vastused kaitsja küsimustele ei riimunud kannatanu ütlustega selles, et ta oleks vahetult enne vasakpöörde sooritamist korraks paremale keeranud. Küll aga selgus prokuröri küsimustele vastates, et süüdistatav siiski selle paremale pööramise vahetult enne vasakpööret tegi. Süüdistatav sisuliselt varjas seda asjaolu kaitsja küsimustele vastates, kuid kuna ta oli kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana ülekuulamisel seda siiski tunnistanud, siis sai prokurör selle vastuolu kohtuistungil esile tuua ja selle tulemusena tunnistas süüdistatav paremale pööramist. Kui see asjaolu siiski kohtuistungil selgus, asusid nii süüdistatav ja ka kaitsja selle asjaolu tähtust pisendama. Oli selge, et nii süüdistatav kui ka kaitsja mõistsid, et sooritades enne vasakpööret pöörde paremale, süüdistatav eksis ja võis põhjustada õnnetuse.
32. Süüdistatav kirjeldas sündmust selliselt.
33. Liiklusõnnetus juhtus 07.07.2022, ta sõitis Ahtmelt Tartu poole, sõit enne liiklusõnnetust kestis umbes 10–15 minutit, sõitis pärast lõunat, 14–15 paiku. Autosid oli üsna vähe, sõitis umbes 95 km/h. Mitte väga kaua enne kokkupõrget nägi kannatanut enda ees ja tegi temast möödasõitu kiirusega 95 km/h. Kui sõitis mööda, nägi teda tahavaatepeeglist, ta oli tee peal, vähemalt 50 meetri kaugusel. Möödasõidul oli süüdistataval plaanis manööver, pidi sõitma vasakule. „Sõitsin umbes selle kohani, kus pidin vasakule pöörama, vähendasin kiirust. Enne seda vasak suunatuli sisse, siis valmistusin vasakpöörde tegemiseks, pidurdasin, kuid sõiduk liikus veel veidi edasi. Tundsin lööki parema külje ukse pihta eestpoolt ja paremasse esikoopasse.“ Vasakule ta pöörata ei jõudnudki.
34. Süüdistatav joonistas õnnetusest kaitsja palvel ka skeemi, et millises asendis oli tema auto vahetult enne kokkupõrget ja kokkupõrke hetkel ning millises asendis oli motoroller (tl 77). Lisaks selgitas süüdistatav, et sõitis Tartu poole, pööras vasakule, sest seal töötasid tema inimesed, mistõttu pidi sinna sõitma. Kui püüdis vasakpööret teha, tundis lööki paremas küljes.
35. Lisaks joonistas süüdistatav joonisele sõiduvööndeid eraldava katkendjoone ja paremale pidevjoone. Kaitsja küsimusele, et kui pikk vahemaa oli süüdistatava auto ja pidevjoone vahel, vastas süüdistatav, et ta oli pidevjoonele lähemal kui katkendjoonele. „Auto laius 2,20 cm, siis vahemaa u 60 cm parempoolse jooneni“. Vaatas kõikidesse peeglitesse, motorollerit nägi tahavaatepeeglist, „roller oli minu auto taga“.
36. Nii nagu öeldud, siis prokuröri küsimustele vastates oli süüdistatav sunnitud olukorda kirjeldama mõnevõrra teisiti. Kuivõrd asjas on oluline, kuidas süüdistatav vastuolule reageeris ja kuidas hiljem seda pisendada püüti, lisab kohus alljärgnevalt kohtuistungiprotokollist sõna sõnalt prokuröri ja kaitsja küsimused ja süüdistatava vastused nendele. „Prokuröri küsimused süüdistatavale ja süüdistatava vastused prokurörile. Olite sõitnud u 10–15 minutit enne manöövri sooritamist? Jah. Kuhu Te täpselt pööret teha soovisite? Kas seal oli kõrvaltee? Seal oli mahasõit, mis viis vundamendini, mida ehitas firma, kus ma töötan. Seal on elektriliin. Konkreetset kõrvalteed seal ei ole autodele? Spetsiaalselt ehitatud mahasõit. Prokurör:

§ 288

lg 9 p 2 alusel palun luba näidata süüdistatavale toimikust lk 3 ja 4, mis on sündmuskoha vaatlusprotokoll. Lisad, mis on antud üle kohtule. Saaksin süüdistatavat küsitleda. 6 Näitan Teile kaardi väljatrükke. Saate joonisest aru? Jah. Neil politsei väljatrükkidel kokkupõrkekoha juures ma ühtegi kõrvalteed ei näe. Näidake kohta, kuhu pöörata soovisite. /näitab joonisel/ Seal vahetatakse poste. Postide demonteerimiseks ja monteerimiseks on ehitatud ajutised teed, elektrijuhtmed on näha. See ei ole tavaline maantee, kus sõidaksid ka teised autod? Ei ole. Kannatanu ütles istungil, et seal ei olnud teed, kuhu auto saaks vasakpööret teha. Kas saan õigesti aru, et sõitsite metsa alla mingi sihi peale? Ametlikku autoteed seal ei ole? Seal seisid ehitusmasinad, ametlikku teed seal ei ole. Ütlesite, et panite sisse suunatule, asusite vasakule pöörama. Kas tegite pärast vasaku suunatule sissepanemist veel mingeid manöövreid autoga selles kohas? Ei. Kas Te autot nihutasite veel mingis muus suunas peale selle, et soovisite vasakule pöörata? Ei Prokrör:

§ 289

alusel palun avaldada süüdistatava kohtueelses menetluses 04.11.2022 antud ütlustest, mil ta kahtlustatavana üle kuulati, need ütlused, mis on vastuolus tema poolt täna kohtus antud ütlustega selles osas, kas kahtlustatav tegi pärast vasaku suunatule sissepanemist veel mingeid manöövreid või pöördeid. Soovin avaldada toimikus lk 35, rida 9 lause, mis algab sõnaga „selleks“ Kokku 3 lauset. Viimane lause lõpeb sõnaga „vasakule“. Kaitsja: mina ei näe vastuolu. Süüdistatav räägib sellest, mis on kirjas. Prokurör küsis, kas tegite veel manöövreid pärast vasaku suunatule sissepanemist. Teen ettepaneku formuleerida küsimus uuesti. Olen taotlusele vastu. Prokurör: küsisin, kas süüdistatav tegi veel manöövreid? Vastas igale küsimusele eitavalt. Kaitsja seisukoht: olen nõus, et prokurör avaldab, et välistada vastuolu. Kohus määras: lubada avaldada. Prokurör: „Selleks, et teha vasakpööret, võtsin ma veidikene paremale, et saaks vasakut pööret teha. Autol oli mul sees vasakpoolne suunatuli ja ma vähendasin kiirust. Sellepärast võtsin veidikene paremale, et mu auto on küllaltki pikk, et ta järsult ei tee järsku pööret vasakule.“ Rääkisite kohtueelsel uurimisel, et panite sisse vasaku suunatule ja pöörasite veidikene paremale? See on tõsi. Ülekuulamisel rääkisin, et võtsin vasakust servast eemale. See ei olnud parempööre. See on väike manööver, et pöörata vasakule. Miks Te kohe vasakule ei pööranud? Teistmoodi ei keera välja, see tuleneb auto mõõtmetest. See on väike manööver. Olete sõitnud kogu aeg selle autoga? 1-1,5 aastat. Kas see on tööandja auto? Jah. On Teil veel töösõidukeid? See on nii isiklik kui tööauto. Kohtueelses menetluses selgitasite uurijale, miks te selle manöövri tegite? Mida ütlesite? Jah, selgitasin, et selle auto mõõtmed ei lubanud. Selle auto mõõtmed ei lubanud või on varasemalt olnud probleeme auto mõõtmetega? Ei saanud küsimusest aru. Kas autol oli järelhaagis taga? Ei Kas varem on olnud sellel autol järelhaagis taga? Jah. Kas järelhaagisega teete pööret samamoodi nagu siis, kui haagist taga ei ole? Põhimõtteliselt küll. 7 Kas natukene paremale võtmise põhjus oli selles, et varem olete sõitnud järelhaagisega? Jah, aga mitte ainult. Mis oli see põhjus, kui Te tavaliselt olete sõitnud järelhaagisega, aga sel korral ei olnud järelhaagist taga? Mis oli paremale pööramise põhjus selle autoga sõites? Auto mõõtmed ja harjumus. Milline on Teie harjumus? Tehes vasakpööret võtan natuke paremale. Miks võtate natuke paremale vasakpööret tehes? Ma selgitasin eeluurimisel, et seepärast, et mul on harjumus sõita haagisega. Kui Teil seda harjumust ei oleks olnud, kas siis ei oleks Te paremale võtnud? See oli väike raadius. Kui Te asusite vasakpöördele ja ütlesite kaitsjale, et nägite, et kannatanu on Teile mopeediga küllalt lähedal, kas Te ei arvestanud sellega, et äkki kannatanu tahab Teist paremalt poolt mööda sõita? Ei Miks? Esiteks ei ole see lubatud ja teiseks ma ei mõelnud, et seal on piisavalt ruumi möödasõiduks. Kas tunnete Eesti Vabariigis kehtivat liiklusseadust? Arvan, et kõike ei tea. Kas Te ei tea, et Eestis on lubatud mööda sõita ka paremalt? Ei. Mida Te sel hetkel arvasite, kuidas kannatanu käitub? Ma arvasin, et ta pidurdab ja laseb mul oma manöövri lõpetada. Mis hetkel motoroller Teie auto paremale küljele sisse sõitis? Kaitsjale väitsite, et paremale esiotsa. Kas siis, kui Te paremale võtsite või siis, kui suuna sisse olite pannud? Pärast paremale võtmist. Kaitsja küsimused süüdistatavale ja süüdistatava vastuse kaitsjale. Selgitage, mida tähendab Teie väljend „võtsin natuke paremale“? Võtsin lähemale paremale teeservale. Kaitsja näitab skeemi ja küsib: „Ütlesite, et Teie ja pideva joone vahel oli u 60 cm“. Jah Kui suur oli vahemaa Teie auto ja eraldusjoone vahel? Umbes meeter. Kas see tähendabki, et võtsite natuke paremale? Või keerasite rooli paremale? See ongi see, et võtsin natuke paremale. Kas auto asend oli pidev- ja eraldusjoone suhtes paralleelselt? Jah. Vahemaa paremalt poolt oli väiksem kui vasakult poolt? Jah. Kas Te mäletate, kas nägite kokkupõrke hetkel midagi? Paugu hetkel nägin arusaamatuid siluette. Kas siluett liikus Teiega samas suunas? Jah, liikus koos minuga ettepoole minuga samas suunas. Kas auto püsis alati samas reas, kus ta oli? Auto ei ületanud ei eraldus- ega pidevjoont? Püsis. Ei ületanud. Hetkel, mil töötas vasak suunatuli, auto ei peatunud, vaid liikus aeglaselt ja otse ja omas reas? Jah. Millises asendis oli Teie auto rool? Otse. /näitab otseasendit/. Rattad olid ka otse. Millised on Teie auto mõõdud? Pikkus veidi üle 6 meetri. 8 Laius veidi üle 2 meetri. Kui pikk on tavaline sõiduauto, kas teate? Kuni 5 meetrit, arvan. Kas olete sõitnud ka tavalise sõiduautoga? Jah. Kas manöövri sooritamise ajal, nt vasakpööre, kas teete manöövri sama käega sõiduautoga sõites ja kõnealuse autoga sõites? Ei tee. Sõiduautoga on kaar väiksem kui Toyota Hiluxiga pöörates. Kas Te olete kursis, et Eestis on teatud tingimustel võimalik mööduda maanteel sõidukist paremalt poolt? Ei, seda ma ei teadnud.“

1. Seega loeb kohus süüdistatava ütluste põhjal tuvastatuks, et ta sooritas vahetult enne vasakpöörde sooritamist kõrvalepöörde paremale ehk parempöörde ja sellega käivitas ta sündmuste ahela, mis päädis õnnetusega ja kannatanu vigastustega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et ettevaatamatusdelikti koosseisupärasuse kontrollile kehtivad konkreetsed nõuded. Sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Esmalt tuleb seejuures tuvastada objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (tegu ettevaatamatusdelikti mõttes) ning õigusvastasusseos. Seejuures saab deliktistruktuuri ülesehitusest tulenevalt õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele vastava käitumise korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine (vt RKKKo 3-1-1-85-12, p 6, RKKKo 3-1-1-90-06, p 21). Seega kui eemaldada süüdistatava tegu, ehk siis parempööre vahetult enne vasakpööret, jäänuks õnnetus juhtumata.
2. Süüdistatava hoolsuskohustuste rikkumised on süüdistuses avatud ja neid saab jaatada. Juht peab LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Kohus loeb tuvastatuks, et süüdistatav ei olnud piisavalt tähelepanelik ja ettevaatlik ega veendunud enne manöövri sooritamist manöövri ohutuses. Kui ta tõesti nägi oma auto tahavaatepeeglist 50 meetri kaugusel kannatanut, pidanuks ta olema eriti hoolas veendumaks, kuidas kannatanu tema soovile teha vasakpööre reageerib. Juht peab sellistes olukordades olema alati valmis selleks, et tema taga sõitev juht millegipärast ei märka suunatuld ja asub näiteks möödasõidule aeglasest sõidukist vasakult. Veelgi enam tulnuks süüdistataval eriliselt hoolas olla olukorras, kus ta soovib teha vasakpööret, samas oma auto pöörderaadiuse suurendamiseks pöörab vahetult enne vasakule pööramist paremale. Vahetult enne sellist pööret pidanuks süüdistatav veelkord veenduma, et kannatanu ei asu möödasõidule paremalt. Seda isegi olukorras, kus süüdistatava kaitseväite kohaselt ta ei teadnud, et Eestis võib autost paremalt mööduda, sest Lätis on see keelatud. Nagu öeldud, peab juht arvestama alati ka sellega, et teine juht võib eksida ja see ei anna õigust eksinud juhile ette keerata.
3. Samuti rikkus süüdistatav LS § 48 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht enne vasak- või tagasipööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale. Süüdistatava sõnul oli ta pärisuunavööndi sõidusuuna pidevjoonele lähemal kui kahte sõidusuunda eraldavale katkendjoonele. Hiljem täpsustas ta ja ütles, et tema juhitud sõiduk oli õnnetuse hetkel pärisuunavööndit eraldavast teemärgisest ehk katkendjoones ligi meetri kaugusel. Seega, kui ta oleks täitnud LS § 48 lg 1 sätestatud nõuet ja oleks aegsasti suundunud pärisuunavööndi vasakusse äärde ja sealt sooritanud vasakpöörde, oleks õnnetus juhtumata jäänud, sest kannatanul oleks jäänud piisavalt ruumi süüdistava autost paremalt möödumiseks.
4. Mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-79-06, p 6) ning tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutab karistusõiguslikult üksnes isik, kellele on põhjustatud tagajärg ka õiguslikult omistatav. Nimelt ei piirdu karistusõigus pelgalt 9 naturalistliku kausaalsuse tuvastamisega teo ja tagajärje vahel. Viimane on materiaalse tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. aprilli
8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-30-13, p 13,
9. juuni
10. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-56-13, p 11). Põhjuseid, miks ei ole tagajärg vaatamata nn naturalistlikule põhjuslikkusele teo toimepanijale siiski omistatav, on mitmeid. Liiklusõigusesse puutuvalt on kriminaalkolleegiumi senises praktikas viidatud näiteks võimalusele, et tagajärje omistamise võib välistada kaasliikleja (s.h kahju kannatanu enda) ebakorrektne käitumine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
11. juuni
12. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-03, p 12). Samuti võib tagajärje normatiivne omistamine isikule olla välistatud, kui kahju kannatanu asetas ise mõne enda õigushüve ohtu, millest johtuvalt pole põhjust tagada tema kahjustada saanud õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Liiklusõnnetuse puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest näiteks juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. mai
14. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-23-13, p 6).
15. Viidatud kohtulahendites on ühemõtteliselt selgitatud, et tagajärje omistamise võib välistada ka kannatanu enda ebakorrektne käitumine ning enda õigushüvede ohtu asetamine, mistõttu tuleb vaieldamatult kaasata saabunud tagajärje õigusliku omistamise arutellu ka kannatanu käitumine vaatluse all olevas liiklussituatsioonis. Seega ei tule KarS § 423 kontekstis otsida vastust sellele, kes põhjustas õnnetuse, vaid sellele, kelle liiklusnõudeid eirav käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise. Teisisõnu tuleb liiklusõnnetuse osapooleks eespool viidatud Riigikohtu praktika tähenduses lugeda isikut, kelle liiklusseaduses kehtestatud nõudeid eirav käitumine oli potentsiaalselt kohane oluliselt mõjutama koosseisupärase tagajärje saabumist.
16. Kohus ei leia põhjust praeguses asjas kannatanule etteheiteid teha.
17. LS § 32 reguleerib mopeedi asukohta teel ja sätte lg 9 kohaselt võib mopeedijuht mööduda aeglaselt liikuvast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatava juhitud autol põles vasak suunatuli. Küll on küsimus sellest, kas kannatanul oli piisavalt ruumi möödumiseks.
18. Pärisuunavööndi laiuseks õnnetuse kohas oli vaatlusprotokollile lisatud joonise järgi 3,6 meetrit. Sinna saab lisada veel 0,65 meetrit, sest LS § 45 lg 12 ja § 52 lg 2 p 3 koosmõjus tohib juht pärisuunavööndis mööda sõita teepeenra kaudu, kui sõidetakse paremalt mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel. Kokku oli seega ruumi kahe sõiduki jaoks 4,25 meetrit.
19. Süüdistatava sõnade kohaselt paiknes ta vahetult enne vasakpööret ja parempõike tegemise ajal suunavööndeid eraldavast joonest umbes ühe meetri kaugusel. Samuti ütles ta seda, et tema juhitud Toyota Hiluxi laius on veidi üle 2 meetri, umbes siis 2,1–2,2 meetrit. Seega pidi kannatanule jääma möödasõiduks ruumi vähemalt meeter ja rohkemgi veel (4,25-1-2=1,25 meetrit, 4,25-1-2,2=1 meetrit). Kannatanu mopeedi laius on kohtule esitatud õiendi (tl 49) kohaselt 720 millimeetrit, ehk siis 0,72 meetrit. Seega mahtunuks kannatanu mopeed igal juhul süüdistatava autost mööda.
20. Lisaks kohustab LS § 51 lg 1 tegema möödasõitu paremalt, kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav. Sama sätte lg 4 kohaselt tuleb möödasõit katkestada, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist. Kohus on veendunud, et kannatanul ei olnud aega möödasõitu katkestada ega olnud tal ka aega hinnata, kas möödasõit oli LS § 33 lg 2 p 8 mõttes ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ja põhjendab seda järgnevalt.
21. Kannatanu ütlusi saab kasutada vaid osas, kus kannatanu tundis, et tal ei jäänud aega õnnetusele reageerimiseks. Asi toimus kannatanu sõnul sekundi murdosa jooksul, mis aga ei ole eluliselt usutav ja seega jääb üle vaid nõustuda, et aega oli vähe. 10
22. Et aega oli vähe, saab tuletada muu hulgas süüdistatava ütlustest. Süüdistatav ütles, et ta tegi möödasõidu ja vahetult enne vasakpöörde sooritamist vaatas ta tahavaatepeeglisse ja hindas, et kannatanu oli umbes 50 meetri kaugusel. Võttes arvesse, et vahetult enne pöörde sooritamist pidi süüdistatava juhitud auto kiirus olema väga väike ja kannatanu tuli enda sõnade kohaselt „täisgaasiga“, siis läbis kannatanu 50 meetrise vahemaa ca kolme sekundiga (55km/h=15m/s). Seega oli kannatanul maksimaalselt kolm sekundit selleks, et aru saada, mida süüdistatav teha plaanib, märgata suunatuld ja märgata parempööret. Kohus usub, et kolme sekundi jooksul ei ole inimene võimeline adekvaatselt ohuolukorda hindama. Võimalus oleks olnud teha äkkpidurdus, mis olnuks ilmselt veelgi ohtlikum. Võimalus olnuks „lepikusse sõita“, nagu kannatanu ise ütles. Kannatanul jäi vaid loota, et ta mahub süüdistatava autost mööda. Seega leiab kohus, et kannatanul ei olnud võimalik otsasõitu vältida.
23. Ka heidab kohus süüdistatavale ette seda, et ta teostas kannatanust täiesti tarbetu möödasõidu. Kui möödasõitu ei oleks olnud, oleks ka õnnetus olemata. Süüdistatav teadis, et tal on vaja kohe varsti teha vasakpööre. Tal ei olnud tarvis vahetult enne seda kannatanust mööduda. Sellega seoses ei pea kohus usutavaks ka süüdistatava ütlusi osas, et ta oli kannatanust 500–1000 meetri kaugusel, enne kui ta hakkas vasakpööret tegema. Kui süüdistatav sõitis 95 km/h, siis kulunuks tal 500 meetri läbimiseks ca 20 sekundit (95 km/h=26 m/s). Kannatanu läbiks sama ajaga 300 meetrit, ehk et vahemaa süüdistatava ja kannatanu vahel oli umbes 200 meetrit. Seega kulunuks veel ca 10-15 sekundit enne kui kannatanu oleks süüdistatavaga samasse kohta jõudnud (arvestades ka seda, et süüdistatav ilmselgelt ei teinud äkkpidurdust ja liikus mõne aja veel oluliselt väiksema kiirusega edasi enne pööret). See omakorda tähendab, et süüdistataval olnuks aega pöörde sooritamiseks ja õnnetust ei oleks toimunud. Süüdistatav oleks pidanud sisuliselt tee peale seisma jääma ja ootama, enne kui kannatanu temale järele jõudis. Seega pidi õnnetus toimuma väga lühikese aja jooksul pärast möödasõitu ja seda enam rõhutab kohus, et sündmuste ahela käivitas tegelikult juba täiesti tarbetu möödasõit kannatanust. Seega on eluliselt usutavamad ka süüdistatava ütlused selle kohta, et ta nägi kannatanut tahavaatepeeglist ja hindas vahemaaks umbes 50 meetrit.
24. Ka ei rikkunud kannatanu LS § 52 lg 2 p 1 sätteid, mis keelab möödasõidu piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgistega või teekattemärgised pole nähtavad. Vaatlusprotokollide põhjal on tuvastatav, et õnnetuse kohal ei olnud piiratud nähtavust.
25. Ka ei ületanud kannatanu lubatud sõidukiirust ega saa kannatanule kohtu arvates ette heita LS § 50 lg 5 punkti 1 rikkumist, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini sõiduki valmistajakiirusest, sest see ei oleks kokkupõrget ära hoidnud.
26. Seega leiab kohus, et vaid süüdistatava käitumine käivitas sündmuste ahela, mille tulemusena toimus liiklusõnnetus ja kannatanu sai vigastada. Vaid süüdistatava liiklusnõuete rikkumise ja süüteokoosseisus nimetatud tagajärje vahel on põhjuslik seos ja süüdistatava tegude mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kannatanu ei asetanud ennast ise ohtu.
27. KarS § 423 lg 1 näeb koosseisulise tagajärjena ette rasket tervisekahjustust. Asjas koostatud ekspertiisi kohaselt diagnoositi kannatanul A. U. 07.07.2022 vasaku reieluu kaugmise otsa lahtine, killustunud, nihkega murd, mis ulatus põlveliigesesse ning vasaku rangluu keskosa kinnine nihkega murd ja lähtuvalt „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast“ põhjustasid vigastused kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse.
28. Järelikult on süüdistatav täitnud KarS § 423 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused.
29. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis ettevaatamatust nii sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui ka koosseispärase teo, samuti sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse suhtes. Koosseisu realiseerimiseks piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega. Kohtu arvates oli süüdistatav hooletu. Ta ei olnud autot juhtides piisavalt 11 tähelepanelik ja ettevaatlik ega veendunud enne manöövri sooritamist manöövri ohutuses. Eesti Vabariigi liiklusreeglite mittetundmine ei vabasta vastutusest. Nimelt väidab kaitsja, et süüdistatav ei teadnud, et Eesti Vabariigis võib paremalt mööduda, sest Läti Vabariigis seda teha ei tohi. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Ka ei heideta süüdistatavale ette tahtlikku tegu, seega isegi kui jaatada, et süüdistatav ei teadnud täpselt mõnda süüteokoosseisu asjaolu, vastutab ta ikkagi KarS § 17 lg 1 järgi ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Sama sätte lõige 3 rõhutab, et seaduse mittetundmine ei välista ettevaatamatust.
30. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega saab Aivars Patmalniksi süüdi tunnistada. III Karistus
31. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
32. märtsi
33. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. detsembri
35. a otsus asjas nr 3-1-1-11312, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. mai
37. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
38. Karistuse mõistmisel KarS § 423 lg 1 järgi tuleb toimepanija süü suurust KarS § 56 kohaselt hinnata eeskätt asetleidnud liiklusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Nõuete rikkumine on seda ulatuslikum ja süü seda suurem, mida enamaid eeskirju juht oma liiklusõnnetuse põhjustanud käitumisega eiras (RKKK 3-1-1-89-09 p 14; 31-1-59-15 p-d 9 ja 11; 3-1-1-75-16 p 10).
39. KarS § 423 lg 1 järgi karistatakse inimest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
40. Seega tuleb esmalt otsustada, kas Aivars Patmalniksit tuleb karistada rahalise karistuse või vangistusega.
41. Süüdistatava süü teo toimepanemisel on mõnevõrra keskmisest väiksem. Ta rikkus küll mitmeid liiklusseaduse nõudeid, kuid kokkuvõttes taandub asi ühele eksimusele – süüdistatav oli hooletu ega veendunud oma manöövri ohutuses. Midagi tahtlikku ta ei teinud. Ka ei saabunud süüdistatava teo tulemusena raskeim koosseisuline tagajärg, ehk surm. Lisaks võtab kohus arvesse, et süüdistatav reageeris õnnetusele adekvaatselt ja läks kohe pärast kokkupõrget kannatanut abistama.
42. Küll aga on kohus veendunud, et rahaline karistus ei ole sobiv viis süüdistatavat edaspidi hoolikamalt käituma mõjutada. Nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses oli süüdistatav kindlal veendumusel, et tema ei teinud midagi valesti ja et tegemist oli pelgalt 12 õnnetusega. Kuivõrd kohus sellega ei nõustu ja rõhutab omakorda, et ennekõike süüdistatava käitumise tõttu kokkupõrge juhtus, tuleb süüdistatavat mõjutada tugevamalt ja anda mõista, et tegemist ei ole leebe reageeringuga tema teole. Määrates süüdistatavale rahalise karistuse võib see stigmatiseerida otsust teda karistada ja lõpuks võib karistusest jääda mulje, justkui oleks tegemist tavalise liiklusrikkumise eest mõistetava rahatrahviga. Süüdistatav peab mõistma, et tema teol on konkreetsed tagajärjed ja see mõistmine peab tal aitama edaspidi olema hoolsam.
43. Samas ei pea süüdistatav mõistetud karistust vanglas kandma, ta saab seda teha vabaduses. Prokurör leidis, et karistuse määr võiks olla poolteist aastat vangistust. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik edaspidi hoolsamalt käituma suunata ka väiksema karistusega ja määrab karistuseks ühe aasta vangistust ja seda KarS § 73 kohaldades kandmisele tingimisi pooleteistaastase katseajaga. Kohus usub, et mõistetud karistusega on kaitstud ka õiguskord. IV Menetluskulud
44. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 62.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 61 eurot, määratud kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi tasu kohtueelses menetluses summas 72 eurot ja sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 1230 eurot, s.o kokku 1363 eurot. 63. Kaitsja ega Aivars Patmalniks menetluskulude vähendamist või ositi tasumise võimaldamist taotlenud ei ole. Ka kohus ei näe antud juhul asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise. Seega kokku kuulub Aivars Patmalniksil riigi tuludesse tasumisele 1363 eurot, mis tuleb ära tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 13