Obsah (6)

§ 101§ 108§ 109§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 14. juuni 2024.a, Tallinnas Tsiviilasi R. S. ja R. S. hagi K. S. vastu e

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

1. Välja mõista K. S.lt R. S. ülalpidamiseks igakuine elatis perioodi
2. jaanuar 2023.a kuni
3. jaanuar 2023.a eest summas 225,64 eurot kuus.
4. Välja mõista K. S.lt R. S. ülalpidamiseks igakuine elatis perioodi
5. veebruar 2023.a kuni
6. märts 2023.a eest summas 215,64 eurot kuus.
7. Välja mõista K. S.lt R. S. ülalpidamiseks igakuine elatis perioodi
8. aprill 2023.a kuni
9. märts 2024.a eest summas 260,33 eurot kuus.
10. Välja mõista K. S.lt R. S. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 01.04.2024.a kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o xxxx.a summas 287,72 eurot kuus (272,76 eurot baasumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), 1 mis muutub iga aasta
11. aprillil (esimest korda
12. aprill 2025.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

1. K. S.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 7.kuupäevaks A. S.e arvelduskontole nr xxx märkides maksekorralduse selgitusse „elatis R. S.le ja R. S.le“.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused
3. Hagejad esitasid 16.01.2023.a. kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palusid kostjalt välja mõista elatise igakuiselt 530 eurot. Kuivõrd kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväited, anti 20.02.2023.a. tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.
4. Hagejad esitasid 07.03.2023.a kohtule hagi K. S. vastu elatise nõuetes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt jõustus xxxx.a kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel abielulahutus. Osapooled leppisid kokku, et lahutuses olevad osapooled loobuvad üksteise suhtes elatise nõudest (p 3.5.1), samas toonitas notar, et nimetatud punkt ei välista õigust esitada elatisnõue lastel nende esindaja kaudu. Kostja ei ole hagejatele elatist tasunud. Kostja on paaril korral toonud kotitäie toitu oma äranägemise järgi, esindajaga läbirääkimata ning käinud kahel korral lastega kinos. Kostja ei viibi hagejatega kuus 7-8 ööpäeva koos. Hagejate seaduslik esindaja tegi kostjale jaanuaris 2023.a ettepaneku toetada lapsi kohtuväliselt, kuid kostja ignoreeris ettepanekut. Hagejad taotlevad hagis elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas alates 16.01.2023.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited ja põhjendused
5. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on hagejaid vabatahtlikult, regulaarselt ja piisavalt ülal pidanud, täites seega ülalpidamiskohustust. Kostja on maksnud vajalike riiete, jalanõude, tervishoiu esemete ja lasteaia/kooli kulutuste eest, osa kuludest olid makstud ka sularahas. 02.12.2022.a lepinguga loobus kostja täielikult oma osast varast (korteriomandist), mille tulemusel jäi lastele alles nende kodu. Samas lepingus loobusid pooled lastele elatise maksmise nõude esitamisest üksteise vastu. Hagejate esindajal on stabiilne sissetulek ja tema palk on isegi 10-15% suurem kui kostjal. Kostja palub alternatiivselt, et kui kohus otsustab hagi rahuldada, siis vähendada elatist hagejatega koosviibitud aja võrra. Kostja on nõus tasuma ühele lapsele igakuist elatist 150 eurot kuus ning lisaks nende igapäevased trenni vajadused ja riided. Kostja palub tagasiulatuvat nõuet mitte arvestada. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendused
6. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga. Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.
9. Esiteks leiab kohus, et käesolevas hagis ei ole esitatud tagasiulatuva elatise nõuet. Hagejad on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 16.01.2023.a, mis tähendab, et alates 16.01.2023.a on tegemist edasiulatuva elatise nõudega (dtl 4-5). Tagasiulatuva elatise nõudega oleks tegemist juhul, kui hagejad taotleks elatise väljamõistmist ka varasema (enne 16.01.2023.a) perioodi eest (

§ 108

). Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o 16.01.2023.a ehk siis edasiulatuvalt (dtl 158). 8. Teiseks leiab kohus, et elatisnõude väljamõistmisel ei saa arvestada kostja ja seadusliku esindaja vahel 02.12.2022.a notariaalselt sõlmitud lepingu „Ühisvara jagamise kokkulepe hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping“ punktis 3.5.1 tooduga, kuna kehtiv õigusakt ei võimalda ülalpidamisnõude välistamist kokkuleppel.

§ 109

kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.

1. Kohus tegi pooltele ka 15.06.2023.a kompromissettepaneku (dtl 134). Hagejad nõustusid kompromissettepanekuga (dtl 135). Kostja sellega ei nõustunud (dtl 143-144).
2. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 16.01.2023.a miinimummääras, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt

§-le 101 (dtl 65-66).

1. Kostja ei vaidle igakuisele elatisele vastu, kuid palub kohtul seda vähendada selliselt, et kostja tasub mõlemale hagejale elatist 150 eurot kuus ning lisaks trenni ja riiete kulud (dtl 161). Kostja leiab, et hagejate ema varaline seis on parem, kuna ta saab kostjast 10-15% suuremat sissetulekut (dtl 98).
2. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. 13. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

§ 101

lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole.

§ 101alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lõige 1).

Kohtule jääb muuhulgas

§ 102

lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on 3 lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

1. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise alates 16.01.2023.a miinimummääras. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
2. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei ole hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
3. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
6. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.
7. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).
10. Hagejate emal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Hagejate emale kuulub korteriomand Xxxx, millel on laenukohustus 980 eurot kuus, millele lisanduvad korteri kommunaalmaksud. Hagejate emale kuulub sõiduk Volvo XC60 2014.a. Hagejate ema saab töötasu 2300 eurot kuus. Hagejad saavad lapsetoetust 160 eurot kuus (dtl 160).
11. Kostjal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Kostja saab igakuist töötasu 2221-2236 eurot kuus (dtl 81). Kostja üürib korterit Xxxx, tasudes igakuiseid kommunaalmakseid ca 180 eurot kuus (dtl 98). Kostjal puuduvad sõidukid ning kostja kasutab töö ajal tööautot (dtl 160).
12. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejatele miinimummääras elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks kehvem kui hagejate ema oma. Pigem on hagejate ema kohustused suuremad igakuise korteri laenukohtustuse tõttu (dtl 160). Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.
13. Kostja on palunud elatist vähendada hagejatega koosviibitud aja võrra. Kostja märgib, et oleks saanud hagejatega koos olla 4-5 ööpäeva kuus, kuid hagejate seaduslik esindaja ei võimaldanud seda. Tegelikult soovib kostja hagejatega koos viibida isegi 7-8 ööpäeva kuus (dtl 98-99). Hagejad vaidlevad sellele vastu ning kinnitavad, et kostja on üksnes soovinud hagejatega veeta sellises mahus aega, kuid pole seda teinud (dtl 112, 114-116). 22.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. 23.

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest 4 eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102

lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7). 24. Mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
5. Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Kohtule esitatud poolte seisukohtadest ja tõenditest nähtub ka, et kostja ei viibi reaalselt hagejatega koos 715 päeva kuus, vaid on üksnes tahtnud seda teha. Kohus nõustub hagejatega, et seadus ei näe ette olukorda, et elatise summat vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui vanem väidetavalt vaid soovib veeta lastega aega, aga tegelikkuses seda ei tee (dtl 115-116). Seega leiab kohus, et antud juhtumil puudub alus elatise vähendamiseks ka sel alusel.
6. Kostja leiab, et on hagejatele elatist andnud ka vahetult. Kostja on tasunud R. S. telefoniarveid, käinud lastega kinos, söömas, jalutamas, ostnud ja toonud lastele välislähetusel käies mängusasju, kinkinud sünnipäevaks raha, ostnud jõulukingitusi, riideid, jalanõusid, ostnud toitu lapsi külastades, toetanud R. S.t sünnipäevaks mängutoa broneerimistasuga, tasunud tervishoiu ja lasetaia/kooli kulutuste eest. Kostja on mitmeid kordi tasunud sularahas (dtl 96, 103-108).
7. Hagejad vaidlevad kostja väidetele vastu. Kostja ei tasu hageja R. S. telefoniarveid, vaid sulges hoopis 13.04.2023.a hageja telefoni sim-kaardi ning piiras hageja telefonis ligipääsu distantsilt kõikidele suhtlusrakendustele. Hagejate seaduslik esindaja oli sunnitud soetama hagejale uue telefoni. Kostja on hagejate väidetel ostnud R. S.le kaks paari jalanõusid, 5 pakki aluspükse, 2 paari sokke ja ühed sukkpüksid (rahaline väärtus kokku hinnanguliselt 50 eurot). Hagejale R. S.le ei ole kostja ostnud midagi. Lisaks on kostja maksimaalselt viiel korral ostnud toidukoti, mille väärtus silma järgi hinnates ei ületa 25 eurot. Kostja poolt esitatud maksekorraldustest ei nähtu, mida on ostetud ning kas on ostetud hagejatele või on tegemist kostja enda toidu ja kütusekuludega (dtl 112-114).
8. Kohus nõutub hagejatega, et kostja pole tõendanud, et on andnud hagejatele elatist vahetult. Kohtule esitatud maksekorraldustest ei nähtu, mida on ostetud ja kellele (dtl 103108). Ühtegi ostukviitungit kohtule esitatud ei ole. Kostja väited, et ta on osa kuludest maksnud sularahas, on aga paljasõnalised. Kohus leiab ka, et toidukoti ostmine oma äranägemise järgi, eelnevalt läbirääkimata selle vanemaga, kes reaalselt korraldab hagejate igapäevaelu küsimusi ja annab suurema panuse hagejate eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse, ei tähenda, et kostja on elatist andnud vahetult.
9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et on hagejatele andnud elatist vahetult, mille võrra tuleks elatist vähendada.
10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjalt väljamõistetava elatise summa suurusel tuleb arvestada hagejate nõudega, baassummaga ning sellega, et lastele tuleb tagada võrdses suuruses elatis. Kostjal on alaealisele lapsele ülalpidamise andmise kohustus. Samaväärses summas lasub ülalpidamiskohustus ka hagejate emal.
11. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal 5 tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
4. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3881,52 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
5. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6