KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-4678 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Siret Siilbek, Brigitta Mõttus

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 6

lg 2 on sätestatud, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 on sätestatud, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

1. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu poleks käendajate sisesuhe käesolevas vaidluses asjassepuutuv. Kohus leiab, et kostja käitumine (kus ühelt poolt on kostja kaaskäendajana hagejaga Harju Maakohtu 14.09.
2. a kohtumääruses nr x-xx-xxxx kokku leppinud kaaskäendajate vastutuse jagamises ja selles, et hageja vastutab käendatava kohustuse eest üksnes 50 % ulatuses; kuid teiselt poolt nõuab kostja hagejalt sama Harju Maakohtu 14.09.
3. a kohtumääruse nr x-xx-xxxx alusel täitemenetluses n-ö võlausaldaja rollis esinedes käenduse eest vastutamist 100% ulatuses) on vastuoluline ega ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
4. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostja 27.01.
5. a täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr 022/2023/997 on lubamatu hagejalt 15 000 euro nõudmise osas. TMS § 221 lg 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alused ei ole seaduses sätestatud ammendava loeteluna ja mh on Riigikohus nt 19.12.
6. a otsuses tsiviilasjas nr 2-13-31650 pidanud võimalikuks seda, et hageja saab sundtäitmise vältimiseks oma nõude kostja nõudega tasaarvestada. Sisuliselt analoogne olukord on ka käesolevas tsiviilasjas, kus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel saaks hageja vastutuse maksimaalseks suuruseks olla 50% reaalse käenduskohustuse suurusest ehk 15 000 eurot. Kui kohus jätaks hageja sellekohase vastuväite arvestamata ja lubaks kostjal täitemenetlust läbi viia 30 000 euro ulatuses, oleks tegemist ilmselgelt ebaõiglase ja menetlusökonoomiaga vastuolus oleva lahendusega.
7. Juhul, kui kostja realiseeriks täitemenetluse kaudu poolte kokkuleppega vastuolus oleva nõudeõiguse hageja vastu summas 30 000 eurot, tähendaks see tõenäoliselt uue kohtumenetluse teket, sest hageja saaks sellisel juhul omakorda kaaskäendajatelt, sh kostjalt, tagasi nõuda nende poolt vastavalt sisesuhtele tasumisele kuuluvaid summasid. Ka kostja on käesolevas menetluses kinnitanud, et pooltel ei olnud ettekujutust, et poolte 28.06.
8. a kokkulepe oleks kumbagi poolt vabastanud solidaarsest vastutusest AS-i SEB Pank ees. Samuti leiab kostja, et pooled ei leppinud kokku selles, et loobuvad tulevikus tekkivatest regressinõuetest ning mh ei ole välistatud, et pooled kasutaksid regressinõudeid tasaarvestamisel aktiivnõuetena. Seega ka kostja seisukohtadest ilmneb, et kui kohus ei 6 rahuldaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osaliselt käesolevas menetluses, siis oleks hagejal õigus käendajate omavahelistest kokkulepetest tulenevad nõuded esitada kostja vastu uues kohtumenetluses tulevikus. Sisult sama asja lahendamine mitmes erinevas kohtumenetluses oleks aga ilmselgelt nii osapooli kui ka kohtusüsteemi põhjendamatult koormav. Apellatsioonkaebus
9. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata, ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult.
10. Maakohus on jätnud hageja seisukohad 28.06.
11. a kokkuleppe osas arvestamata. Kokkulepet tuleb tõlgendada lähtudes poolte tahtest. Samuti tuleb arvesse võtta kõiki tõendeid kogumis, sealhulgas hageja poolt 21.04.
12. a esitatud e-kirjavahetust, millest tuleneb, et hageja ei pea AS-i SEB Pank nõude jäägi summas 30 000 eurot tasumises osalema. Arvestada tuleb ka, et Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Tartu OÜ ja Vobla Fishing Viljandi OÜ müüdi sümboolse hinnaga. 28.06.
13. a kokkuleppe eesmärgiks oligi just AS-i SEB Pank ees jäänud kohustuse täitmiseks varade jagamine ja kokkulepete tegemine. Kostja sai kokkuleppe alusel kõik varad, mis olid ühtlasi mõeldud AS-i SEB Pank ees tekkinud kohustuse tasumiseks. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et pooled ei saanud 28.06.
14. a kokkuleppega vaidlusalusest nõudest loobuda. See nõue eksisteeris 28.06.
15. a kokkuleppe sõlmimise ajal ja seetõttu 28.06.
16. a kokkulepe sõlmitigi. Pooled leppisid kokku, et ühtegi ühisest ärisuhtest tulenevat nõuet ei esitata. Loobuda on võimalik ka tulevikus tekkivast nõudest. Vastuapellatsioonkaebus
17. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
18. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kui palju ja kes solidaarvõlgnikest või käendajatest täitsid AS-i SEB Pank ees oleva kohustuse. Kohtu seisukoht, et käendajad vastutavad vaid 30 000 euro ulatuses, on oletuslik. Nõude loovutamise lepingus viidatud kolmandad isikud, kes on tasunud 120 000 eurot, võivad olla ükskõik, kes ei ole nõude loovutamise lepingu pooled (AS SEB Pank ja kostja).
19. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja käitumine on pahauskne vastuolulise käitumise tõttu. Kohus pole selgitanud, milles seisneb vastuoluline käitumine. Vastused kaebustele
20. Pooled vaidlesid teineteise kaebusele vastu. 7 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning kaebused rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
22. Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud hageja väide, et 28.06.
23. a kokkuleppe kohaselt ei pidanud hageja AS-i SEB Pank ees oleva kohustuse täitmises osalema. 28.06.
24. a kokkuleppest sellist tingimust ei nähtu. Ka hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest perioodil 21.04.
25. a – 01.06.
26. a ei järeldu, et pooled leppisid kokku selles, et AS-i SEB Pank ees oleva käenduskohustuse täitmises hageja poolte omavahelises suhtes ei vastuta (tl 49 – 50). Sellist kokkulepet ei saa tuletada ka hageja väidetest ja tõenditest, mis puudutavad ühise ettevõtlusega seotud varade jagamist ja Vobla Fishing Tallinn OÜ, Vobla Fishing Tartu OÜ ja Vobla Fishing Viljandi OÜ müügihinda.
27. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 28.06.
28. a kokkuleppe ei saa välistada Harju Maakohtu 14.09.
29. a määruse sundtäitmist ainuüksi juba seetõttu, et tegemist on AS-i SEB Pank nõudega, mille viimane loovutas kostjale. AS SEB Pank ei ole 28.06.
30. a kokkuleppe osaline ning 28.06.
31. a kokkuleppe osapooled ei saanud otsustada Harju Maakohtu 14.09.
32. a määrusest tuleneva AS-i SEB Pank nõude üle. Harju Maakohtu 14.09.
33. a määrusest tuleneva nõude oleks hageja suhtes saanud pöörata sundtäitmisele ka AS SEB Pank ning üksnes asjaolu, et sama nõude esitas sundtäitmiseks kostja, kellele AS SEB Pank nõude loovutas, ei muuda sundtäitmist lubamatuks.

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

1. Hoolimata sellest, et kostja nõude näol ei ole tegemist regressinõudega, ei nõustu kohus hagejaga, et 28.06.
2. a kokkuleppe eesmärgiks oli regressinõuete välistamine ka AS SEB Pank nõude osas. Poolte esitatust ei tulene, et 28.06.
3. a kokkuleppe eesmärgiks oli muuta Harju Maakohtu 14.09.
4. a määrusest tulenevat käendajate vastutuse ulatust sisesuhtes, muutes selle sõltuvaks üksnes AS SEB Pank käitumisest. Regressinõude välistamine tähendaks seda, et AS SEB Pank poolt ükskõik millise käendaja vastu nõude esitamisel ei oleks sellel käendajal tagasinõude õigust teiste käendajate suhtes. Poolte väidete ja tõendite pinnalt ei saa järeldada, et see oli 28.06.
5. a kokkuleppe osapoolte ühiseks tegelikuks tahteks.
6. Kuna kostja omandas 11.02.
7. a notariaalselt tõestatud lepinguga Harju Maakohtu 14.09.
8. a määrusest tuleneva AS-i SEB Pank nõude Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ, FF’i, hageja ja kostja vastu, siis sai kostja nõuda hagejalt täitedokumendi täitmist täitemenetluses. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei saanud seda nõuda kogu 30 000 euro ulatuses. 8
9. Harju Maakohtu 14.09.
10. a kohtumääruse kohaselt tunnistavad Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ, FF, hageja ja kostja võlgnevust täies ulatuses, st Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ summas 150 000 eurot ning FF, hageja ja kostja solidaarselt käendust põhisummas 75 000 eurot. Ühtlasi leppisid käendajad kokku, et nende omavahelises suhtes vastutab hageja 50 % ulatuses ning kostja ja FF kumbki 25 % ulatuses (kokkulepe ei kehti AS SEB Pank suhtes). Kolleegium nõustub maakohtuga, et Harju Maakohtu 14.09.
11. a määrus saab käendajate vastu olla täidetav üksnes 30 000 euro ulatuses. 11.01.2023 nõude loovutamise lepingu kohaselt on eelnevalt Harju Maakohtu 14.09.
12. a määrusest tuleneva nõude täitmiseks tasutud kolmandate isikute poolt AS-ile SEB Pank 120 000 eurot. Ülejäänud 30 000 euro ulatuses loovutas AS SEB Pank nõude kostjale. Ebaõige on kostja seisukoht, et kolmandate isikute all võib olla lepingus silmas peetud ükskõik keda peale nõude loovutamise lepingu poolte (AS SEB Pank ja kostja). Nõude loovutamise lepingu p 1.1 kohaselt nimetatakse Hobikaubanduse hulgi ja jaekaubandus OÜ-d, FFi, hagejat ja kostjat lepingus võlgnikeks. Seega ei ole lepingus kolmandate isikute all silmas peetud käendajaid. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et tõendatud ei ole, et ükski käendaja oleks osalenud viidatud 120 000 euro tasumises. Eeltoodust tuleneb, et käendajate sisesuhtes saab hageja vastutuse maksimaalseks määraks olla 50 % summast 30 000 eurot, s.o 15 000 eurot.
13. Hoolimata sellest, et tegemist on AS-ilt SEB Pank lepingu alusel omandatud nõudega, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et käendajate sisesuhet ei saa käesoleval juhul jätta arvestamata. Kostja omandas nõude loovutamise lepingu alusel AS-i SEB Pank 30 000 euro suuruse nõude 30 000 euro eest. Kui kostja oleks tasunud AS-ile SEB Pank 30 000 eurot ilma nõude loovutamise lepingut sõlmimata, oleks AS-i SEB Pank nõue kaaskäendajate vastu läinud kostjale üle

§ 69alusel, välja arvatud kostjale endale langevas osas.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kogu 30 000 euro sissenõudmine hagejalt nõude loovutamise lepingu alusel, eesmärgiga vältida käendajate vahel kokkulepitud vastutuse jaotust sisesuhtes, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu seisukoht, et sundtäitmine tuleb tunnistada 15 000 euro osas lubamatuks.

1. Ebaõige on kostja väide, et TMS § 221 lg 1 kohaldamine ei ole võimalik, kuna kostja nõue ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 sätestatud loetelu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alustest ei ole ammendav. TMS § 221 lg 1 on kohaldatav ka juhul, kui täitemenetluses nõude sissenõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega (käesoleval juhul 15 000 euro osas).
2. Ülaltoodule tuginedes tuleb nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 9 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 10