4-24-1542 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2024.a Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-24-1542 (2670,24,001437) Kohtunik Tambet Gr

§ 201lg 2, § 203, § 205, § 228, VTMS § 2, § 120, § 132-135, kohus otsustas: 1.

Jätta Rannet Laasi kaebus rahuldamata.

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni poolt 09.04.2024.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2670,24,001437 muutmata.
2. Rahatrahv 1200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pank, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank, a/a-le EE701700017001577198 Luminor pank või a/a-le EE777700771003813400 LHV Pank, viitenumber
3. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.
4. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. 1

) § 76 lg 1, § 76 lg 13, § 90 lg 1 p 1,3 ja § 73 lg 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad

§ 203, § 205, § 201 lg 2, ja § 228 järgi.

Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. 09.04.2024.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,24,001437 on määratud kohtuvälise menetleja poolt Rannet Laasile eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel

§ 201

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses, so summas 1200 eurot. Kaebuse sisu Rannet Laas apelleerib kohtuvälise menetleja otsuse vastu kuna leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on ülekohtune ja taotleb tühistamist täies ulatuses. 19.03.2024 sõitsin Mercedes Benz s450-ga ekslikult arvates, et minu karistus juhtimisõiguse äravõtmiseks olev 4 kuud on täis saanud ja võin autoga sõita juba. Piirati sõiduk kinni nii eest kui tagant, koheselt kahtlustades varastatud sõiduki juhtimiselt kuid see mis edasi toimus oli väga alandav kus keset väikelinna tänavat hakati ilma luba küsimata autot läbi otsima. Sellel ebaseaduslikul läbiotsimisel ei esitatud minule kui kahtlustatavale kahtlustust, ei esitatud läbiotsimis orderit ega ka hiljem läbiotsimist tõendavat paberit mis kriminaal seadustiku kohaselt peab igale läbiotsitavale hiljem esitama. Sama tehti ka minu vennale peeti kinni sõiduk ja ilma nõusolekuta hakkas patrullpolitseinik Vaiko Kivi autot läbi otsima. Ei esitatud kohtu orderit ega muud selletaolist. Kõigest sellest jäädvustused fotode ja videote näol. Ebaseaduslikul läbiotsimisel konfiskeeriti seade genovo max X Liiklusseadus § 73 lg. 8 põhjal. Liiklusseadus § 73 lõige 8 tähendab järgmist: Mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Antud seade polnud sisse lülitatud, sammuti antud seade polnud isegi vooluvõrgus, Kuidas on võimalik selle eest karistada kui seade ei võimaldanud väljalülitatud asendis avastada liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadet või selle tööd. Vaidlus pole selle üle kas seade oli autos või mitte, vaid vaidlus on selle kasutamise üle. Antud seadme omamine ei ole eesti vabariigis keelatud. Sammuti pole selle omamine sõidukis keelatud. Väljalülitatud asendis on seade tükk plastmassi mis ilma vooluvõrku lülitamata ei avasta ühtegi kiirusmõõte seadet ega ka häiri ühtegi liiklusjärelvalve tööd. Autos maas vedeledes on sellega suhteliselt võimatu seadusest tulenevat eesmärki täita! Kõik kohalviibinud politsei ametnikud nägid, et seade ei olnud kasutusvalmis. Väärteo menetluse koostas patrullpolitseinik Vaiko Kivi, kes kinnipidamis hetkel polnud kohalgi. Tehes igasugu uurimistöid, jõudis otsusele et mingisuguse paragraafi peab rikkumiseks kirjutama. Sellest tulenevalt kirjutati täiesti suvalist "hülge möla". 2

§ 201

lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot) või arestiga. 24.11.2023 koostatud väärteootsusega nr 267023006564 karistati Rannet Laasi Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks s.o kuni 19.04.2024.a. Nimetatud otsus on menetlusalusele isikule kättesaadavaks tehtud. - Otsusel on järgmised selgitused: Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 19.04.2024. - Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole. Menetlusalune isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 07.01.2024

§ 91lg 2 p 4 alusel kuna temal puudus vastava kategooria juhtimisõigus, sest see oli eelnevalt karistusena ära võetud. Isikule 3

201 lg 2 alusel rahatrahviga. Ka sellel korral väitis Rannet Laas, et pani teo toime ekslikult, sest ei olnud teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Kui menetlusalune isik oleks vastavalt Liiklusseaduse § 127 juhiloa loovutanud 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist Transpordiameti liiklusregistri büroole ei oleks tal olnud ka võimalust eksida. Käesolevas asjas leiab menetleja, et tegemist ei ole mitte Rannet Laasi poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmisega, millest tulenevalt sattus isik eksitusse, vaid menetlusaluse isiku teadliku ning tahtliku rikkumisega. On raske põhjendada kahel korral eksimisega seda, et ei olnud teadlik juhtimisõiguse puudumisest. Sellise olukorra vältimiseks oleks Rannet Laas pöörduma enne mootorsõidukit juhtima asumist Transpordiametisse ning küsimuste korral saanud vastuse millal tema juhtimisõigus taastub ning talle oleks tagastatud ka eelnevalt loovutatud juhtimisõigust tõendav dokument. Seega ei ole tõsiseltvõetav menetlusaluse isiku väide, et ta ei olnud 19.03.2024 a. teadlik oma juhtimisõiguse puudumisest. Tulenevalt eeltoodust on menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani temale etteheidetava väärteo toime tahtlikult.

§ 76

lg 1 kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.

§ 203

kohaselt karistatakse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut (so. kuni 400 eurot).

§ 205

kohaselt riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot). Rannet Laas on avalduses esitanud väite, et on samade numbritega (X) auto ARK-is ette näidanud, kuid Transpordiameti Liiklusregistrist tehtud väljatrükk seda väidet ei kinnita. 21.10.2021 on sõidukile Mercedes-Benz S450CDI VIN: X väljastatud registreerimistunnistus üheks päevaks, s.o registreerimise lõpp 21.10.

1. Läti Vabariigis 22.10.2021 väljastati sõidukile Mercedes-Benz S450CDI VIN: X ajutiselt Leedu registreerimismärgid (transiitnumbrid) X. 19.03.2024.a Transpordiameti Liiklusregistri andmetel Mercedes-Benz S450CDI VIN: X reg.olek on REG:EELNE ning sõiduk ei ole liiklusesse lubatud. Seega juhtis Rannet Laas 19.03.
2. a. registreerimata mootorsõidukit. Liiklusseaduse § 73 lg 8 kohaselt mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Menetlusalune isik on kaebuses kinnitanud, et kiirusemõõteseadet avastav või sellele tööd häirida võimaldav seade ei olnud vooluvõrku ühendatud ja ei töötanud, kuid möönis, et seade oli tema poolt juhitavas mootorsõidukis põrandal. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, mille kohaselt soovis ta antud seadet katsetada sportlikus huvist. Seega kinnitab ka isik omakäeliselt antud ütlustes, et seade oli töökorras ning autos kasutamise eesmärgil. Kohtuväline menetleja märgib, et juhil lasub vastutus juba siis kui selline seade autos on, isegi siis kui seda ei kasutata. Uurimiseksperimendi protokolli kohaselt reageeris nimetatud seade Genevo Max liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadmele, st oli töökorras. Menetlusaluse isiku väited, nagu oleks tema autos toime pandud läbiotsimine on paljasõnalised, kuna ka isik ise kinnitas kaebuses, et seade oli põrandal, st nähtaval kohal. Seega on avalduses vastuolu, samuti on vastuolulised Rannet Laas väited, nagu oleks Vaiko Kivi teostanud läbiotsimise ka avaldaja vennale, täpsustamata kus, mis asjaoludel ja millise sündmusega seoses. Avaldusest nähtub, et Vaiko 4

nõuete rikkumist ning temal on samal ajal kehtivad karistused varasemate liiklusalaste rikkumiste eest on Rannet Laasi süü suur. Varasemad karistused rahatrahvi näol madalamas karistusmääras ei ole tulemust andnud ja isik jätkab raskete liiklusrikkumiste toimepanemist, seega prognoosides milline karistusliik mõjutab menetlusalust isikut õiguskuulekusele leiab kohtuväline menetleja, et selleks on põhikaristusena rahatrahvi määramine sanktsiooni kõrgeimas määras. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta Rannet Laas kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses 09.04.2024. a väärteoasjas nr 267024001437 tehtud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja taotleb väärteoasja juurde võtta tõendina väärteoasjas nr: 2670,23,006564 24.11.2023 kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus (kahel lehel) millest nähtub, et isikule määrati Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Samuti taotleb kohtuväline menetleja väärteoasja juurde võtta iseloomustava tõendina väärteoasjas nr: 2670,24,000063 materjalid millelt nähtub, et R. Laasile määrati 07.01.2024

§ 201lg.

2 alusel rahatrahv 400 EUR selles, et tema mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 20.12.2023 - 19.04.

1. Nimetatud otsus on jõustunud. Pärnu Maakohtu seisukoht
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Otsuse tegija on otsuses põhjendanud, milliste tõenditega ja miks ta loeb menetlusaluse isiku poolt rikkumised tõendatuks.
3. Antud asjas on 19.03.2024.a koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et Rannet Laas 19.03.2024 kell 09:52, X tn 9, X linnas, X maakonnas, juhtis registreerimata mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad Läti Vabariigi reg.märkidele sarnanevad reg.märgid X. Sõidukile on väljastatud viimati Leedu Vabariigi transiit reg.märgid X, mis kehtisid kuni 21.11.2021.a. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Juht oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit, milles asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. Antud tegudega rikkus Rannet Laas

§ 76

lg 1, § 76 lg 13, § 90 lg 1 p 1,3 ja § 73 lg 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad

§ 203, § 205, § 201 lg 2 ja § 228 järgi.

1. Politseiametnikust tunnistaja Helena Eritsa ütluste kohaselt (vt tunnistaja ülekuulamise protokoll väärteotoimiku lk 5) kontrolliti 19.03.2024.a kell 09:52 X linnas X tn 9 juures X mnt poolt X tn poole liikunud sõidukit Mercedes-Benz. Juht oli sõidukis üksi, kontrollimisel osutus juhiks Rannet Laas. Kinnipidamisel selgus, et juhil oli karistusena juhtimisõigus ära võetud, sõidukis oli kiirusemõõteseadet avastav või sellele tööd häirida võimaldav seade ning sõiduk Mercedes-Benz oli registreerimata.
2. Vaidlust ei ole faktis, et Rannet Laas juhtis 19.03.2024 kell 09:52, X tn 9 juures, X linnas, X 5

§ 90

lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91, seejuures näeb

§ 201lg 1 ka selliste keeldude eiramise eest ette väärteokaristuse.

6. Vaatamata R. Laasi poolt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka kohtule esitatud kaebuses antud selgitustele, et ta arvas, et on varasema karistuse, millega temalt võeti ära juhtimisõigus, ära kandnud, näitavad väärteotoimikus sisalduvad, aga ka kohtuväline menetleja poolt täiendavalt esitatud tõendid, et ajal, mil R. Laas eelkäsitletud liiklusrikkumised toime pani, puudus tal vastava kategooria juhtimisõigus. Seda tõendab üheselt 24.11.2023 koostatud väärteootsus nr 267023006564, millega karistati R. Laasi

§ 227

lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, s.o kuni 19.04.2024.a (vt väärteotoimiku lk 22). Nimetatud otsus on menetlusalusele isikule kättesaadavaks tehtud. Et ta nimetatud otsusest teadlik ei oleks, seda ei ole esitatud kaebuses väitnud ka R. Laas. Otsuses sisalduvad järgmised selgitused: Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 19.04.2024. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiameti liiklusregistri büroole. Lisaks kõrvaldati menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimiselt ka 07.01.2024

§ 91

lg 2 p 4 alusel, kuna temal puudus vastava kategooria juhtimisõigus, sest see oli eelnevalt karistusena ära võetud (vt 07.01.2024 juhtimiselt kõrvaldamise otsus väärteotoimiku lõpus). Isikule seati keeld juhtida mootorsõidukit kuni temal on olemas juhtimisõigus. 07.01.2024 koostati ka väärteoasjas 267024000063 kiirmenetluse otsus ning isikut karistati

201 lg 2 alusel rahatrahviga (vt otsus väärteotoimiku lõpus). Samaselt käesoleva väärteomenetlusega, väitis R. Laas ka 07.01.2024.a otsuses antud selgituste kohaselt, et pani teo toime ekslikult, sest ei olnud teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Et väidetav eksimus enam ei korduks, on kohtuväline menetleja on lisaks 24.11.2023 otsusele ka menetlusaluse isiku suhtes 07.01.2024 koostatud otsusesse selgelt kirja pannud, millise kuupäevani on R. Laasil juhtimisõigus ära võetud (so perioodil 20.12.2023 – 19.04.2024). Kokkuvõttes ei ole seega 19.03.2024 toimepandud rikkumise näol tegemist menetlusaluse isiku jaoks esmakordse samasisulise eksimusega, so kohaldatud neljakuise juhtimisõiguse äravõtmise perioodil mootorsõiduki juhtimisega, ning ka 07.01.2024.a koostatud otsuses on kirjas kuupäevad, millisel perioodil on R. Laasil juhtimisõigus karistusena ära võetud. 07.01.2024 otsust on R. Laasile tutvustatud ja ta on selle allkirjastanud. Liiklusregistri päringust nähtub, et juhtimisõigus taastus menetlusalusel isikul 20.04.2024.a (väärteotoimiku lk 15). Seega tuleb asuda seisukohale, et R. Laasi käitumises on olemas

§ 201

lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis, so ta juhtis 19.03.2024.a mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui temalt oli juhtimisõigus ära võetud ning samuti ajal, kui ta oli mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91lg 2 p 4 alusel.

7. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka seda, et tema juhtis 19.03.2024.a registreerimata mootorsõidukit, millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad Läti Vabariigi registrimärkidele sarnanevad registrimärgid X. Sõidukile on väljastatud viimati Leedu Vabariigi transiit 6

§ 203

sätestab vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest.

§ 205

sätestab vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest.

1. R. Laas on esitatud kaebuses selgitanud, et Mercedes Benz S450CDI on ostetud Tallinnast registrinumbritega X ning et on samade numbritega (X) auto ARK-is ette näidanud, Samuti oli väljastatud autole Leedus transiitnumbrid (X), mis on väljastatud 14.11.2023.a.
2. Kohtuväline menetleja on leidnud, et R. Laas rikkus väärteoprotokollis nimetatud sõidukit juhtides

§ 76lg 1 nõudeid.

Seejuures sätestab osundatud

§ 76

lg 1, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. 10. Seega on vaidlus on selles, kas nimetatud sõiduk oli kehtestatud korras Eesti Vabariigis registreerimata/ümberregistreerimata ning kas antud sõiduki arvel olek oli Läti ja Leedu Vabariigi registris lõpetatud. Samuti on käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas nimetatud mootorsõidukile olid paigaldatud sellele mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid, s.o kas registreerimismärgid olid kehtivuse kaotanud. 11.

§ 76

lg-st 13 tuleneb, et mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 § 6 lg 1 kohaselt kuuluvad registreerimisele Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 § 2 p 6 kohaselt on registreerimine toiming, millega Transpordiamet kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava registrisse kandmata sõiduki ja sellega seotud isikute andmed registrisse.

1. Toimikus asuva EUCARIS andmete väljatrüki kohaselt (vt väärteotoimiku lk 9) on 21.10.2021.a sõidukile Mercedes-Benz S450CDI VIN: X väljastatud ekspordiks Läti Vabariigis registreerimistunnistus ja registrimärgid X üheks päevaks, s.o registreerimise lõpp 21.10.2021.a. 22.10.2021 väljastati sõidukile Mercedes-Benz S450CDI VIN: X ajutiselt Leedu registreerimismärgid X, s.o registreerimise lõpp 21.11.2021.a (vt väärteotoimiku lk 10). Seega ei kinnita andmebaas R. Laasi poolt väidetut, et autole oleks Leedu Vabariigis 14.11.2023.a väljastatud transiitnumbrid X. Nimetatut ei kinnita ka väärteotoimiku lk 13 asuv ja menetlusaluse isiku poolt nimetatud 14.11.2023 kuupäeva kandev deklaratsioon. Sõiduki registrinumbreid ei ole vastavas dokumendis mainitud.
2. Arvestades, et sõidukil puudusid väärteo toimepanemise hetkel 19.03.2024.a Eesti Vabariigi registreerimismärgid, vaid olid Läti Vabariigi registreerimismärkidele sarnanevad registreerimismärgid, puudub kahtlus selleski, et sõidukit ei olnud Eesti Vabariigis registreeritud. Menetlusalune isik on avalduses esitanud küll väite, et on samade numbritega (X) auto ARK-is ette näidanud, kuid Transpordiameti Liiklusregistrist tehtud väljatrükk seda väidet ei kinnita (vt väärteoprotokolli lk 18). 19.03.2024.a Transpordiameti Liiklusregistri andmetel Mercedes-Benz S450CDI VIN: X reg.olek on REG:EELNE ning sõiduk ei ole liiklusesse lubatud. Väljatrükis sõiduki registreerimismärkide lahtris andmed puuduvad. 7

§ 77

lg 84 kohaselt mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et R. Laas rikkus 19.03.2014

§ 76

g 1 nõuet, juhtides kehtestatud korras registreerimata/ümberregistreerimata mootorsõidukit Mercedes-Benz S450CDI, kuivõrd sõiduk oli Leedu Vabariigi registrist kustutatud 21.11.2021 ning sõidukile oli omavoliliselt paigaldatud sellele mootorsõidukile sel ajahetkel mittekuuluvad Läti Vabariigi registreerimismärkidega sarnanevad registreerimismärgid X. Seega realiseeris R. Laas oma tegevusega

§-des 203 ja 205 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje asjaolud. Märkima peab ka, et sõidukile viimati väljastatud Leedu Vabariigi registrimärgid X, mis kehtisid kuni 21.11.2021.a, olid menetlusalusel isikul kaebuse ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt samuti kodus olemas ning ta tõi need 19.03.2024.a kohtuvälise menetleja kätte.

1. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka seda, et tema juhtis 19.03.2024.a mootorsõidukit, milles asus kiirusmõõteseadet avastav või selle tööd häirida võimaldav seade. Liiklusseaduse § 73 lg 8 kohaselt mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.
2. Menetlusalune isik on kaebuses kinnitanud, et kiirusemõõteseadet avastav või sellele tööd häirida võimaldav seade, mis 19.03.2024 tema poolt juhitud sõidukis oli, ei olnud vooluvõrku ühendatud ja ei töötanud. Seade oli tema poolt juhitavas mootorsõidukis põrandal. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, mille kohaselt soovis ta antud seadet katsetada sportlikus huvist (vt väärteotoimikul lk 4). Seega kinnitab isik omakäeliselt antud ütlustes, et seade oli töökorras ning autos kasutamise eesmärgil. Ka uurimiseksperimendi protokolli kohaselt reageeris nimetatud seade Genevo Max liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadmele, st oli töökorras (vt väärteotoimiku lk 7).
3. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja, et juhil lasub vastutus juba siis kui selline seade autos on, isegi siis kui seda ei kasutata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.04.20214 otsuses kohtuasjas nr 3-11-22-14 punktis 12.1 on leitud, et

§ 73

lg 8 kohaselt ei tohi mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Keelu eiramise eest sätestab vastutuse

§ 228

. Edasi asub kriminaalkolleegium

§ 73

lg 8 ja § 228 grammatilise tõlgendamise põhjal seisukohale, et neis sisalduv sõna „võimaldav“ viitab seadme potentsiaalile, mitte selle aktiivsusele. See tähendab, et

§-s 228 toodud koosseisu täitmiseks ei pea kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade olema sõidu ajal sisse lülitatud, vaid piisab sellest, kui sõidukis oleva seadmega on põhimõtteliselt võimalik kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida. Vastasel juhul võimaldaks regulatsioon vastutusest pääseda neil juhtidel, kes jõuavad enne politsei poolt antiradari sõidukis avastamist selle välja lülitada, kuivõrd politseil puuduks igasugune võimalus tõendada, et seade sõidu ajal töötas (eeldusel, et politsei kasutuses pole omakorda radaridetektori detektorit). Tõlgendust, mille kohaselt on karistatav juba sellise mittetöötava seadme sõidukis hoidmine, toetab ka senine kohtupraktika (vt nt Pärnu Maakohtu 13. juuli 2006.a otsus asjas nr 4-06-1699). Seega tuleb asuda seisukohale, et R. Laasi käitumises on olemas

§ 228

sätestatud väärteo objektiivne koosseis, kuivõrd ta hoidis sõidukis seadet, mis võimaldab avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. 18. Arvestades süüteo asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tahtlike rikkumistega. R. Laas on juhtinud Eestis registreerimata sõidukit teades, et tal ei ole juhtimisõigust, samuti on ta omanud kiirusemõõteseadet avastavat seadet. R. Laasi käitumise eesmärgiks oli õigusvastase olukorra tekkimise, sest hiljemalt 07.01.2024 teada, et puudub juhtimisõigus ja ka asjaolu, et sõiduk ei registreeritud, ei olnud talle takistuseks sõiduki kasutamiseks liikluses. Nimetatud seade oli töökorras ja 8

§ 201lg 2, § 203, § 205, § 228 ettenähtud väärtegudena (VTMS § 133 p 4).

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (VTMS § 133 p 3). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmann, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

1. Kaebuses esitatud väidetele seoses väidetava ebaseadusliku läbiotsimisega, tuleb selgitada, et Korrakaitseseaduse (KorS) § 49 lg 1 p 4 kohaselt võib politsei valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt, tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui on alust arvata, et selles on asju, mida võib KorS või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida. Tegelikkuses ei osutunud erimeetme rakendamine aga vajalikuks, kuivõrd ka menetlusaluse isiku enda kaebuses esitatud selgituste põhjal oli antiradar autos maas, so nähtaval kohal. Seega toimus seadme avastamine ilma läbivaatuseta. Ülekuulamise protokollis või väärteoprotokollis puuduvad ka märked, et seade oleks menetlusaluselt isikult ära võetud ilma tema nõusolekuta. Politsei sai talle KorS tulenevat sõiduki kontrollimise õigust teostada ilma erimeetme rakendamiseta ja seetõttu puudus vajadus ka toimingu KorS § 49 lg 6 kohaseks protokollimiseks.
2. Samuti tuleb politseiametniku V. Kivi tegevuse osas kaebajale selgitada, et VTMS ei sätesta, et kõik menetluses teostatud toimingud alates sõiduki kinnipidamisest kuni väärteoprotokolli koostamiseni peaks teostama üks ja sama politseiametnik. Nii on ka näiteks Riigikohtu praktikas aktsepteeritud olukorda, kus kiirusemõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud. Samuti ei pea mõõtmine toimuma väärteoprotokolli koostamise kohas (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 9). Väärteoprotokolli koostamine tähendab sisuliselt menetlusalusele isikule süüdistuse esitamist, mistõttu tähendab seda, et väärteoprotokolli koostaja hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik on pannud toime väärteo (vt RKKKo nr 3-1-1-13-08, p 6).
3. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale

§ 201

lg 2, § 203, § 205, § 228 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud 19.03.2024 kell 09:52 sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeima karistuse näeb ette

§ 201

lg 2, tuleb karistust kohaldada

§ 201lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Kirjeldatult on kohtuväline menetleja R. Laasile karistuse ka määranud. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv 9

§ 201

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega järeldub, et kohtuväline menetleja on valinud sanktsioonialternatiividest kergema, s.o rahatrahvi ning määranud karistuse sanktsiooni maksimaalses ulatuses. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega, sanktsiooni piiridest väljumata (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes.

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega R. Laasi süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri andmete kohaselt on R. Laasil üks kehtiv liiklusalane kriminaalkaristus ning kolmteist kehtivat väärteokaristust, sh omab R. Laas varasemat kehtivat liiklusalast karistust mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).
3. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt RKKKo 3-1-1-52-13).
4. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu ülalpool ka märgitud, on käesolevas asjas on karistusraam kuni 300 trahviühikut või arest. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Antud juhul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole. Kohtuväline menetleja on karistanud R. Laasi maksimaalse rahatrahviga - 300 trahviühikut. Rannet Laas on ühe teoga toime pannud mitu

nõuete rikkumist, seega leiab kohus, et isiku süü on üle keskmise. Menetlusaluse isiku süüd suurendab veelgi asjaolu, et karistusregistri andmetel on temal üks kehtiv kriminaalkaristus ning kolmteist kehtivat väärteokaristust. Isiku käitumine näitab ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, kaasliiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi varasemast karistusest ja ei ole mõistnud oma ebaõiget käitumist liikluses. Samuti ei saa 10

§ 263

lg 5 alusel.

§ 263

lg 5 kohaselt konfiskeerib kohtuväline menetleja või kohus käesoleva seaduse §-des 215 ja 228 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. Konfiskeerimise otsustamine on olnud seega KarS § 83 lg 1, lg 4 ja

§ 263lg 5 alusel seaduspärane.

Konfiskeeritud seade läheb riigi omandisse ja kuulub hävitamisele. Ära võetud registreerimismärgid X (2 tk), X (2 tk) edastada otsuse jõustumisel Transpordiametile. Menetluskulud 26. VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 11