Obsah (4)

§ 376§ 73§ 83§ 68

1-24-3456 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-3456 (24930000116) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi se

§ 376

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav Nikolai Brjuhhatšov isikukood: 36102030387; kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx, xxxx; elukoht: xxxx, viibimiskoht xxxx; xxxx; eelnevalt kriminaalkorras karistamata; tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 22.05.2024, Harju Maakohtu 24.05.2024 määrusega vahistatud 2 kuuks s.o kuni 22.07.2024. Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Nikolai Brjuhhatšov süüdi

§ 376

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 73

lg-te 1, 2 ja 3 määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 15 (viisteist) päeva jääb tingimisi kohaldamata, kui Nikolai Brjuhhatšov ei pane 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg hakkab kulgema Nikolai Brjuhhatšovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.05.

1. 1 1-24-3456 Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.06.
2. Nikolai Brjuhhatšovile kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva karistustähtaja saabumiseni muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt ärakandmisele kuuluva karistustähtaja saabumisel, sõltuvalt sellest, kumb tingimus saabub enne. Avalik-õiguslik nõudeavaldus: • Rahuldada kannatanu Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus ja välja mõista Nikolai Brjuhhatšovilt avalikõiguslik nõue summas 90 349,25 eurot ja sellelt arvestatav intress 0,06% päevas alates 22.05.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva põhinõude suurus. • Välja mõistetud põhinõue ja tasumata maksunõudelt arvestatud intress tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arvelduskontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, arvelduskontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides selgituseks „Nikolai Brjuhhatšov, 1-24-3456, avalik-õigusliku nõudeavalduse hüvitamine“. Asitõendid: • Nikolai Brjuhhatšovi sõidukist ja garaažist 22.05.2024 ära võetud Eesti Vabariigi maksumärgita sigaretti, mis on hoiul Maksu- ja Tolliameti lepingupartneri Astro Service OÜ laos Harkus – konfiskeerida

§ 83lg 1 ja § 376 lg 3 alusel ning hävitada Tub

S § 52 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. • toimikus asuv elektrooniline andmekandja, s.o CD-plaat, jätta toimikusse. Menetluskulud: Mõista Nikolai Brjuhhatšovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: • osa sundrahast, s.o 500 eurot, • kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 664,90 eurot, • sigarettide hoiukulu 121,84 eurot, s.o kokku 1 286 (üks tuhat kaheksakümmend kuus) eurot ja 74 senti. Jätta osa kohtueelsel menetlusel tekkinud kaitsjatasust, s.o 197,64 eurot ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 43,92 eurot riigi kanda. Jätta osa sundrahast, s.o 730 eurot välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Nikolai Brjuhhatšov temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 1 286 (üks tuhat kaheksakümmend kuus) eurot ja 74 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700018609 ning selgitus „Nikolai Brjuhhatšov, 1-24-3456, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-24-3456 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Nikolai Brjuhhatšovi süüdistatakse selles, et tema omandas tuvastamata ajal ja isikult Eesti Vabariigi maksumärkideta ja nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatooteid, mille toimetas enda kasutuses olevasse garaaži Xxxx, kust neid seejärel väiksemate koguste kaupa ostjatele toimetas. Täpselt tuvastamata ajast alates kuni 22.05.2024 hoidis Nikolai Brjuhhatšov enda valduses 517 020 tk maksumärgita sigaretti, millest 36 220 sigaretti üritas Nikolai Brjuhhatšov samal päeval sõidukiga Audi A6, reg-nr xxxx, ostjatele toimetada, kui garaažist väljasõidul Maksu- ja Tolliameti ametnikud Nikolai Brjuhhatšovi sõidukit kontrollisid ja keelatud tubakatooted kinni pidasid. Ülejäänud 480 800 sigaretti leiti Nikolai Brjuhhatšovi kasutuses olevast garaažiboksist. Nikolai Brjuhhatšovi valdusest kinni peetud sigarettide müügipakenditelt puudusid Tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 12 lg 1 p 1 ja § 13 järgi kohustuslik terviseohu hoiatus ning Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse (edaspidi ATKEAS) § 61 järgi kohustuslik Eesti Vabariigi maksumärk, millest tulenevalt oli tegemist käitlemiseks mittelubatud tubakatoodetega. Käitlemiseks mittelubatud suitsetatavaid tubakatooteid on TubS § 6 lg 21 järgi suures koguses, kui nende tubakatoodete kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab sajakordselt või enam ATKEAS § 56 lg 11 nimetatud aktsiisisumma, s.o 169,10 eurot (alates 01.01.2024). Seega oli 100-kordne aktsiisimäär
4. aastal 16 910 eurot (100x169,10). ATKEAS § 56 lg 1 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr
5. aastal oli 100,50 eurot ning proportsionaalne määr oli 30 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Fikseeritud määra järgi oli aktsiis sigaretikoguselt (517 020 sigaretti) arvestatuna 51 960,51 eurot (0,1005x517 020). ATKEAS § 60 lg 1 kohaselt arvutatakse maksumärgistamata sigarettide maksustamisel aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal.
6. aastal oli sigaretipaki levinuim hind 4,95 eurot.1 Seega on proportsionaalse määra järgi aktsiis 38 388,74 eurot (25 851x4,95x0,3). Kokku on aktsiis käideldud 517 020 sigareti kohta 90 349,25 eurot, mis ületab
7. a aktsiisisummat enam kui sajakordselt (90 349,25 >16 910). Seega pani Nikolai Brjuhhatšov toime

§ 376

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses käitlemiseks mittelubatud tubakatoodete ebaseadusliku käitlemises. 2. Kooskõlas N. Brjuhhatšovi, tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus N. Brjuhhatšovi süüdimõistmist: -

§ 376

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 aastat. 1 Tubakatooted | Maksu- ja Tolliamet (emta.ee) 3 1-24-3456

§ 73

lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt kandmisele 1 kuu ja 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning arvestada koheselt kandmisele kuuluva vangistuse algust alates 22.05.2024, s.o N. Brjuhhatšovi kinnipidamisest ja vahistamisest alates.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud vangistus – 1 aasta, 10 kümme kuud ja 15 päeva – jääb täitmisele pööramata, kui N. Brjuhhatšov ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et N. Brjuhhatšovilt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1 286,74 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kanda jääb kaitsjatasu 197,64 eurot ning kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest. Sundrahast 730 eurot jääb N. Brjuhhatšovilt välja mõistmata. Kokku lepiti selleski, et N. Brjuhhatšov tunnistab Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu 30.05.2024 esitatud esitanud avalik-õiguslikku nõudeavaldust ning on nõus, et temalt mõistetakse välja tasumata aktsiis summas 90 349,25 eurot ja sellelt arvestatav intress 0,06% päevas alates 22.05.2024, kuid mitte rohkem kui põhinõude suuruses. Samuti lepiti kokku asitõenditega toimimise viisis.

1. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega ning protokollise parandusega. Menetluskulude hüvitamise kohustus on arusaadav ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti nõustub avalik-õigusliku nõudeavalduse ja selle hüvitamisega, hüvitamise viisiga. Süüdistav kinnitas et talle on arusaadav asitõenditega toimimise viis ja ta toetab seda.
2. Prokurör ja süüdistatava kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Olles tutvunud kriminaaltoimikuga ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskulude ja asitõenditega seonduvat, siis otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude ja asitõendite kohta kuulub kokkuleppemenetluse esemesse ja kokkulepetest nähtuvalt on neis osades ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkulepetega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Asitõendite suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Pooled on kokkuleppe saavutanud ka avalik-õigusliku nõude suuruse ja selle hüvitamise tingimuste osas, mille kohus vastavalt sõlmitud kokkulepetele kinnitab. (allkirjastatud digitaalselt) 4