KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-9191 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laa

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata U.L-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 29.04.2019 ning katseajaks allutada U.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada U.L käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada U.L käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p -des 2, 4 ja 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1 - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 3 määrata U.L elektroonilise valve pikkuseks 4 (neli) kuud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata U.L kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada U.L tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista U.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99915700092595 ning selgitusse märkida „U.L, 1-15-9191, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta ülejäänud kaitsjatasu summas 30 (kolmkümmend) eurot riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Viira ja Partnerid Advokaadibüroo kasuks 222 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi Margus Viira poolt süüdimõistetu U.L kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, U.L-ile, kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks U.L elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9191 tunnistati U.L (endise nimega Dmitri Besstšastnõi) süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning teda karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati U.L eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus mõistis U.L-ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaldamisega ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui U.L ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 8 alusel kohustati U.L mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema 2 sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku valikul. Kohus määras U.L-ile katseajaks 3 aastat ning kohus luges U.L katseaja alguseks 22.12.

1. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.01.2017 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel U.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9191 mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges U.L vangistuse kandmise alguseks U.L vanglasse saabumise aja. Kohtumäärus jõustus 21.03.
2. Viru Vangla esitas 30.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades U.L ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta U.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta U.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, U.L ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas U.L , et võlgnevused on tekkinud seoses alimentidega. Käesoleval ajal töötab ta OÜ-s Xxxx ning kõnealusesse ettevõttesse soovib ta tööle asuda ka vabanemisjärgselt. Vabanemisjärgselt asuks ta elama aadressile xxxx. Tema suhted perekonnaga on head. Ta ei tea miks vangla tema tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta, kuid kontaktisik ütles talle, et programm näitab nii. U.L on vangis olles saanud aru, et alkoholi tarbimine on tema jaoks halb ning ta ei tahaks vanglasse rohkem sattuda. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et tegelikult on U.L iseloomustus positiivne. Kaitsja ei tea, millist müstilist programmi vangla kasutab, kuid see ei kannata mingit kriitikat. Kui vaadata U.L käitumist, siis isik on läbinud kõik programmid, mis võimalik ning U.L on väitnud, et korduvalt. U.L on saanud aru, et alkoholi tarvitamine on toonud talle need probleemid. Viimane alkoholi tarvitamine oli kaitsealusel
3. aasta mais ning nüüd viibib isik avavangla osakonnas. Lisaks nähtub, et U.L käib kirikus ning eeldatavasti on ka usk aidanud kaasa sellele, et isik on valmis ühiskonnaga taas liituma. U.L on olemas töökoht ning järelikult ka sissetulek. Tal on olemas vabanemisjärgne elukoht, suhted abikaasaga on head ning tema lapsed vajavad isa. Vaatamata korduvkaristatusele kannab U.L vanglakaristust esimest korda ning ta on muutunud. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et isikul on realistlikud eesmärgid. Kaitsja ei näe ühtegi takistavat asjaolu miks ei võiks U.L vabastada tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu U.L ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et U.L võib vabastada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. 3 Käesoleval ajal on U.L kolm kehtivat kriminaalkaristust. Tõsi, kinnipeetavat on juba varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid kriminaalhooldus isiku suhtes ebaõnnestus, sest U.L rikkus korduvalt kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu pöörati temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.12.2015 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Samas ei saa kohus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse lahendamisel tugineda üksnes kinnipeetava varasemale elukäigule. U.L kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning kohtu hinnangul võib kinnipeetava esimene kogemus reaalses vangistuses olla määrava tähtsusega, mis mõjutab teda oma senist eluviisi muutma. Kohus asub kinnipeetava iseloomustuse põhjal seisukohale, et U.L mõtlemises ja hoiakutes on toimunud vangistuse jooksul muutused. Kohus leiab, et kinnipeetav on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. U.L ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud, mis kinnitab, et kinnipeetav on suuteline reeglitele alluma. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, U.L on paigutatud alates 30.05.2018 Viru Vangla avavanglaosakonda. Samuti on tal võimaldatud käia lühiajalistel väljasõitudel, et kohtuda enda lähedastega. Kohtu hinnangul viitab avavanglaosakonda paigutamine ning lühiajalistele väljasõitudele võimaldamine vangla kõrgendatud usaldust U.L vastu. Tema suhtumine ametiisikutesse on olnud positiivne ning U.L väljendatud hoiakud vanglas ei viita agressiivsusele ega kergele enesevalitsuse kaotamisele. Lisaks nähtub, et kinnipeetava motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest ja alkoholi tarbimisest on kõrge ning seda kinnitab asjaolu, et kinnipeetav on soovinud läbida vanglas sotsiaalprogramme. Vanglas on U.L läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning sotsiaalprogrammi kokkuvõttest nähtub, et kui enne vangistust ei mõistnud kinnipeetav probleemi tõsidust, siis nüüdseks kinnipeetav tunnistab alkoholiga seotud probleemi ja riski. Samuti on kinnipeetav vangistuse jooksul töötanud nii vanglas majandustöödel kui ka väljaspool vanglat OÜ-s Xxxx. Lisaks eeltoodule on kinnipeetav osalenud Xxxx Autokoolis B-kategooria juhtimisõiguse koolitusel ning väljaspool avavanglaosakonda Xxxx kiriku jumalateenistustel. Kohtu hinnangul võib kinnipeetava käitumisest karistuse kandmise jooksul teha järelduse, et seni kantud karistus on süüdimõistetule avaldanud soovitud mõju. Uute kuritegude toimepanemise ohtu vähendavad ka kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused. Käesoleval ajal on U.L avanenud võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, kuid U.L on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta on teostatud kodukülastus ning kodukülastuse käigus selgus, et kõnealune elukoht on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks ning U.L abikaasa, kes kõnealuses elukohas elab, on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et OÜ Xxxx on väljastanud U.L-ile garantiikirja, milles kinnitatakse, et U.L võetakse vabanemisjärgselt tööle. U.L on kohtuistungil avaldanud, et ta kavatseb vabanemisjärgselt asuda tööle OÜ-sse Xxxx, kus ta käesoleval ajal töötab. Kohtu hinnangul tuleks kindel vabanemisjärgne töökoht isikule kasuks, sest selle kaudu väheneks isiku tegevusetus ning kindel töökoht on oluline rahaliste nõuete tasumise seisukohalt. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Käesoleval ajal on U.L seadnud endale realistlikud eesmärgid, milleks on töötamine, perekond ning õiguskuulekas elu. Kohus leiab, et kindel töökoht ning toetav perekond võib motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma ning alkoholist loobuma. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et uute kuritegude toimepanemist võib soodustada alkoholi tarvitamine, sest viimase kuriteo kõik episoodid pani U.L toime alkoholijoobes. U.L-ile anti võimalus kanda karistust vabaduses ning teda kohustati mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal 4 alkoholi, kuid karistus tuli pöörata täitmisele, sest isik rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ning seda ka peale alkoholivastase preparaadi „Esperaal“ paigaldamist ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist. Käesolevaks ajaks on U.L kandnud esimest reaalset vanglakaristust rohkem kui 1 aasta ja 4 kuud ning vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetava motivatsioon alkoholi tarvitamisest vabaneda on olnud kõrge, sest kinnipeetav on ise tahtnud alkoholi tarbimisest loobumiseks läbida sotsiaalprogramme. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et kinnipeetav on teinud alkoholi tarvitamisest endale vajalikud järeldused ning ta on veendunud, et suudab edaspidi alkoholist hoiduda. Samuti aitaks uute kuritegude toimepanemise riski vähendada KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 sätestatud kohustused. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, oleks tema üle ühtlasi võimalik teostada elektroonilist valvet 4 kuu kestel ning käitumiskontrolli kuni 29.04.
4. Kohus leiab, et U.L-ile tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle määratud kohustusi täita. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. U.L loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab U.L suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse (sealhulgas kohustusse mitte tarvitada alkoholi) täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus U.L tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungil osales kinnipeetava U.L kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes esitas kohtule kaks tasutaotlust ning taotlustest nähtuvalt kuulub hüvitamisele kokku 222 eurot. Kohus leiab, et kaitsja tasutaotlused on põhjendatud täies ulatuses ning kuuluvad rahuldamisele. Kaitsja taotlustest nähtub muu hulgas, et kaitsja osales kohtuistungil 13.09.2018 kell 15.00 - 15.30 ning 15.30 - 15.45 ning kaitsja taotleb kohtuistungil osalemise eest tasu kokku 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 15.25 ning lõppes 15.
5. Kohus leiab, et kaitsjatasu 0,5 tunni eest tuleb käesoleval juhul jätta riigi kanda, sest kohus määras 10.09.2018 määrusega kohtuistungi toimumise ajaks 13.09.2018 kell 15.00, kuid kohtuistungi algus lükkus kohtust tulenevatel põhjustel edasi. Eeltoodust tulenevalt kuulub kinnipeetavalt välja mõistmisele 192 eurot ning ülejäänud 30 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5