Obsah (6)

§ 329§ 330§ 331§ 173§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 11. juuni 2024 Tsiviilasja number 2-22-9110 Tsiviilasja hind 3500 eurot Tsiviilasi H. K. hagi H. K. vastu

) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on H. K. hagi H. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes (esitatud esmakordselt 18.12.2022 menetlusdokumendis). Hagiavalduse kohaselt on hagejad endised abikaasad, poolte abielu on sõlmitud 16.07.2016 ning lahutatud samas tsiviilasjas 09.12.2022 tehtud kohtuotsusega, mis jõustus 19.12.
2. Poolte kaasomandisse kuulub kinnisasi asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Kummagi poole kaasomandi osa suurus on ½. Hageja on püüdnud võõrandada kinnisasja maakleri vahendusel, kuid kostja viivituse tõttu, samuti kostjapoolse tegevuse/tegevusetuse tõttu ei ole õnnestunud kinnisasja kokkuleppel võõrandada. Hageja taotleb lõpetada poolte kaasomand kinnisasja registriosa nr xxx osas selle müügiga avalikul enampakkumisel. Hageja on taotlenud ka määrata kinnisasja avaliku müügi korral alghinnaks 15 000 eurot, kuid nõustunud ka kostja pakkumisega, et alghinnaks on 60 000 eurot. Saadud raha jagamist on hageja taotlenud (viimase täpsustuse kohaselt, s.o 20.09.2023) selliselt, et esmalt tasutakse enampakkumise kulud ja seejärel jagatakse saadud raha poolte vahel võrdsetes osades. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. Kinnisasjaga ostmiseks võttis hageja aastal 2010 Swedbank AS-ist laenu (eluasemelaen) summas 15 319,18 eurot, laenulepingu nr 10-009201-EL, laenulepingu jääk 24.10.2022 seisuga 11 474,45 eurot. Hageja ei nõustu kostja tasaarvestusavaldusega 11 673 euro ulatuses; hageja jättis teadlikult pangalaenu tagastamata ning kostjal puudus põhjus selle summa tasumiseks kohtutäiturile. Kui kostja oleks jätnud võlgnevuse tasumata, oleks kinnisasi juba võõrandatud. Hageja leidis, et kostja poolt kohtutäiturile tasutud summa mahaarvamine kinnisasja müügist saadud rahast on hageja suhtes ebaõiglane, kuivõrd kostja on põhjustanud viivituse kinnisasja müümisel ning selle väärtuse vähenemise. Hageja on ise tasunud (kolmanda isiku vahendusel) samuti täitemenetluse katteks 427,07 eurot.
3. Kostja on nõus maja müügiga avalikul enampakkumisel. Kostja ei nõustu müügi alghinnaga 15 000 eurot ning leiab, et alghind peaks olema 60 000 eurot. Kostja leiab, et ei ole takistanud maja müüki poolte kokkuleppel, hoopis hageja ei teinud koostööd maakleri ja kostjaga. Kostja on samuti leidnud, et otsuse tegemisel tuleks arvestada sellega, et sügisel jäi torustikust vesi välja laskmata, maja torud on külmunud ja kevadeks on majas veeuputus. Kostja tõi 28.07.2023 seisukohas välja, et tasus juulis 2023 ära hageja poolt võetud eluasemelaenu jäägi summas 12 000 eurot (võttes selleks laenu); kostja leidis, et tasus 6000 eurot kummagi poole eest. Hiljem täpsustas kostja seda summat ja esitas 01.12.2023 menetlusliku tasaarvestusavalduse, leides, et esmalt tuleks hüvitada kostjale kostja poolt kohtutäitur R.L. tasutud laenukohustus 11 673 (9900+1773) eurot. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
4. Kostja on 14.05.2024 pärast kohtuistungit saatnud täiendava seisukoha, milles leiab, et soovib ikkagi mitte poole hüvitamist 11 673 eurost, vaid kogu summat. Hageja esitas 27.05.2024 täiendava tõendi.

§ 329

lg 1 järgi peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, 2 2-22-9110 taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist (

§ 330lg 1).

Sama paragrahvi lg 3 järgi menetletakse pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid

§-s 331 sätestatud juhul ja korras. Viidatud

§ 331

näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul on kostja poolt esitatud seisukoht ja hageja poolt tõend pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil, isegi pärast istungi lõppu. Kohtu hinnangul ei esine mõjuvat põhjust tõendi ja seisukoha hilisemaks esitamiseks. Kohus ei menetle seega hilinenult esitatud kostja täiendavat seisukohta ega võta hagejalt vastu hilinenult esitatud tõendit (kohus keeldub tõendi vastuvõtmisest ja eemaldab selle toimikust). Kohus märgib, et tegemist ei ole ka varasemalt esitamata väidete või seisukohtadega, sisuliselt on kostja juba esitanud varasemalt taolise väite ning hageja on samuti esitanud väiteid selle kohta, et kostja on takistanud varasemalt maja müüki.

1. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte kaasomandisse kuulub ½ suurustes võrdsetes osades kinnisasi asukohaga xxx (registriosa nr xxx, tl 55). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus AÕS § 77 lg 2 kohaselt hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
3. Hageja on nõudnud kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnisasi võõrandatakse avalikul enampakkumisel. Kostja on nõustunud taolise kaasomandi lõpetamise viisiga. Kohus leiab, et kuivõrd hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viis vastab nii seadusele kui ka poolte huvidele, siis tuleb hageja taoline nõue rahuldada. 7.

445 lg 1 võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja on nõustunud kostja taotlusega määrata kinnisasja avalikul enampakkumisel alghinnaks 60 000 eurot. Seetõttu määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et kinnisasja alghind enampakkumisel on 60 000 eurot.

1. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kinnisasja võõrandamisel saadud rahast tuleks pärast enampakkumisega seotud kulude kandmist hüvitada pooltele ka need summad, mida pooled on tasunud laenukohustuse täitmiseks kohtutäiturile, vastavalt hageja poolt 427,07 eurot ja kostja poolt 11 673 eurot. Hageja on leidnud, et laenukohustus oli poolte ühine kohustus, mis võeti kinnisasja soetamiseks. Kostja on olnud laenukohustuse olemuse osas muutlikul seisukohal, pidades seda vahel ühiseks ja vahel vaid hageja kohustuseks.
2. Kostja 17.11.2022 vastusest (tl 25 pöördel) nähtub, et kostja on käsitlenud laenukohustust Swedbank AS ees ühise kohustusena, s.o on viidanud sellele, et on enda poolt tasunud pangalaenu ja arvete katteks hageja kontole 12 493,24 eurot, leides, et sellega on kostja osa pangalaenust tasutud. Hageja on 05.12.2022 istungil (tl 30) leidnud, et laenuleping ei ole ühine kohustus, vaid see on ainult hageja kohustus. 21.08.2023 eelistungil on kostja leidnud, et 3 2-22-9110 vaidlus puudub, et tegemist on hageja poolt võetud laenuga, kuid kostja laenuga seotud ei olnud. 28.07.2023 menetlusdokumendis on kostja selgitanud, et tasus ära hageja nimel võetud kodulaenu laenujäägi 12 000 eurot ning tasus seega 6000 eurot mõlema poole eest. 14.05.2024 kohtuistungil on kostja jälle kinnitanud, et laen võeti ühise maja jaoks ning pooled on laenukohustust tasunud ühiselt, käsitledes seda ühise kohustusena. Samal istungil on kostja leidnud, et 11 673 eurot on tasutud mõlema poole eest, kostja soovib vaid hageja osa hüvitamist ega taotle enda eest tasutud summa (kogusummast pool) hüvitamist.
3. Kohus leiab, et eeltoodu pinnalt tuleb jõuda järeldusele, et olenemata sellest, et laenulepingus on laenusaajaks märgitud vaid hageja (millise asjaolu osas puudub vaidlus), on laenukohustus võetud ühiselt, poolte kaasomandi soetamiseks ning laenukohustuse jäägi tasumist saab käsitleda AÕS § 75 lg 1 kohase kaasomandiga seotud kulutuse kandmisena. Seda olenemata asjaolust, et pank sai nõuda kohustuse täitmist vaid hagejalt kui laenulepingu poolelt. Kinnisasi on soetatud poolte poolt 02.02.2010 asjaõiguslepinguga (kinnistusregistri väljavõte, tl 28); laen on võetud samuti aastal 2010, see nähtub hageja vaidlustamata väitest kui ka laenulepingu numbrist 10-009201-EL. Vaidlus puudub selles, et laen on võetud pooltele kaasomandina kuuluva kinnisasja soetamiseks. Kostja ise on käsitlenud laenukohustust korduvalt ühise kohustusena.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu leida, et pooltele kuuluva kinnisasja soetamiseks võetud laenukohustus oli vaid hageja isiklik kohustus ning et kostjale võiks kuuluda hüvitamisele mistahes alusel kogu kohtutäiturile tasutud summa. Kohtu hinnangul tuleb käsitleda mõlema abikaasa poolt kohtutäiturile laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks tasutud summasid AÕS § 75 lg 1 kohase kaasomaniku kulutusena. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kuna kummagi poole kaasomandi osa suurus on ½, oli kummalgi poolel kohustus kanda kaasomandiga seotud kulusid ½ ulatuses kogu kulust ning kummalgi poolel on teise poole eest tasutud summa osas tagasinõudeõigus.
5. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud pärast abielusuhete lõppemist laenukohustuse täitmisega seonduvalt 11 673 eurot. Hageja on esitanud tõendi (tl 68), mille kohaselt on I. V. arvelduskontolt tasutud 427 eurot seonduvalt täitemenetlusega 175/2023/
6. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist oli sellesama täitemenetlusega, mis alustati laenukohustusest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja selgituse kohaselt oli tegemist hageja enda rahaga, mis on makstud läbi kolmanda isiku konto. Hageja peab seega hüvitama kostjale (11 673/2) 5836,50 eurot ning kostja hagejale (427,07/2) 213,54 eurot. Poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusena peab hageja tasuma kostjale (5836,50-213,54) 5622,96 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et kinnisasja müügist saadud summast tuleb pärast enampakkumisega seotud kulude kandmist hüvitada kostjale 5622,96 eurot. Kuivõrd poolte kaasomandi osad on võrdsed, tuleb ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt.
7. Hageja viited metsamaterjali kasutamisele (tl 47) või X OY-lt saadud laenu kasutamisele (tl 65) ei ole kohtu hinnangul asjakohased, kohus jätab need tähelepanuta ega arvesta nendega asja lahendamisel. Kohus märgib, et kaasomandi puhul ei ole olulised poolte panused kaasomandi soetamisel. Kohus saab eeldada, et kummagi kaasomaniku panuse proportsioon vastab nende osade suurusele. Saadud raha jagamisel saab lähtuda kaasomandi osade suurusest, mis on poolte vahel juba varasemalt kokku lepitud, praegusel juhul ½+½. Samuti ei ole 4 2-22-9110 asjassepuutuvad kummagi poole väited, et nad on panustanud maja ehitamiseks enda tööd ja raha.
8. Hageja umbmäärased viited kostja poolt hagejale kahju tekitamise kohta jätab kohus samuti tähelepanuta, kuna hageja ei ole esitanud menetluses kahju hüvitamise nõuet. Kohus vaatab tsiviilasja läbi, lähtudes esitatud nõudest, milleks on praegusel juhul kaasomandi lõpetamise nõue.
9. Kostja on leidnud, et otsuse tegemisel tuleks arvestada sellega, et sügisel jäi torustikust vesi välja laskmata, maja torud on külmunud ja kevadeks on majas veeuputus. Kohus märgib, et see teave ei saa mingil moel mõjutada asjas otsuse tegemist. Küll aga on mõistlik teavitada kinnisasja müügi käigus kohtutäiturit kõigist kinnisasja teadaolevatest puudustest, välistamaks varjatud puuduste olemasolu müüdaval kinnisasjal. 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Riigikohtu praktika kohaselt on olukorras, kus kaasomand lõpetati eelduslikult mõlema poole huvides, jätta menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda.

§ 163

lg-s 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohtu juhiste kohaselt ei tuleks taolistes vaidlustes lähtuda sellest, et kaasomand lõpetati ühe poole taotletud viisil. Kohus jätab poolte menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 5