p 1,3,4 , § 121 , § 199 lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 13 aprilli 2010 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Mati Palmi Prokurör Ringkonnaprokurör Kristine Tamm Süüdistatav Kaitsja Mati Palmi, ik: 38005104212, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 11 kuud ja 18 päeva. Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Vandeadvokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 13 aprilli 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-09-7740, Mati Palmi süüdistuses
p 1,3,4,
,
1 M.Palmi apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: Mati Palmi’le on süüdistus esitatud selles, et tema, 10.02.2008.a kella 19.00 paiku koputas Mati Palmi XXXXX linnas, XXXXXX XXX XX asuva korteri nr XX välisuksele ja lõi korteri välisuksele tulnud, korteris viibinud V. S.’it ühe korra rusikaga pea piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seejärel läks Mati Palmi koos V. S.i ja A. L. XXXXX linnas, XXXXX X maja hoovi, kus Mati Palmi lõi V. S.it ühel korral rusikaga vastu lõuga ja jalaga vastu paremat põlve. Löökide tagajärjel kukkus V. S. pikali. Seejärel peksis Mati Palmi maaslamavat V. S.it jalgadega kohtueelse menetluse käigus tuvastamata arv kordi ülakeha, jalgade ja pea piirkonda. Peksmise tagajärjel kaotas V. S. teadvuse. Peksmisega tekitas Mati Palmi V. S.ile füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse ninaluumurru, vasaku silma aluse hematoomi ning pea- ja rindkerepõrutuse näol. Samuti tema, olles alkoholijoobe seisundis, tungis 31.10.2008.a ajavahemikul kella 01.0003.00 XXXXX linnas, XXXXXX X majas kallale M. P.’ile ja E. N.’ele ja lõi elutoas M. P.’i korduvate rusikalöökidega pea ja keha piirkonda. E. N. läks Mati Palmi ja M. P.ile vahele ning püüdis Mati Palmit rahustada, mille peale Mati Palmi lõi ka E. N.e rusikatega näo ja kehapiirkonda, võttis seejärel keraamilise vaasi ning lõi sellega E. N.’e ühel korral pea piirkonda, mille tagajärjel E. N. pikali kukkus ja kaotas lühiajaliselt teadvuse. Mati Palmi tekitas peksmisega M. P.’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse pea piirkonna pindmiste vigastuste näol ja E. N.’ele füüsilist valu ja tervisekahjustuse pea piirkonna põrutushaavade näol. Sellega tema, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime
Samuti Mati Palmi, 16.02.2008.a kella 19.30 ajal, Pärnu maakonnas, XXXXX linnas, XXXXX XXX XXX trepikojas, toa nr XXX ukse taga, kohas kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungis Mati Palmi ilma mõjuva põhjuseta, A. S.’a ja R. N. nähes kallale J. N. ja D. N.. Kallaletungi käigus lõi Mati Palmi D. N. käega kahel korral näo piirkonda ja tõukas D. N. vastu koridori seina, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi peapõrutuse ning suu ja suuõõne pindmiste vigastuste näol. Seejärel tungis Mati Palmi kallale J. N., lõi teda jalaga nii, et kannatanu kukkus pikali ning peksis maas lamavat J. N. käte ja jalgadega pea, ülakeha ja jalgade piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi parema reie piirkonna põrutuse, silmaaluse hematoomi ja peapõrutuse näol. Peksmisest häirituna kutsus R. N. välja politsei. Mati Palmi püüdis ka veel politsei kohale saabudes J. N. kallale tungida, mistõttu tuli teda füüsiliselt kinni hoida. Oma sellise käitumisega rikkus Mati Palmi majaelanike, sh kannatanute ja tema pereliikmete rahu ja avalikku korda ning 2 näitas ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu. Samuti tema, 16.05.2008.a eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid kella 03.00 ja kella 04.00 vahelisel ajal Pärnu maakonnas, XXXXXXXXXX vallas, XXXXX XXXXX ja XXXXXXXXXX valla piiril asuvas „P.” kohvikus, milline on avatud 24 tundi ööpäevas ja kus toimub toitlustus ning milline on käsitletav kohana, kuhu on vaba juurdepääs kolmandatel isikutel, tungisid koos T.S mõjuva põhjuseta kallale kohvikus viibivatele T. P.’ale, alaealisele (17 aastane) R. P.’ale ja A. T.’ale, pekstes T. P.a, R. P.a ja A. T.at kohtueelse menetluse käigus tuvastamata arv kordi kätega ning isevalmistatud ja kehavigastuse tekitamiseks kohandatud puust kurikatega ning kohvikus asuva tooliga, pea, ülakeha ja jalgade piirkonda, tekitades T. P.ale füüsilist valu ja tervisekahjustuse peapõrutuse, parema küünarliigese põrutuse ja parema sääre põrutushaava näol; A. T.ale füüsilist valu ja R. P.ale füüsilist valu ning tervisekahjustuse näo piirkonna põrutuse, vasaku silmaümbruse hematoomi ja pindmiste marrastuste näol näo piirkonnas. Mati Palmi ja T.S käitudes erilise jõhkrusega ja rikkudes jämedalt avalikku korda üldkasutatavas kohvikus selle lahtioleku ajal, näitas oma teoga ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud heade kommete, tavade ja normidega kinnitatud inimestevahelise suhtlemise reeglite vastu, mistõttu peksmist pealt näinud kohvikutöötaja kutsus välja politsei. Sellega tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega, grupi poolt, pani toime
Samuti Mati Palmi, olles varem toime pannud varguse, olles seega
lg 2 p 4 tähendatud isik, 20.03.2008.a kella 15.50 paiku sisenes koos Kalle Pärnojaga Pärnu linnas, XXXX-XXXX X asuvas majas olevasse korterisse nr X kus püüdis koos Kalle Pärnojaga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta T. T. kuuluva pesumasina Samsung maksumusega 5000 krooni ja külmkapi maksumusega 9000 krooni, samuti tungisid Kalle Pärnoja ja Mati Palmi, lukustatud ukse jõuga lahtilükkamise teel XXXX-XXXX X maja pööningule, kus püüdsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta OÜ-le T. kuuluva elektrihöövli maksumusega 310 krooni ja puurvasara maksumusega 1500 krooni. Vargus jäi lõpule viimata OÜ T. omaniku M. M.’u ja T. T.’i sekkumise tõttu, kes sündmuskohale saabusid ja varguse toimepanemise tõkestasid, kutsudes kohale politsei. Sellega tema, tahtliku teoga, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, pani toime
lg 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Mati Palmi süüdi
p 1,3,4 järgi ja mõistis karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust,
järgi ja mõistis karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust,
lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, suurendades raskemat karistust, mõistis liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3
lg 1 kohaselt arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 17.-19.02.2008.a., s.o. 3 päeva, 16.05.-24.10.2008.a., s.o. 5 kuud ja 8 päeva, 31.10.2008 a.-08.05.2009.a., s.o. 6 kuud ja 7 päeva, kokku 11 kuud ja 18 päeva ning luges tal ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvas alates kohtuotsuse täitmisele pööramise päevast. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel neli isikut, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud. APELLATSIOONID: Apellatsioonis leiab M.Palmi, et tema suhtes tehtud otsus on põhjendamatu, julm ja jõhker. Palub otsus tühistada ja piirduda juba ära kantud karistusega. Palub lähtuda faktidest ja teha õiglane otsus. Kohus vaatas asja materjalid läbi ühekülgselt ja arvestati vaid tema varasema karistatusega. Kannatanute ütlused on lahknevad. Teises apellatsioonis märgib süüdistatav et ei pea kohtuotsust õiglaseks. Ta võis V. S. lüüa kuid mitte jalgadega. J. N. tekkis vastastikune kaklus. 20 märtsil 2008 soovis aidata K.Pärnojal saada osaühingust kätte maksmata palk. 16 mail 2008 episoodis oli tegemist teise seltskonna poolt alustatud ründe tõrjumisega. 31 oktoobril 2008 tekkis kaklus E. N., M. P. tema ei löönud. Kõigil neil kordadel tegutses hädakaitses. Taotleb mõista teda õigeks kõigis kuritegudes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni karistuse leevendamise osas. Palub teises apellatsioonis esitatud asjaolude alusel, mõistetud karistuse osas, maakohtu otsus tühistada ja mõista talle karistus, mille pikkus ei ületaks eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse tähtaega. Apellatsioonis taotletud õigeksmõistva otsuse tegemist ei toeta. Tunnistab, et on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud, kuid leiab, et tema süü suurus oli tegelikult väiksem maakohtu otsusega tuvastatust. Kaitsja toetab karistuse leevendamise taotlust. Prokuröri arvamuse kohaselt on otsus seaduslik, põhjendatud. Mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ja selles osas otsuse tühistamiseks alused puuduvad. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik, põhjendatud ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonis on taotletud M.Palmi õigeksmõistmist seoses tema tegutsemisega hädakaitses. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ei toetanud küll õigeksmõistva otsuse tegemist, kuid taotles apellatsioonis märgitu alusel kergema karistuse mõistmist. 4 Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida järgmist. Karistusseadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb esmalt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu - s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Alles siis kui on tuvastatav hädakaitseseisund saab vaagida kas kaitsetegevus oli õigustatud- jäi hädakaitsepiirdesse või ületas neid.
kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Maakohus on piisava selgusega ja toetuvalt kriminaalasjas kogutud ja vahetult kontrollitud tõendite kogumile, kõikides episoodides juba välistanud M.Palmi viibimise hädakaitseseisundis. Kannatanu V. S. seotud episoodi kohta on M.Palmi ise andnud ütlusi, et tema oli ainukeseks isikuks, kes kannatanut lõi. Patsiendikaardi ja kiirabikaardi kohaselt tuvastati kannatanul ninaluude murd, pea ja rindkere põrutus. Maakohus on toetuvalt nii kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustele kui ka kirjalikele tõenditele õigesti tuvastanud, et M.Palmi peksis kannatanut ning tuvastatud vigastused ei saanud olla tekitatud vaid käega vastu põske löömisega nagu on ütlusi andnud M.Palmi. Õigusvastasele ründele kannatanu poolt ei viita antud episoodis ükski tõend, sealhulgas süüdistatava enda ütlus, seega pole alust rääkida hädakaitseseisundi olemasolust. Kannatanute E. N. ja M. P. episoodis on tuvastatav, et M.Palmi sisenes kannatanute koju ilma viimaste loata ja nõusolekuta. M.Palmi ütluste kohaselt tahtis ta relva osta. Kannatanute kokkulangevate ütluste kohaselt nõudis aga alkoholijoobes M.Palmi võla tasumist. M.Palmi nõudis juurde alkoholi ja kui M. P. talle viina baasil tehtud jooki andis, lõi M.Palmi teda mitmel korral näkku. Vigastused on fikseeritud ja tuvastatavad patsiendikaardi/ 5 kd. t.lk. 6/ alusel. Kannatanu E. N. ütlusi temale kahel korral klaasist vaasiga pähe löömise kohta, on kinnitust leidnud tunnistajate ütlustega, kes tuppa astudes nägid kahte purukslöödud vaasi, millede killud olid põrandal laiali. Samuti ka kannatanu patsiendikaardil märgituga, et E. N.l on kaks pindmist haava peas/ 5 kd. t.lk. 12/. Kannatanutel eelnevate vigastuste olemasolu on eitanud nii kannatanud kui ka vahetult enne kuriteosündmust nendega koos viibinud tunnistaja J. L.. Maakohus on kannatanute N. peksmise ja avaliku korra vastase kuriteo toimepanemisel välistanud hädakaitseseisundi tekkimise nii kannatanute kui ka tunnistajate, M.Palmi enda sõprade, kelledega ta N. juurde läks, ütlustega. Nii on tuvastatav, et uksele tulnud D. N. hakkas M.Palmi sõimama ning lükkas kannatanu koridori, lõi teda käega ja paiskas vastu seina. Kui sinna tuli J. N. alustas M.Palmi viimase peksmist. D. N. tekitatud vigastused on fikseeritud patsiendikaardil/ 2 kd. t.lkl. 112/, mille kohaselt esinesid kannatanul suu ja suuõõne pindmine vigastus, pea põrutus, muhk kuklas. Ka J. N.ile tekitatud pea ja näo vigastused on tõendatud patsiendikaardil märgituga/ 2 kd. t.lk. 117/. Ka R. N. poolt kohalekutsutud politsei viibimise hetkel, juba sündmuskohal, jätkas M.Palmi agressiivset käitumist ja üritas uuesti J. N.ile kallale minna. Seega on tuvastatav, et agressiivne oli M.Palmi, kes lükkas ja lõi kannatanuid. 5 OÜ R. P. kohvikus asetleidnud sündmuste osas ja nimelt hädakaitses viibimise osas, on M.Palmi ütlused vastuolus nii kannatanute kui tunnistajate ütlustega. Kohviku töötaja ütluste kohaselt kannatanud konflikti ei alustanud, neid tülitas keegi M.Palmi seltskonnas olevatest isikutest. A. M., kes oli koos M.Palmiga, ütluste kohaselt, toimus leti ääres tõuklemine. Kui see lõppes ostsid noormehed süüa. Kui M.Palmi ja T.S kohvikusse tagasi tulid hakkasid nad noorukeid puust kurikatega peksma. Kannatanute T. P. ja R. P. ütluste kohaselt ootasid nemad sööki kui kohvikusse astusid kaks meest puust kurikatega ja hakkasid neid peksma. A. T. ütluste kohaselt istus tema seljaga kohviku ukse poole kui sai jäiga asjaga löögi pähe ja kui ta hakkas eest ära minema, sai uue löögi, millest kukkus. Kui toibus oli ta juba WC ukse juures pikali. T.S ei ole tema peksmisest ütlusi andnud, kusjuures kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta üldse mingist kaklusest. Seega ei kinnita ei T.S ise, ega ükski teine kohvikus viibinud isik, M.Palmi ütlusi sellest, et noormehed läksid T.S kallale ajal, kui tema tõi autost kurika. Samuti ei viita ükski tõend faktile, et keegi oleks M.Palmi rünnanud. M.Palmi viibimisest hädakaitseseisundis ei kinnita ükski tõend, sellisele järeldusele ei anna alust ei tunnistajate, kannatanute ega ka kaassüüdistatava ütlus. Konflikti alustajateks ei olnud kannatanud ja ajal, mil süüdistatavad tõid autost puust kurikad oli juba ka sõnaline konflikt lõppenud, kannatanud ootasid sööki ja neile tungisid kallale süüdistatavad, millega rikkusid raskelt avalikku korda. Varavastase kuriteo toimepanemise vaidlustamisel on süüdistatav märkinud, et ta tahtis aidata kaassüüdistatavat K.Pärnoja. Kohus on tuvastanud, et koos K.Pärnojaga vargusekatse ka toime pandi. Esemed, mille omastamise eesmärgil tegutseti, olid M.Palmile võõrad, ta oli sellest teadlik. Esemete varguse toimepanemiseks murti lahti pööningu uks, veeti suuremad asjad põranda keskele. M.Palmi helistas M. M., et oleks võimalik pesumasinat ja külmakappi ära viia. Seega tegutseti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, M.Palmi tegi enda poolt kõik, et oleks võimalik asju ära viia, kuid kuritegu jäi omanike sekkumise tõttu lõpule viimata. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kohtuistungil vahetult uuritud tõendeid hinnanud nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Veendumuse kujunemine on otsuses jälgitavalt esitatud, järeldused on kokkulangevad tuvastatuga, loogilised ja põhistatud. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu seisukohtadega, leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud argumente, mis annaks aluse jõuda järeldusele, et M.Palmi süü suurus pole täies mahus tuvastatav. Maakohus on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid asjaolusid, millised jäid maakohtu poolt ebaseaduslikult tähelepanuta, ei ole apellatsioonides kajastatud. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka toimiku materjalide alusel ringkonnakohus. Seega ei ole süü suuruse arvestamisel maakohus mingeid eksimusi teinud ning sellel põhistusel pole ringkonnakohtul alust mõistetud karistuse muutmiseks. Karistuse mõistmisel oli kohtul seaduslik alus arvestada ka süüdistatava isikuga kuna isiku eelnev elukäik näitab tema suhtumist õiguskorda ja on määravaks karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamise küsimuse lahendamisel. Ka M. Palmi isiku arvestamisel pole maakohtu otsuses minetusi tehtud, ta on täpselt sellise kriminaalse käitumise ja minevikuga nagu on otsuses välja toodud ja karistuse mõistmisel ka arvestatud. Kohtukolleegium leiab, et viie, enamuses vägivalla kasutamisega toimepandud 6 kuriteo eest mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline liitkaristus on seadusega kooskõlas ning ei ole, süü suurust ning süüdistatava isikut arvestades, range.
alusel pole maakohtu otsusega liitkaristust mõistetud ja seetõttu apellatsioonikohtul, kes kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust süüdistatava enda apellatsiooni põhjal, puudub alus
MS § 413 kohaselt, otsuste täitmisele pööramise käigus. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et esimese astme kohtu poolt M.Palmile mõistetud karistused vastavad kuriteo raskusele ning süüdimõistetu isikule ja maakohus ei ole M.Palmi suhtes ebaõigesti kriminaalseadust kohaldanud. Seetõttu maakohtu otsus karistuse mõistmise osas tühistamisele ei kuulu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 13 aprilli 2010 aasta otsuse muutmata ja M.Palmi apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA STEN LIND PAAVO RANDMA 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.