Obsah (9)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102§ 105§ 1§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-10883 Tsi

(perekonnaseadus) redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitunnistusest (dtl 2) ja sünnitõenditest (dtl 61 ja 63) on kostja hagejate ema, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2021.a. 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

§ 101

lg 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 6.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagejate selgituste kohaselt on iga hageja igakuised vajadused järgmised (dtl 163, 179): eluasemekulud toit 205,59 241,23 3 trennid ja huvitegevus hügieenitarbed taskuraha riided-jalanõud sidevahendid ja internet koolitarbed meelelahutus kokku 62,42 20 41,33 106,63 16,18 20 112,54 825,92

1. Hagejate seadusliku esindaja kontoväljavõtetest, kviitungist ja maksekorraldustest (dtl 165 168) nähtuvad ostud erinevatest apteekidest kokku 43,33 euro ulatuses ning tasumine hambaravi eest. Hagejate seadusliku esindaja kontoväljavõtest ja kviitungitest (dtl 169, 175, 177-178, 180-181, 184, 187-190, 199) nähtuvad ostud erinevatest kiirsöögikohtadest ja toidupoodidest. Eluasemekulude tõendamiseks on kohtule esitatud Nord KÜ 13.01.2022 ja 14.12.2021 arved (dtl 170-171) ning maksekorraldus eluasemekulude tasumise kohta summas 574,38 eurot (dtl 172). Laste meelelahutuskulude tõendamiseks on kohtule esitatud maksekorraldused kokku 26,30 euro ulatuses (dtl 182-183). Muude kulude (kõrvaklapid, kruusid, mänguasjad) kandmise tõendamiseks summas 243,78 eurot on esitatud maksekorraldus ja kviitungid (dtl 173-174, 185, 200). Maksekorraldusest (dtl 191) nähtub sidekulude kandmine summas 46,94 eurot. Kviitungitest (dtl 192-193) nähtuvad riiete ja jalatsite kulud kokku 229,85 eurot. Hagejate seadusliku esindaja kontoväljavõttest (dtl 194195) nähtub taskuraha andmine hagejatele.
2. Hagejate esindaja on 25.10.2021 seisukohas selgitanud, et hagejate eluasemeks oleva korteri kulud koosnevad üürist 750 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud. Hagejate seadusliku esindaja kontoväljavõttest (dtl 136-160) nähtuvad igakuised maksed OH üüri (selgitus „lepingu alusel“) ja elektri eest ning kommunaalkulude eest Nord KÜ-le ajavahemikul juuni 2021 – november 2021 kokku 4532,40 euro ulatuses. Kohus leiab, et konto väljavõte ei kinnita hagejate esindaja väiteid, et korteri üür on 750 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud. Kontoväljavõttest nähtuvalt on OH ajavahemikul juuni – november 2021 tasutud üüri ja elektri eest kokku summad, mis jäävad vahemikku 567,31 eurot – 574,38 eurot. Kuivõrd hagejate seadusliku esindaja kontoväljavõttest nähtub eluasemekulude (üür + kommunaalkulud) kandmine perioodil juuni 2021 – november 2021 kokku 4532,40 eurot, siis teeb see iga hageja eluasemekulude suuruseks 188,85 eurot kuus (4532,40:6:4).
3. Hageja I on xxxx-aastane ning hagejad II ja III on xxxx-aastased. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul keskmine toidukulu 7-12aastaste laste vanusegrupis 107 eurot lapse kohta. Hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, mis põhjendaksid vajadust teha keskmisest oluliselt ulatuslikumaid kulutusi toidule. Võttes arvesse asjaolu, et hinnad on võrreldes uuringu läbiviimise ajaga tõusnud, peab kohus iga hageja põhjendatud toidukulude suuruseks 120 kuus. Uuringu kohaselt on keskmine hügieenitarvete kulu 712aastaste laste vanusegrupis 8 eurot kuus. Kohus leiab, et mõistlik kulu tavapärastele hügieenitarvetele ei ületa 15 eurot kuus. Uuringu kohaselt on keskmine kulu taskurahale 712aastaste laste vanusegrupis 20 eurot kuus, kohus hindab nimetatud vajaduse põhjendatud ulatuseks 1 1https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf käesoleval ajal mitte üle 25 euro kuus. Uuringu kohaselt on keskmine riiete ja jalanõude kulu 7-12aastaste laste vanusegrupis 63 eurot kuus. Arvestades hindade tõusu ei ületa laste vajadused riietele ja jalanõudele kohtu hinnangul 75 eurot kuus. Hagejad on märkinud kuluks meelelahutusele 112,54 eurot kuus. Kohus leiab, et mõistlikud kulud vaba aja veetmiseks ei ületa 45 eurot lapse kohta kuus. Vanemal on soovi korral võimalik teha kulutusi mistahes 4 ulatuses, sh vaba aja veetmiseks ja meelelahutuseks, kuid see ei tähenda, et vastavad kulutused oleksid vajalikud laste esmavajaduste rahuldamiseks ning et selliste kulutuste tarbeks peaks maksma teine vanem elatist. Hagejate sidekulude ning koolitarvete kulude suurus on kohtu hinnangul põhjendatud kuna jäävad eespool viidatud uuringus välja toodud suurusjärku või on väiksemad kui uuringus kajastatud kulud. Hagejate seadusliku esindaja kontoväljavõttest (dtl 136-160) nähtuvalt käivad hagejad I ja II korvpallitrennis Korvpalliklubis Xxxx ning hageja III käib trennis CC Spordiklubis. Kohus tuvastab konto väljavõtte alusel, et hageja I trennikulu on 50 eurot kuus, hageja II trennikulu on 15 eurot kuus ja hageja III trennikulu on 95 eurot kuus.
4. Kohus asub seisukohale, et hagejate igakuised vajadused on järgmised: hageja I eluasemekulud toit trennid ja huvitegevus hügieenitarbed taskuraha riided-jalanõud sidevahendid ja internet koolitarbed meelelahutus kokku 188,85 120 50 15 25 75 16,18 20 45 555,03 hageja II eluasemekulud toit trennid ja huvitegevus hügieenitarbed taskuraha riided-jalanõud sidevahendid ja internet koolitarbed meelelahutus kokku 188,85 120 15 15 25 75 16,18 20 45 520,03 hageja III eluasemekulud toit trennid ja huvitegevus hügieenitarbed taskuraha riided-jalanõud sidevahendid ja internet koolitarbed meelelahutus kokku 188,85 120 95 15 25 75 16,18 20 45 600,03
5. Kostja väidete kohaselt annab ta hagejatele ülalpidamist vahetult, ostes vajalikke riideesemeid, koolitarbeid, spordivarustust ja vabaajakaupu. Kostja selgituste kohaselt on ta ajavahemikul 5 veebruar – detsember 2021.a ostnud hagejatele asju ning kulutanud hagejate vaba aja veetmisele (loomaaed, teater, veekeskus) kokku 2167,13 eurot (dtl 112-113). Samuti on kostja kandnud hagejate eluaseme- ja toidukulusid ajal, mil hagejad on kostja juures. Kostja on esitanud kohtule ülevaate, millal on kostja hagejatega ajavahemikul märts 2021 – 13.01.2022 suhelnud ja millal on hagejad kostja juures olnud (dtl 107 – 109). Hagejate seaduslik esindaja on 06.05.2022 kohtuistungil märkinud, et on kostja esitatud ülevaates nõus üksnes mai- ja juunikuu kohta märgituga (dtl 208). Samuti nõustub hagejate seaduslik esindaja kostja väitega, et märtsis, aprillis ja mais 2021.a olid hagejad II ja III iga kuu 2 nädalat kostja juures. Hageja I ja kostja vahel oli märtsis 2021 konflikt ning sellest ajast alates hageja I kostjaga ei suhtle (dtl 208). Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et käesoleval ajal on kostja ja hagejate vaheline suhtlus kaootiline.
6. Riigikohus on 12.05.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 selgitanud, et

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.

§ 100

lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Kolleegium leiab, et eelnimetatud juhul ei esine

§ 100

lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (p 13.1). Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanemal (p 13.2). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele

§ 100lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (p 13.3).

1. Vaidlus puudub, et kõik lapsed elavad käesoleval ajal isa juures, vanemad vaidlevad lastega suhtlemise korra üle. Tsiviilasjas xxxx on Harju Maakohtu 07.03.2022 määrusega (võetud asja materjalide juurde KIS-ist 06.05.22 istungil, dtl 260-272) kindlaks määratud hagejate ja kostja vaheline suhtluskord, mille kohaselt viibivad kõik hagejad kostja juures igal paaris nädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni; hagejad II ja III viibivad kostja juures igal paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni (hageja I võib ka samal ajal kostja juures viibida, kui ta soovib); hagejad viibivad paaris aastal 23-25.12 emaga ja 26.12 isaga ning paaritul aastal 23-25.12 isaga ja 26.12 emaga; paaritul aastal veedavad hagejad aastavahetuse (31.12-01.01) koos emaga ja paaris aastal koos isaga; emadepäeva veedavad hagejad emaga ja isadepäeva isaga; suvised puhkuseplaanid juunis, juulis ja augustis kooskõlastavad vanemad hiljemalt iga aasta
2. maiks; kui vanemad ei jõua kokkuleppele, viibivad hagejad ema juures
3. juunist kuni
4. juunini ja
5. augustist kuni
6. augustini. Kohtumäärus ei ole veel jõustunud, pooleli on määruskaebemenetlus. Eeldades, et 6 kohtumäärus jõustub, jätkub ka tulevikus laste senine elukorraldus, mille kohaselt elavad lapsed põhiliselt isa juures ja käivad emaga määratud aegadel kohtumas. Sellise korralduse juures langeb hagejate vahetu ülalpidamise põhiraskus isale.
7. Riigikohus on selgitanud, et asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (2216577, p 23.1, 23.3). Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud lastega seotud kulutuste kandmist ulatuses, mis vastaks ligilähedaselt poolele igakuiste vajaduste ulatusele. Hagejate seaduslik esindaja on 06.05.2022 toimunud kohtuistungil avaldanud, et kostja on küll ostnud hagejatele mõningaid riideid ja kooliasju, kuid tegemist ei ole olnud vanemate vahel kokku lepitud kuludega, pooled ei vaidle, et vanemate vahel koostöö puudub – omavahel seoses vajalike kulutustega ei suhelda. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustus ei saa olla vahetult täidetud kulutuste tegemisega vajalike asjade soetamiseks, kui lapse eest vahetult hoolitseva lapsevanemaga selliste asjade soetamises kokku lepitud ei ole.
8. Kostja on palunud arvesse võtta peretoetusi.

§ 101

lg 5, mille kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, kehtib alates 01.01.

1. Seega on peretoetuse arvestamine võimalik üksnes nende nõuete osas, milles hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.01.
2. Vaidlus puudub, et hagejate isale laekub toetus 520 eurot kuus. Arvestades hageja I vajadustest 555,03 eurot maha hageja I osa lastetoetusest 173,33 eurot (520 : 3), oleks kostjale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus alates 01.01.2022.a 190,85 eurot (381,70 : 2). Arvestades hageja II vajadustest 520,03 eurot maha hageja II osa lastetoetusest 173,33 eurot, oleks kostjale langeva ülalpidamise kohustuse ulatus alates 01.01.2022.a 173,35 eurot (346,70 : 2). Arvestades hageja III vajadustest 600,03 eurot maha hageja III osa lastetoetusest 173,33 eurot, oleks kostjale langeva ülalpidamise kohustuse ulatus alates 01.01.2022.a 213,35 eurot (426,70 : 2). Vaidlus puudub, et kostja elatist maksnud ei ole. 16.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval ajal puudub lapsevanemate kokkulepe või jõustunud kohtulahend, mis näeks ette ühegi hageja viibimise kostja juures seitse ööpäeva kuus või enam. 17.

§ 102

lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 18.

§ 101lg 1 sätestatud määr oli 2021.a.

iga hageja osas 292 eurot kuus, perioodil 01.01.2022-31.03.2022 hageja I osas 163,44 eurot, hageja II osas 163,44 eurot, hageja III osas 143,44 eurot ning alates 01.04.2022 hageja I osas 175,64 eurot, hageja II osas 175,64 eurot ja hageja III osas 155,64 eurot (arvestuse alus

§ 101lg 3, 4, 5 ja 7).

7 19. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset takistust, mis takistaks tal hagejatele ülalpidamise andmist vähemalt

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Kohtu hinnangul esineb mõjuv põhjus ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra üksnes hageja II puhul nõude osas, mis puudutab ülalpidamiskohustust kuni 31.12.2021, kuna kohus tuvastas, et hagejate I ja II vajadused on väiksemad kui kahekordne

§ 101

lg 1 sätestatud määr: H1 periood nõue

§ 101

lg 1 H 1 vajadused 01.02.2021 – 01.07.2021 292 292 277,52x2 H2 periood Kuni 31.12.2021 nõue 292

§ 101

lg 1 292 H 2 vajadused 260,02x2 20.

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate ebavõrdne majanduslik seisund saab anda alust ülalpidamiskohustuse jaotamiseks teisiti kui võrdsetes osades, selles osas, milles lapse vajadused ületavad kahekordse

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Käesoleval juhul on hagejad II ja III palunud elatise kuni 31.12.2021 välja mõista kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 sätestatud määras ning hageja I määras, mis jääb alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Alates 01.01.2022 on kõik hagejad taotlenud elatise väljamõistmist summas 200 eurot kuus. Nimetatud summa on suurem alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101lg 3, 4, 5 ja 7 alusel arvutatud miinimummäärast.

21. Kostja kontoväljavõttest (dtl 218-241) nähtuvalt töötab kostja T AS-is, ajavahemikul 01.11.2021 – 26.05.2022 on kostja saanud T AS-ilt kokku 9786,32 eurot, kohus tuvastab, et kostja sissetulek on 1 398,05 eurot kuus (9786,32 : 7). Nähtuvalt hagejate isa konto väljavõttest on tema palk 2 500 eurot kuus. Kohus leiab, et ülalpidamiskohustus jaguneb lapsevanemate vahel

§ 105

lg 3 tulenevalt selliselt, et kostja peab andma ülalpidamist 35,11% ulatuses (vanemate sissetulek kuus kokku 2 500+1 398,05=3 852,67, millest isa sissetulek 64,89% ja ema sissetulek 35,11%) nende vajaduste katmiseks, mis ületavad

§ 101lg 1 sätestatud kahekordset määra.

22. Kohus asub seisukohale, et kostja kohustus hagejatele ülalpidamise andmiseks on järgmine: H1 kuni 31.12.2021 01.01.2022alates 01.04.2022 31.03.2022 277,52 eur/kuus 163,44 175,64 + 10,68 (vajadused 555,03 (nõue hagi esitamisest + 19,25 esitatud summas 200 (vajadused 555,03 miinus toetus miinus toetus 173,33= 173,33= 381,70 eur/kuus) 381,70 miinus isa § miinus isa § 101 lg 1 101 lg 1 163,44 175,64 miinus ema

§ 101

lg miinus ema

§ 1

175,64 101 lg 1 163,44 =54,82 x ema =30,42 x ema proportsioon 35,11%) proportsioon 35,11%) = 182,69 eur/kuus = 186,32 eur/kuus H2 kuni 31.12.2021 01.01.2022alates 01.04.2022 31.03.2022 8 H3 260,02 eur/kuus 163,44 175,64 + 0 (vajadused 520,03 + 6,95 (vajadused 520,03 miinus toetus miinus toetus 173,33= 173,33= 346,67 346,67 miinus isa § miinus isa § 101 lg 1 101 lg 1 163,44 175,64 miinus ema

§ 101

lg miinus ema

§ 1

175,64 101 lg 1 163,44 =-4,61) = 175,64 =19,79 x ema proportsioon 35,11%) eur/kuus = 170,39 eur/kuus kuni 31.12.2021 01.01.2022alates 01.04.2022 31.03.2022 143,44 155,64 + 40,52 (vajadused 600,03 + 49,09 (vajadused 600,03 miinus toetus miinus toetus 173,33= 173,33= 426,70 426,7 miinus isa § 101 miinus isa § 101 lg 1 155,64 miinus lg 1 143,44 miinus ema

§ 101

lg 1 ema

§ 101

lg 1 155,64 143,44 x =139,82 x ema =115,42 ema proportsioon 35,11%) proportsioon 35,11%) = 192,53 eur/kuus = 196,16 eur/kuus 292 eur/kuus 23. Kohtu hinnangul puudub mõjuv põhjus

§ 100

lg 2 tähenduses, mis annaks kostjale õiguse nõuda, et ta saaks anda ülalpidamist muul viisil kui raha maksmisega, sh kulude vahetu kandmisega, ning ülalpidamiskohustust ei saa lugeda täidetuks ulatuses, milles kostja on vähemalt alates hagide esitamisest teinud lastega seoses vahetuid kulutusi, kuivõrd kostjale pidi olema teada, et hagejate isa vaidleb ülalpidamise andmisele muul viisil kui raha maksmisega vastu. Olukorras, kus vanemate suhted on halvad ja omavahel kulutuste osas ei suudeta kokku leppida, ei ole mõistlik ülalpidamiskohustuse täitmine lastele asjade ostmise ja muu vahetu ülalpidamise näol, kuna see võib saada uute konfliktide allikaks, samas kui laste vajadused ei pruugi saada täidetud. On mõistlik, et vahetud kulutused teeb laste vahetu ülalpidamise põhiraskust kandev vanem, kes on laste vajadustega kõige paremini kursis, ning teine vanem annab ülalpidamist rahas.

1. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 10.07.2021 – 31.03.2022 eest 1 690,01 eurot (5 x 200 + 141,94 (200:31x22päeva) + 182,69 x 3) ning elatise alates 01.04.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 186,32 eurot kuus.
2. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 09.09.2021 – 31.03.2022 eest 1 473,24 eurot (3 x 260,02 + 182,01 (260,02:30x21päeva) + 170,39 x 3) ning elatise alates 01.04.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 175,64 eurot kuus.
3. Kohus mõistab kostjalt hageja III kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 09.09.2021 – 31.03.2022 eest 1 569,18 eurot (3 x 292 + 204,40 (292:30x21päeva) + 192,53 x 3) ning elatise alates 01.04.2022 kuni hageja III täisealiseks saamiseni 196,16 eurot kuus. 27.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 9 elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid (3-2-1-136-13, p 13). Kohtu hinnangul on hagejate tagasiulatuvad nõuded põhjendatud osaliselt.

1. Hageja I on esitanud tagasiulatuva nõude 01.02.2021-01.07.2021 eest ning hagejad II ja III 15.03.2021-31.08.2021 eest. Pooled ei vaidle, et lapsevanemate esialgse kokkuleppe järgi pidid hageja II ja III hakkama elama vaheldumisi 2 nädala kaupa kummagi vanema juures. Hagejate esindaja võttis istungil omaks, et märtsis, aprillis ja mais iga kuu 2 nädalat olid hagejad II ja III kostja juures. Kohus asub seisukohale, et nimetatud perioodil on kostja andnud hagejatele II ja III ülalpidamist vahetult ning tulenevalt vanemate vahel kokkulepitud korraldusest ei pidanud kostjale olema mõistlikult ettenähtav elatisenõuete esitamine perioodi eest kuni 31.05.
2. Kohus jätab hagejate II ja III nõuded rahuldamata osas, milles elatist on nõutud tagasiulatuvalt 15.03.2021-31.05.2021 eest. Samuti võttis hagejate esindaja istungil omaks, et märtsi keskeni elas isaga hageja I, st märtsi viimased kaks nädalat elas hageja I kostja juures. Kohus asub seisukohale, et analoogselt ei ole põhjendatud hageja I tagasiulatuv nõue perioodi eest kuni 31.03.2021 ning kohus jätab hageja I nõude rahuldamata osas, milles hageja I on nõudnud elatist tagasiulatuvalt perioodi 15.03.2021-31.03.2021 eest.
3. Nähtuvalt kostja koostatud viibimise tabelist (dtl 107-109) hageja I aprillis kostja juures ei viibinud, mais on märgitud, et hageja III viibis ööbimisega 3 päeva, juunis hagejad II ja III viibisid järjest
4. ja
5. kuupäeva (2 päeva), 11.-16 (6 päeva) viibisid kostja juures kõik hagejad, juulis viibisid kõik hagejad kostja juures järjest 14.-
6. (3 päeva), hagejad I ja II
7. kuupäeval (1 päeva). Lisaks sellele on tabelis märgitu kohaselt kostja käinud hagejatega söömas: 05.05 hagejad I ja III, 14.07, 17.07, 29.07 hagejad I, II ja III, 30.07 hagejad II ja III, 02.08, 07.08, 19.08 hagejad I, II ja III, 15.08 hageja III. Kohus on tuvastanud, et laste vajadustele vastav toidukulu on 120 eurot kuus lapse kohta, so ca 4 eurot päevas ning 1,33 eurot toidukord. Kohus tuvastab, et kostja on andnud hagejale I ülalpidamist 01.04-01.07.21 vahetult seoses toidukulude kandmisega 26,66 euro ulatuses (6x4+1,33x2), hagejatele II ja III 01.06-31.08.21 vastavalt 54,65 euro (12x4 + 1,33x5) ja 51,98 euro (11x4 + 1,33 x 6) ulatuses.
8. Kostja ülalpidamiskohustus hageja II ja III suhtes perioodil 01.06-31.08.21 on kokku vastavalt 780,06 eurot (260,02x3) ja 876 eurot (292x3), kohus vähendab tagasiulatuvaid nõudeid nimetatud perioodi eest seoses vahetult kantud kulutustega toidule vastavalt 54,65 ja 51,98 euro võrra. Kostja ülalpidamiskohustus hageja I suhtes perioodil 01.04-01.07.21 on kokku 832,56 eurot (277,52x3), kohus vähendab tagasiulatuvat nõuet 26,66 euro võrra. Kostja on välja toonud veel, et ta on kandnud mh 2021.a. aprillist augustini kulutusi ka laste riietele, meelelahutusele, koolitarvetele ja tervishoiule (mille tõendamiseks on esitanud tšekid dtl 114116, 122 ja konto väljavõtted dtl 117-121). Kohus leiab, et esitatust ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et seoses nende väidetavate kulutustega oli hagejate isa koormus hagejate ülalpidamisel väiksem, sest mingid kulutused tegi tema asemel kostja. Vaidlus puudub, et kulutused lapsevanemate vahel kooskõlastatud ei olnud.
9. Kostja on palunud jätta tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata põhjusel, et tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine paneks ta majanduslikult raskesse olukorda. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi asjaolu, et kostja sissetulek on väike, aluseks tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisel. Riigikohus on selgitanud, et tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid (3-2-1-136-13, p 13). Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võinuksid anda kostjale põhjendatud alust arvata, et hagejad nõudeid elatise maksmiseks ei esita. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest (dtl 132134) nähtub, et vanemate vahel on elatise tasumise teemal 2021.a juulikuus juttu olnud, kuid kostja pole elatise maksmisega nõustunud. Kostja pole ka menetluse kestel elatise tasumisega alustanud. Kostja on seeläbi elatise võlgnevust ja ühes sellega oma võimalikke majanduslikke raskusi ise suurendanud, milline käitumine ei ole etteheidetav hagejatele. 10
10. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuvad nõuded osaliselt ning mõistab hagejalt kostjate I, II ja III kasuks välja vastavalt 805,90 eurot (832,56-26,66), 725,41 eurot (780,06-54,65) ja 824,02 (876-51,98) eurot vastavalt perioodi 01.04-01.07, 01.06-31.08 ja 01.06-31.08.2021 eest.
11. Teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda nimetunnistused (dtl 60, 62), mistõttu kohus neid tõendina ei hinda. Samuti ei oma elatise nõude lahendamisel tähendust vanemate suhtlus seoses erimeelsustega lastega suhtlemise osas (kirjavahetus dtl 246-254).
12. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hagejate taotletule, et elatis tuleb tasuda hagejate isa kontole selgitusega „XX, YY ja AA elatised“.

§ 100lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.06.2022 kohtuotsus. 11