1-23-7204 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-7204 Kohtukoosseis Inna Ombler, Elina Elkind, Mar

§ 179lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alamäära, s.o 1230 eurot.

Lisaks moodustavad menetluskulu ekspertiisikulu 155 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kokku 2039,32 eurot. Need menetluskulud tuleb hüvitada E. Kovaljovil. 4.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestas kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid ning hindas, kas süüdimõistetule võib kulude hüvitamine ilmselt üle jõu käia. Süüdistusakti andmetel töötas E. Kovaljov xxx. 25. märtsil 2024 kohtuistungil kontrollitud ankeetandmete järgi oli süüdistatav töötu. Maakohus leidis, et mittetöötamisest ei saa automaatselt järeldada ilmseid raskusi menetluskulude tasumisel. Kohtule pole väidetud, et E. Kovaljov oleks varatu või võimetu sissetulekut teenima. Maakohtu hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise ning

§ 180lg 1 alusel tuleb E.

Kovaljovil tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3424,32 eurot.

1. Arvestades E. Kovaljovi avaldatut, et ta on hetkel töötu ja kuni uue töökoha leidmiseni võib menetluskulude tasumine ühe korraga ja lühikese tähtaja jooksul olla raskendatud, pidas kohus põhjendatuks määrata menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 285,36 eurot. Osamaksete tähtpäev on iga kuu viimane kuupäev ja esimese osamakse tähtpäev otsuse jõustumisele järgneva kuu viimane kuupäev. Määruskaebus
2. Pärnu Maakohtu otsusele esitas menetluskulude väljamõistmise osas määruskaebuse E. Kovaljovi kaitsja M. Viira. Kaitsja taotleb

§ 180

lg 3 alusel kriminaalmenetluse kuludest poole riigi kanda jätmist, mõistes menetluskuluna välja 1621,16 eurot, mille tasumist võimaldada ositi 12 kuu jooksul.

1. Kaitsja arvates käib E. Kovaljovile menetluskulude hüvitamine täies ulatuses, arvestades varalist seisundit, ilmselt üle jõu. E. Kovaljov on töötu, tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetustoetus suurusega 10,60 eurot ühe kalendripäeva eest (Eesti Töötukassa
2. septembri
3. a otsus töövõimetustoetuse määramise kohta). Lisaks puuduvad E. Kovaljovil rahalised vahendid pangakontodel ja registrites olev vara. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 8.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, 2

§ 390

lg-st 1 kehtib

§ 326lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.

1. Kohtutukolleegium leiab, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk arutataval juhul on tegemist perspektiivitu kaebusega, sest maakohtu otsus ning sellele lisatud põhjendused menetluskulu E. Kovaljovilt väljamõistmise kohta on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega. Ühtegi alust maakohtu otsustuse tühistamiseks ei esine, maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ka kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist
2. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis ei oleks olnud maakohtule teada ning millega maakohus ei oleks E. Kovaljovilt menetluskulusid välja mõistes arvestanud. Nii on maakohus võtnud arvesse, et E. Kovaljov on töötu, osalise töövõimega ning tal puudub vara. Samas ei tuvastanud maakohus asjaolusid, mis tingiks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Menetluskulude tasumist

§ 180

lg 3 alusel ositi määrates arvestas kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Kaebuses ei ole esitatud argumente, mis kummutaks maakohtu järelduse, et mõjuvad põhjused E. Kovaljovilt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks puuduvad. 11. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt

§ 326

lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3