Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2024.a, Tallinn, Tsiviilasja number 2-23-145874 Tsiviilasi OK Incure OÜ h

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hinnates kostja maksevõimelisust sõlmiti kostja ja S AS vahel 12.09.2019 väikelaenuleping nr xxxx laenusummaga 6000 eurot. Leping allkirjastati laenusaaja poolt digitaalselt sh. lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 18,000% aastas, krediidi kogukulus 9 237,11 eurot, krediidikulukuse määras 20,720% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt on krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võetud krediidisummat 6000 eurot, laenulepingus kokkulepitud intressimäära 18,000% aastas, tagastamise lõpptähtpäeva 15.08.2024, laenulepingu tasu 90,00 eurot, tagasimaksete tähtpäevi iga kuu

1. alates 15.10.2019 eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus. Laen summas 6000,00 eurot on kantud vastavalt lepingu punktis 3.1 tulenevalt kliendiga kokkulepitule lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole. Krediidiandja poolt on lepingu katteks tagasimakseid debiteeritud kokku summas 6140,25 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 3343,99 eurot, intressi katteks 2705,15 eurot, lepingutasu katteks 90 eurot, viivise katteks 1,11 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 20.03.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 06.04.
2. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punkti 11.1.1 alusel õigus leping üles öelda. Lähtudes eeltoodust, luges krediidiandaja laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt ülesöelduks 10.04.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult 2 võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub mõista kostjalt K. K. hageja OK Incure OÜ kasuks laenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 2656,01 eurot, intress 155,61 eurot, viivis 388,90 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot; laenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 2389,38 eurot, intress 156,01 eurot ja viivis 347,92 eurot; menetluskuluna kokku tasutud riigilõiv summas 630 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.04.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude ja märgib täiendavalt ka järgneva. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,37% ja 30.11.2019 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61%. Kostja sõlmis 12.09.2019 väikelaenuleping nr xxxx, mille krediidi kulukuse määraks on 20,72% ja 18.03.2020 väikelaenulepingu nr xxxx, mille krediidi kulukuse määraks on 20,18%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (19,37*3=58,11% ja 20,61*3=61,83%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 630 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 630 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. 3

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (630 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4