3. Jätta rahuldamata hageja intressi nõue 72.08 eurot, lepingutasu nõue 15.00 eurot, haldustasu nõue 2.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 42.55 eurot ning edasiulatuva viivise nõue alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 549.00 eurot täitmiseni ning lepingu nr xxxx põhinõude summas 799.38 eurot täitmiseni
1132 lg-s 2 sätestatust, lepingu nr xxxx tingimuste punktis 5.6 ja lepingu nr xxxx tingimuste punktis 6.4 sätestatust. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist lepingu nr xxxx alusel 40.00 eurot, lepingu nr xxxx alusel 40.00 eurot ning lepingu nr xxxx alusel 40.00 eurot, kokku 120.00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1943.38 eurot, intress 72.08 eurot, lepingutasu 15.00 eurot, haldustasu 2.70 eurot, sissenõudmiskulud 120.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 179.58 eurot ning viivis alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 549.00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 11,90% aastas, kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 799.38 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 19.90% aastas ja kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 595.00 eurot täitmiseni
Hageja esitas 05.03.2024 ja 17.04.2024 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algsed krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevus 549.00 eurot, viivis perioodi 30.03.2023-01.11.2023 eest
lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx alusel põhinõude summas 549.00 eurot täitmiseni
Lepingu nr xxxx alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 799.38 eurot, viivis perioodi 30.03.2023-01.11.2023 eest
lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx alusel põhinõude summas 799.38 eurot täitmiseni
Lepingu nr xxxx alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 595.00 eurot, viivis perioodi 23.02.2023-01.11.2023 eest
lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx alusel põhinõude summas 595.00 eurot täitmiseni
Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1672.50 eurot, sh riigilõiv summas 385.00 eurot ja hageja õigusabikulud 1287.50 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivis
3 Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg l2 alusel 19.01.2024. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1943.38 eurot, intress 72.08 eurot, lepingutasu 15.00 eurot, haldustasu 2.70 eurot, sissenõudmiskulud 120.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 179.58 eurot ning viivis alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 549.00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 11,90% aastas, kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 799.38 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 19.90% aastas ja kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 595.00 eurot täitmiseni
Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises: C AS ja kostja sõlmisid 25.10.2022 järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 549.00 eurot, lepingu tasuga 15.00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma C AS-ile vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 15.12.202215.11.2026, intressi määraga 11,90% aastas, viivise määraga, mis on võrdne laenuintressi aastase määraga 11,90% aastas, haldustasuga 0.90 eurot kuus (dtl 38-42); kostjalt ei ole toimunud lepingu nr xxxx alusel C AS-ile ühtegi laekumist; C AS saatis kostjale 28.02.2023 lepingu nr xxxx ülesütlemise hoiatuse (dtl 52); C AS ütles 29.03.2023 lepingu nr xxxx üles (dtl 53); C AS ja kostja sõlmisid 14.11.2022 Xxxx lepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kasutamiseks krediidilimiiti summas 800.00 eurot. Kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama vastavalt kostjale edastatavatele e-arvetele iga kuu
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (
lg 1).
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. 5 Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
lg-st 6 tuleneb, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. III Kohus hindab esmalt, kas hagi aluseks olevate tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määrad on kooskõlas
Lepingu nr xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 27,18% aastas; lepingu nr xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 28,49% aastas ning lepingust nr xxxx ei nähtu andmeid krediidi kulukuse määra kohta. Kohtu arvutuste kohaselt ei ületa lepingute krediidi kulukuse määrad
lgst 1 tulenevat piirmäära ning iga kostjale antud krediidi kogukulu on seadusega kooskõlas. IV Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et esialgsed võlausaldajad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollinud kostja krediidivõimelisust (sh analüüsinud teavet enne lepingu sõlmimist kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta) ning jõudnud järelduseni, et kostja oli võimeline täitma lepingutes toodud summas osamaksetega lepinguid. Hageja selgitas, et lepingu nr xxxx puhul on krediidiandja teada saanud laenutaotlusest, et kostja igakuine sissetulek oli 1500.00 eurot, väljaminekuteks oli kostja märkinud 0.00 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 18.24 eurot, seega jäi kostjale raha reservi vähemalt 1481.76 eurot. Lepingu nr xxxx puhul on krediidiandja teada saanud laenutaotlusest, et kostja igakuine sissetulek oli 1000.00 eurot, väljaminekuteks oli kostja märkinud 0.00 eurot. Krediidiandja ees oli kostjal eelnev kohustus summas 18.24 eurot kuus. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 32.00 eurot, seega jäi kostjale raha reservi vähemalt 949.76 eurot. Lepingu nr xxxx puhul tegi krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamiseks päringud maksehäireregistritesse, kuid ei kontrollinud kohustuste mahtu, sissetulekut ning ei teinud päringut pensioniregistrisse. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale laenuandjate hinnangul jõukohane. Hageja leiab, et esialgsed krediidiandjad on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandjad hindasid tarbija krediidivõimelisust ja andsid tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale, kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Hageja on 6 esitanud kohtule tõenditena lepingu nr xxxx puhul taotluse ja krediidianalüüsi (dtl 66-73, dtl 194), lepingu nr xxxx puhul krediidianalüüsi (dtl 74-81) ning lepingu nr xxxx puhul laenutaotluse (dtl 82). Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtu hinnangul ei saa pidada hageja viidatud krediidianalüüsi ja päringute tegemist registritesse piisavaks kostja krediidivõimelisuse hindamisel. Seejuures ei ole hageja tõendanud päringute tegemist kummagi krediidiandja poolt enne iga krediidilepingu sõlmimist kostjaga. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul C AS-il ega AS-il I tekkida
lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjatel puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks.
lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja esitas 05.03.2024 ja 17.04.2024 oma nõude ümberarvestuse ja selgituse, et kui kohus leiab, et algsed krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevus 549.00 eurot, viivis perioodi 30.03.2023-01.11.2023 eest
lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx alusel põhinõude summas 549.00 eurot täitmiseni
Lepingu nr xxxx alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 799.38 eurot, viivis perioodi 30.03.2023-01.11.2023 eest
lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx alusel põhinõude summas 799.38 eurot täitmiseni
Lepingu nr xxxx 7 alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 595.00 eurot, viivis perioodi 23.02.2023-01.11.2023 eest
lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx alusel põhinõude summas 595.00 eurot täitmiseni
V Järgnevalt hindab kohus, kas krediidilepingute ülesütlemine oli kehtiv.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lepingu nr xxxx alusel kohustus kostja tasuma kauba eest maksegraafiku alusel perioodil 15.12.2022-15.11.
Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressiga, mis kuni 2023. aastani oli 0%. Nõude aluseks olev leping nr xxxx sõlmiti 25.10.2022 ning leping nr xxxx sõlmiti 14.11.2022, seega oli lepingute sõlmimise ajal seadusjärgne intressi määr 0%. Eelnevast tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata. Lepingutasu ja haldustasu on
lg 7 tähenduses muud tasud, mida kostja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidiandjale ei võlgne. Seega jääb hageja lepingutasu nõue 15.00 eurot ja haldustasu nõue 2.70 eurot rahuldamata. Hageja taotleb 05.03.2024 ja 17.04.2024 esitatud nõude ümberarvestuses kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistmist lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevuselt 549.00 eurot ning lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevuselt 799.38 eurot perioodi 30.03.202301.11.2023 eest
lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt alates 02.11.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni
Hageja taotleb 05.03.2024 ja 17.04.2024 esitatud nõude ümberarvestuses kostjalt hageja kasuks viivise väljamõistmist lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevuselt 595.00 eurot perioodi 23.02.202301.11.2023 eest
lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvalt alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevuse summas 595.00 eurot täitmiseni
Lepingute nr xxxx ja xxxx kohaselt on viivise määr lepingujärgne intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne tarbijakrediidi viivise määr. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingu nr xxxx alusel 11,90% aastas ning lepingu nr xxxx alusel 19.90% aastas. Küll aga on põhjendatud hageja viivisenõue
lg 9 1 teises lauses sätestatud määras (alates 01.01.2023 10,5% aastas, alates 01.07.2023 12,00% aastas ning alates 01.01.2024 12,5% aastas). Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingute nr xxxx ja xxxx alusel mõista kostjalt välja viivis põhivõlgnevuselt 1348.38 eurot (549.00 eurot + 799.38 eurot)
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 30.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.11.2023 summas 91.04 eurot. Viivise nõue kuulub rahuldamisele edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx põhivõlgnevuse 549.00 eurot ja lepingu nr xxxx põhivõlgnevuse 799.38 eurot täitmiseni
Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et leping nr xxxx ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud hageja viivise nõue lepingu nr xxxx alusel alates 23.02.2023. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal siiski õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt seadusjärgses määras, kui see ei ole suurem varem kokku lepitud viivisemäärast. Seega kuulub hageja nõue, mõista kostjalt välja viivis leping nr xxxx alusel
lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt, osaliselt rahuldamisele alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 24.02.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 01.11.2023 summas 45.99 eurot ning edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx põhivõlgnevuse summas 595.00 eurot täitmiseni
lg 1 teises lauses sätestatud määras.
lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist kogusummas 120.00 eurot. Julianus Inkasso OÜ saatis hageja esindajana kostjale lepingu nr xxxx alusel 10.05.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot, 25.05.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 26.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot; lepingu nr xxxx alusel 25.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot, 29.05.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 08.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning lepingu nr xxxx alusel 10.03.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20.00 eurot, 25.04.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot ning 24.05.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5.00 eurot. Lisaks on hageja kandnud muid makseviivitusega seoses tekkinud kulusid lepingu nr xxxx alusel 10.00 eurot, lepingu nr xxxx alusel 10.00 eurot ning lepingu nr xxxx alusel 10.00 eurot, mille moodustavad kulud seoses nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, kontaktandmete otsimisega, võlgnikule tehtud telefonikõnede ja saadetud e-kirjadega, võlanõude avaldamisega. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue summas lepingu nr xxxx alusel 40.00 eurot, lepingu nr xxxx alusel 40.00 eurot ning lepingu nr xxxx alusel 40.00 eurot, kokku 120.00 eurot. VIII Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Aktiva Finance Group OÜ hagi A. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 549.00 eurot, lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 799.38 eurot ning lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 595.00 eurot, kokku 1943.38 eurot, sissenõudmiskulud 10 120.00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 137.03 eurot ning viivise alates 02.11.2023 kuni põhinõude kogusummas 1943.38 eurot täitmiseni
Kohus jätab rahuldamata hageja intressi nõude 72.08 eurot, lepingutasu nõude 15.00 eurot, haldustasu nõude 2.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 42.55 eurot ning edasiulatuva viivise nõude alates 02.11.2023 kuni lepingu nr xxxx põhinõude summas 549.00 eurot täitmiseni ning lepingu nr xxxx põhinõude summas 799.38 eurot täitmiseni
MS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt kokku 2332.74 euro maksmist, millest kohus rahuldab 94% (2200.41 eurot / 2332.74 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 6% ulatuses hageja kanda ja 94% ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus toimetas asja materjalid kostjale kätte avalikult. Kohtule ei ole menetluse käigus teatavaks saanud täiendavaid kostja andmeid. Seega tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.