Obsah (5)

§ 4§ 18§ 45§ 50§ 54

2-24-368 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-24-368 Tsiviilasi D. F.

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul maksejõuetusavalduse läbivaatamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud D. F. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt võlgnikul vara ei ole, igakuiseks sissetulekuks on palk 40,33 eurot, tasumisele kuuluvate kohustuste jääk on kokku 22 901,13 eurot. Võlgnik märgib, et on maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 16.4.2024. a nimetas kohus D. F. usaldusisikuks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused 1.

§ 18

lg 7 kohaselt vajaduse korral kuulab kohus maksejõuetusavalduse läbivaatamisel ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid või dokumente. Kohus, tutvunud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruandega leiab, et maksejõuetusavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 18

lg 2 p 5 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse §-s 29 sätestatule. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 45

lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

1. Usaldusisiku aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 15 196,43 eurot (lisanduvad täitemenetluse kulud) ja vara puudub. Võlgnikule on kinnipidamisasutuses makstud viimane töötasu 10.01.
2. a summas 25,90 eurot. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks eelkõige võlgniku poolt kuriteo toimepanemine, millega seoses tekkis
3. a lõpuks võlgniku suurim kohustus OÜ X ees.
4. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisik ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.
5. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. 5.

§ 45lg 2 kohaselt, kui esineb Pankr

S § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest 2 vabastamise menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas menetluses alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. 6.

§ 50

lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-92-15 tehtud otsuse punktides 9-10 asunud seisukohale, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal, mistõttu võib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel hinnata ka kohustuste struktuuri. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-16950 leidnud, et olukorras, kus võlgniku võlausaldajaks on riik ja vangistuses ei teki võlgnikule eelduslikult kohustusi juurde, võlgniku ülalpidamiskulud kannab riik ning riik on olnud nõus sellega, et võlga tasutakse perioodiliselt, ei täida võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemine oma eesmärki. Sellises olukorras on võlgniku avaldus õiguslikult perspektiivitu.

1. Võlgniku soov käesolevas menetluses on kohustustest vabaneda ajaks, mil ta vangistusest vabaneb. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine, mistõttu ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi. Viimast põhjusel, et kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.
2. Kohus märgib, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lõikele 1 on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates (TsÜS § 157 lg 3).
3. Usaldusisik toob esile, et suurem osa võlgniku kohustustest on tekkinud kuritegude toimepanemise tõttu või kellegi kahjustamise tõttu (Compensa nõue liikluskahju tekitamise eest). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole trahvidest ning kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine. Arvestades neid kahte asjaolu koostoimes (võimatus tasuda nõudeid ja nõuded tekkinud kuritegude/isikute kahjustamise tõttu), siis ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamine käesoleval ajal usaldusisiku hinnangul põhjendatud ning menetlusel puudub perspektiiv. Kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse automaatne tulemus, vaid see eeldab võlgniku aktiivset panust, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Lisaks sätestab

§ 45

lg 3 p 1, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Võlgnik on Harju Maakohtu 28.07.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx süüdi tunnistatud mh KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. 10. Usaldusisik on esile toonud, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine füüsilise isiku avalduse alusel on mõeldav siis, kui on olemas perspektiiv vabaneda kohustustest 3 kohustustuste vabastamise menetluse käigus. Kohus nõustub usaldusisikuga, et käesoleval juhul avaldusel perspektiiv puudub. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Usaldusisiku tasu Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse vastavalt

§ 54

lg-le 2 usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2023. a 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Usaldusisik on taotlenud tasu 12,5 töötunni eest (tunnitasu 100 eurot) summas 1 250 eurot (lisandub käibemaks 275 eurot). Kohus leiab, et tasunõue on põhjendatud.

§ 54lg 2 ja Pankr

S § 23 lg 4 alusel kuulub usaldusisiku tasu võlgnikult väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 820 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub tasunõue osaliselt rahuldamisele riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub Indrek Lepsoo kasuks väljamõistmisele usaldusisiku tasu 820 eurot (lisandub käibemaks 180,40 eurot). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4