Obsah (6)

§ 121§ 120§ 424§ 64§ 68§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 11. juuni 2024 Kriminaalasja number 1-23-1212 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Mario Truu Kohtuasi ja menetlusliik kriminaalasi ü

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. jaanuari 2024 otsus Apellatsioonide esitajad Aleksei Kozlov ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
2. Jätta Aleksei Kozlovi ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata ning tagastada need esitajatele.
3. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole vandeadvokaat Leelo Viili poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 329,40 eurot, sealhulgas käibemaks 59,40 eurot.
4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksei Kozlovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 329,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Süüdistus
5. Aleksei Kozlov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Süüdistuse kohaselt tungis A. Kozlov

1. novembril 2020 kella 20.10 paiku kallale oma rasedale elukaaslasele T.K. le: lõi teda lahtise käega kuklasse ning rusikaga alaselga. Löömisega põhjustas A. Kozlov kannatanule füüsilist valu. A. Kozlovi oli Viru Maakohtu
2. novembri 2020 otsusega kehalise väärkohtlemise eest karistatud. Hiljem, s.o
3. aasta märtsist kuni oktoobrini, saatis A. Kozlov T.K. le järjepidevalt SMS-sõnumeid, milles ähvardas viimast tapmise, tervisekahjustuse tekitamise, vara rikkumise ja hävitamisega – ähvardused puudutasid nii T.K. t kui tema perekonnaliikmeid.
4. juulil 2021 kella 20.55 paiku juhtis A. Kozlov Rakveres F. G. Adoffi tänaval mootorsõidukit Mitsubishi Space Wagon, olles samal ajal alkoholijoobes – tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal joove 1,04 mg/l kohta. Ühtlasi puudus A. Kozlovil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Alkoholi tarvitamisest tingitud tähelepanu häirumise tõttu kaotas ta sõiduki üle kontrolli ning põrkas kokku vastu tulnud mootorsõidukiga Citroen Berlingo, millel oli kokkupõrke hetkel sõidueesõigus. Maakohtu otsus
5. Viru Maakohtu
6. jaanuari 2024 otsusega tunnistati A. Kozlov talle esitatud süüdistuses süüdi – kohus tuvastas asjaolud nii, nagu need on kirjas süüdistuses. Kohus luges tõendatuks, et T.K. ja A. Kozlovi kooselu kestis ligikaudu aasta.
7. aasta novembris elasid süüdistatav ja kannatanu Rakveres asuvas korteris koos T.K. alaealise poja X.X. iga, keda süüdistatav kutsus Päkapikuks.
8. novembril 2020 kella 20.10 paiku lõi A. Kozlov X.X. i juuresolekul rasedat T.K. t lahtise käega vastu kukalt ning seejärel rusikaga vastu alaselga. T.K. tundis sellest valu.
9. märtsil 2021 kolis T.K. A. Kozlovi juurest ära. A. Kozlovi ütlused, mille kohaselt pole ta kannatanut löönud, on ebausaldusväärsed, kuna need ei haaku teiste tõenditega. Pole usutav, et
10. aastal sündinud X.X. mõtles välja üksikasjaliku ja teiste tunnistajate ütlustega kattuva loo ning suutis seda hästi edasi anda. X.X. i jutt on usutav ja loogiline – mõningad ebakõlad võivad olla tingitud tema vanusest. Nii T.K. kui X.X. , M.A. , J.T., D.T. ja L.Y. kinnitavad, et A. Kozlov on kannatanut väärkohelnud ja ähvardanud ning et kannatanu tundis hirmu nii enda kui ka oma laste pärast. T.K. alkoholitarvitamine ei õigusta tema väärkohtlemist. Kuna A. Kozlov on jätkanud kuritegude toimepanemist, mõistmata oma tegevuse ohtlikkust, ei pidanud kohus talle rahalise karistuse mõistmist põhjendatuks. Liiati on A. Kozlovil üle 100 000 euro väärtuses võlgu. Kuriteod pani A. Kozlov toime katseajal. Ähvardamise ega kehalise väärkohtlemise osas kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. A. Kozlovi süü on nende tegude puhul keskmisest mõnevõrra suurem. Joobes juhtimise osas tuleb kergendava asjaoluna arvestada A. Kozlovi poolt väljendatud kahetsust. Olgugi et tegemist on A. Kozlovi esimese ebakaines olekus juhtimisega, põhjustas ta sellega liiklusõnnetuse. Seetõttu peab selle eest ette nähtud karistus jääma sanktsiooni keskmise määra lähedale. Neil kaalutlustel mõistis kohus A. Kozlovile

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kaheaastase vangistuse,

§ 120

lg 1 järgi kümne kuu pikkuse vangistuse ning

§ 424

lg 1 järgi üheaastase vangistuse.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus A.

Kozlovile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud kaks päeva karistusaja hulka.

Võlaõigusseaduse § 1055 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3101 alusel kohaldas kohus A. Kozlovile T.K. eraelu kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga kolm aastat. Apellatsioonid

2. jaanuaril 2024 esitas A. Kozlov Viru Maakohtu
3. jaanuari 2024 otsuse peale apellatsiooni, märkides, et ta ei ole liitkaristusega nõus. A. Kozlov palub talle mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga. Ta on valmis läbima viharavi programmi ja osalema alkoholivastasel ravil. Tal on olemas töökoht Soomes. Üldkasuliku töö tegemise võimalusest keeldumine oli ennatlik. Tal on uus pere. Ta kahetseb tehtut ning lubab edaspidi käituda vastutustundlikult.
5. juunil 2024 esitas apellatsiooni ka A. Kozlovi kaitsja, leides, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja meelest toimis 2 maakohus vääralt, kui tunnistas A. Kozlovi

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi.

Löömine ei ole tõendatud. Seda eitab ka A. Kozlov. Kui kannatanu sõnul lõi A. Kozlov teda vastu kukalt ja alaselga, siis X.X. väidab, et süüdistatav lõi T.K. t vastu kõhtu. Silmas tuleb pidada sedagi, et A. Kozlov võis konfliktis kannatanust sootuks raskemini viga saada – seetõttu võib T.K. l olla motiiv A. Kozlovi süüstada. Kindel pole seegi, kas kannatanu tegelikult valu tundis. Viimase ütlused on selles osas ebajärjekindlad: kui kohtuistungil väitis T.K. , et tal oli üksnes ebameeldiv, siis pärast kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist hakkas ta rääkima valu tundmisest. Lähtudes sellest, et kannatanu läks konflikti järel teise inimese juurde, tarvitas seal alkoholi ning lõi tantsu, pole usutav, et ta tundis sellele eelnenud ajal valu. Nõustuda ei saa ka A. Kozlovile mõistetud karistusega, kuna see ei vasta kuriteo raskusele ega süüdistatava isikule. T.K. provotseeris A. Kozlovi, kui tarvitas rasedana alkoholi. A. Kozlovi on varem vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud ning ta on sellest järeldused teinud. Pärast vabanemist ei ole A. Kozlov süütegusid toime pannud. Seetõttu pole pikaajalise vangistuse mõistmine põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et A. Kozlovi ja tema kaitsja apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja neil puudub igasugune edulootus. Kaitsja kordab apellatsioonis suuresti samu argumente, mille osas esimese astme kohus on juba seisukoha võtnud – kuna ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, oleks teistkordne kaitseväidetele vastamine otstarbetu. Muu hulgas on esimese astme kohus veenvalt kummutanud kaitsja seisukohad, justkui poleks teod tõendatud. Ka karistuse mõistmisel ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusõigust: A. Kozlovile mõistetud üksikkaristused vastavad tema süüle ning on kooskõlas kohtupraktikaga. Liitkaristuse moodustamisel on esimese astme kohus lähtunud põhjendatult absorptsioonipõhimõttest, suurendades mõistetavatest karistustest raskeimat – selle tulemusena on saadud A. Kozlovi süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastav (liit)karistus. Edutuks jääb ka A. Kozlovi taotlus asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga –

§ 69lg 1 ei võimalda kohtul üle kahe aasta pikkust vangistust üldkasuliku tööga asendada. Neil põhjustel ning juhindudes Kr

MS § 326 lg-st 3, jätab ringkonnakohus apellatsioonid läbi vaatamata ja tagastab need esitajatele.

1. A. Kozlovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil taotleb kohtuotsuse analüüsimise (45 minutit) ja apellatsiooni koostamise (180 minutit) eest tasu 270 eurot, millele lisandub käibemaks 59,40 eurot. Kohtukolleegium leiab kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning rahuldab selle. KrMS § 185 lg 2 alusel jääb see menetluskulu A. Kozlovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) RIIGIKOHTU 10.07.2024.a. RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a määrus osas, millega Aleksei Kozlovi ja tema kaitsja apellatsioonid jäeti läbi vaatamata ning tagastati esitajatele, samuti osas, millega Aleksei Kozlovilt mõisteti apellatsioonimenetluse kulu katteks välja 329 eurot 40 senti.
5. Saata süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid Viru Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsuse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 3
8. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
9. Määruskaebus rahuldada.
10. Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses Aleksei Kozlovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 175 eurot 68 senti. Jätta see summa menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda. 4