4-23-564/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2023 Kohtuasja number 4-23-564 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus P.I-le (isikukood XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja P.I Teised määruskaebemenetluse Politsei- ja Piirivalveamet pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. juuni 2020 otsusega väärteoasjas nr 2330,20,002087 karistati P.I karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 260 eurot. Otsus jõustus
6. juunil
8. P.I rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud ning rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
10. veebruaril 2023 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse P.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks. P.I oli tasumata kogu trahvisumma.
11. Viru Maakohus rahuldas
12. veebruari 2023 määrusega selle taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel P.I-le PPA
13. juuni 2020 otsusega määratud rahatrahvi 6 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et P.I ei ole rahatrahvi tasunud, tal puuduvad selleks rahalised vahendid ja realiseeritav vara. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks tal ei ole ning asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad. Alust ei ole ka P.I rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Hetkel kannab ta Viru Maakohtu
14. juuni 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2693 mõistetud vangistust ning on väheustav, et pärast vabanemist tasub ta trahvi ära. Nimetatud kriminaalasjas esitatud vangla iseloomustuse kohaselt on P.I võlgnevusi enam kui 15 000 euro ulatuses, mistõttu isegi ametlikult tööle asumisel ei ole rahatrahvi lähiajal tasumine teiste võlgnevuste kõrval reaalne. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida sedavõrd pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muu hulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Seega tuleb P.I rahatrahv asendada arestiga. Aresti üldkasuliku tööga asendamine ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas leitakse, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. Varem korduvalt karistatud isik ei ole sobiv kriminaalhooldusele allutamiseks. P.I ongi korduvalt karistatud. Muu hulgas nähtub Viru Maakohtu
15. jaanuari 2021 otsusest, et talle anti võimalus teha vangistuse asemel üldkasulikku tööd. P.I aga hoidus selle töö tegemisest kõrvale ega täitnud ka tööga kaasnevat registreerimiskohustust. Seetõttu puudub kohtul usk, et seekord suhtub P.I üldkasuliku töö kohustusse hoolsamalt. Lisaks nähtub kriminaalasjas nr 1-22-2693 esitatud vangla iseloomustusest, et P.I on diagnoositud narkosõltuvus ja ka
16. juulil 2022 vanglasse karistust kandma saabudes olid tema kätel värsked süstimisjäljed. P.I sõnul tarvitas ta narkootikumi
17. juulil 2022 intravenoosselt. Ka sõltuvusprobleemid välistavad P.I aresti asendamise üldkasulik tööga. Seega peab P.I asuma aresti kandma. Kui kohtumäärus jõustub enne P.I vangistusest vabanemist, kuulub arest ärakandmisele viivitamatult pärast vangistuse ärakandmist. Kui kohtumäärus ei jõustu enne P.I vangistusest vabanemist, peab ta ilmuma aresti kandmisele 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
18. Maakohtu määruse peale esitas P.I määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Ta palub asendada arest üldkasuliku tööga. Ta teab, et mineviku pärast on raske teda usaldada. Samas on ta saanud vanemaks ja hakanud tuleviku peale mõtlema. Ta peab minema oma narkosõltuvust ravima. Ta tahab oma elu korda saada. Tal on perekond, kes teda ootab, sealhulgas poeg, kelle kasvamist ta näha tahab. Ta palub veel üht võimalust, et tõestada oma muutumist. Aresti kandmine ei ole kasulik talle, tema lähedastele ega ka riigile, kes peab teda ülal pidama. Tal on olemas töökoht ja aresti kandma minemise korral võib ta selle kaotada. Ka on tal olemas elukoht. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et P.I on PPA
20. juuni 2020 otsusega määratud rahatrahv 260 eurot tasumata. Täitemenetlus selle rahatrahvi sissenõudmiseks on ebaõnnestunud, kuna P.I ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud ning maakohtu otsustus rahatrahvi asendamise kohta õige.
21. Rahatrahvi asendamist P.I iseenesest ka ei vaidlusta, vaid palub võimalust teha aresti asemel üldkasulikku tööd.
22. Kas usaldada süüdlast üldkasulikku tööd tegema või mitte, on suuresti kohtu kaalutlusõigus. Selle kaalutluse tegemisel peab kohus hindama muu hulgas üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi: kui see perspektiiv on kehv, ei ole üldkasulik töö põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii on ka P.I puhul.
23. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, on P.I korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Muu hulgas on talle mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseaja ja käitumiskontrolliga täitmisele pööramata ning vangistust on asendatud üldkasuliku tööga. 2